Kas teeme trenni ikka koos

Sageli on arvatud, et hommikutundidel on trenni tegemine kasulikum, ent asja avaldatud uuringust selgub, et treeningu efektiivsus sõltub soost. Ühte lausesse kokkuvõetult näitas USA teadlaste uurimus, et naiste jaoks on hommikune trenn tervisele kasulikum ning meeste jaoks on optimaalne õhtune trenn. Uuringusse kaasati 30 naist ja 26 meest vanuses 25–55-aastat, kusjuures katsealused olid terved, väga aktiivsed, mittesuitsetajad ja normaalkaalus. Katses osalejad läbisid 12 nädala jooksul treeningkava erinevatel kellaaegadel. Tulemustest selgus, et kuigi treening olenemate kellaajast vähendas naistel keharasva ning kõhu- ja puusarasva osakaalu ning vererõhku, siis oli näitajad paremad hommikuse trenni tegijatel. Samas meeste puhul tehti kindlaks, et õhtune treenimine vähendas üldkolesterooli ja HDL-kolesterooli, vererõhu, ja süsivesikute oksüdatsiooni parameetreid, kuna keharasvast sai eelistatud kütuseallikas. Lisaks võib treeningu pikkus mõjutada ka soolisi erinevusi. Tervishoiuarstid ja treeningtreenerid/praktikud, kelle eesmärk on üht tulemust teisele täpsemalt sihtida või rõhutada, peaksid konkreetsetele patsientidele või klientidele treeningu- ja kehalise aktiivsuse soovitusi andes silmas pidama kellaaega, rõhutavad eksperimendi autorid. Ainult jääb õhku küsimus, kas saate oma partneriga endiselt samal kellaajal trenni minna.

Prügiajakirjade esiletõus

Sarnaselt teistele ametitele, püüavad ka teadlased teine korda kasutada uksi, mille abil saavutatakse tulemused kiiremini või teatud viisil lihtsamalt. Kuid iga selline tegevus loob võimalusi neile, kellel soov ongi kimbatuses teadlasi oma huvides ära kasutada. Ja seda tehakse ka teadustulemuste avaldamisel. Julgen soovitada me teadlastele, eriti aga nooremteaduritele, lugeda Sirbist maaülikooli teadlase Lauri Laanisto artiklit prügiajakirjade agressiivsest pealetungist ning teadlase nõrkustest oma tulemuste avaldamisel. Samuti toon ära Laanisto poolt viidatud Bealli nimekirja ajakirjadest, mille suhtes tuleb olla ettevaatlik enne kui usaldate oma teadustööviljad nende kätte. Teadlast hinnatakse publikatsioonide põhjal sestap tasub olla kriitiline ajakirja kvaliteedis.

Viimasel kümnendil on inimese mikrobioomi uurimine olnud isikumeditsiini vaatenurgast kahtlemata üks põnevamaid ja kiiremini laienevaid valdkondi. Tehnoloogia areng ja saadaolevate andmete suurenemine on muutnud mikrobioomide uurimist, laiendades meie teadmisi selle kohta, kuidas mikrobioomi kooslust mõjutavad elustiili valikud ja elukeskkond ning kuidas see peegeldab indiviidi terviseseisundit. Samuti uuritakse mehhanisme, mille abil ebasoodsad muutused mikrobioomis võivad viia heaolu halvenemiseni ja võimalusi, kuidas mikrobioomi saaks muuta, et takistada haiguse progresseerumist. Eesti Geenivaramu ja Tartu Ülikooli teadlaste uuringus, kus analüüsiti sügava metagenoomilise järjestuse väljaheite andmeid koos rikkaliku fenotüübiga, sealhulgas 71 haigust, 136 ravimit, 21 toitumisküsimust, 5 meditsiinilist protseduuri ja 19 muud tegurit, leiti arvukalt seoseid erinevate mikrobioomide tunnustega. Antud uuringus näidati, et pikaajalisel antibiootikumide kasutamisel, sõltumata hiljutisest manustamisest, on oluline mõju mikrobioomi koostisele, selgitades osaliselt haiguste vahelisi ühiseid seoseid.

Uni pärast klaasi piima

Ligikaudu 35% maailma kogurahvastikust kannatab kroonilise unetuse all ja see suureneb aja jooksul ilmselt veelgi. Unetus ja ärevus on muutunud järk-järgult psüühikahäirete hulgas kõige levinumaks ning mõjutades tõsiselt meie igapäevaelu kvaliteeti. Une reguleerist seostatakse neurotransmitterite ja mõnede neuroregulatsiooniga seotud retseptoritega, sealhulgas GABA, 5-HT, glutamiinhape, dopamiin, oreksiin ja vastavad retseptorid. Magama minnes teevad inimesed sageli erinevaid rituaale, mis aitavad neil kosutavaks uneks valmistuda, näiteks võtavad sooja vanni või teevad öist joogat. Kuidas on aga lood noorusaja traditsiooniga juua enne teki alla minekut tass sooja piima? Kas on teaduslikke tõendeid selle kohta, et klaasi piima joomine muudab meid uniseks? Selgub, et vastus on mitmetahuline. Piim sisaldab mitmesuguseid aminohappeid, valkude ehitusplokke, mis võivad erineval viisil und soodustada. Veelgi enam, kui sooja piimaklaasi joomine on teile isiklikel põhjustel rahustav, võib see aidata luua aluse edukaks ööuneks. Qian jt (2021) hiljutises uuringus hiirtega näitas, et mitmed piimas leiduvad ühendid võivad selgitada, miks nii paljud inimesed pärast klaasitäit valget jooki haigutama hakkavad. Nende tehtud uuringus, mis avaldati ajakirjas Journal of Agricultural and Food Chemistry, ilmnes, et piimakomponendil, mida tuntakse kaseiini trüpsiinhüdrolüsaadina (CTH), on hiirtel und parandav toime. CTH-s võib leida sadu peptiide – aminohapete tüvesid – ja mõned inimuuringud on näidanud, et selle võtmine võib parandada nii kiiret uinumist kui ka une kvaliteeti või unevõimet minimaalsete häiretega.

Unustatud vana uues kuues

Tänavuste pühade eel ilmus Nature's artikkel, mis esmapilgul ei anna aimu selle võimalikkust mõjust taimekasvatusele järgmistel dekaadidel. Kirjeldatud taimede pookimise uus tehnika võib suurendada toodangut ja kõrvaldada mõnede maailma ohustatud põllukultuuride, nagu banaanid ja datlipalmid, haigused. Samas taimede pookimist, kus ühe taime juur on kinnitatud teise võrse külge, on põllumajanduses kasutatud tuhandeid aastaid põllukultuuride kasvu parandamiseks ja haiguste likvideerimiseks taimedes, nagu õun või tsitrusviljad. Kuid arvati, et see tehnika ei tööta suure taimede rühma jaoks nagu üheidulehelised. Sellesse rühma kuuluvad kõik heintaimed, nagu nisu ja kaer, aga ka muud väärtuslikud põllukultuurid, nagu banaanid ja datlipalmid. Nendel taimedel puudub kude, mida nimetatakse vaskulaarseks kambiumiks, mis aitab transplantaatidel paraneda ja sulanduda paljudes teistes taimedes. Protseduur ei pruugi olla tõhus kõrreliste, nagu nisu ja kaer, puhul, kuna protsessi tuleks ühe saagikoristuse jaoks korrata miljoneid kordi. Kuid suurte mitmeaastaste taimede puhul, väärtuslikkud toiduainete allikad, nagu datlipalm või tekiilaagaav, võib meetod osutuda kulutõhusaks. Protseduuri üks vahetumaid kasutusviise võiks olla uurimislaborites, kus pookimist kasutatakse juba regulaarselt, et mõista, kuidas kaheidulehelised materjali varrest üles ja alla transpordivad.

Kuumalained vähendavad linnulaulu

Teadusajakirja Animal Behaviour viimases numbris kirjutavad USA teadlased, et kliimamuutused toovad kaasa ka muutused linnulaulus. Ilmselt pole enam uudiseks, et globaalne kliimamuutus toob kaasa üha enam kuumalaineid, pealegi on need tavapärasest pikemad ja intensiivsemad. Seal juures mõjutab kõrge õhutemperatuur lindude paaritumist, mille juurde käib paljudel liikidel signaalide saatmine vastasugupoolele. Üheks liigikaaslase meelitamise viisiks on linnulaul. Sebravint Taeniopyggia guttata kasutab laulu kaaslase ligimeelitamiseks. Katses oli 16 isas- ja 17 emaslindu ning mõõtmisi tehti vastavalt 35 ja 43C kraadi juures. Jälgiti linnulaulu pikkusi, laulmiskordade arvu ning silpide pikkust laulmisel. Leiti, isased vindid vähendasid laulmist kõrgemate õhutemperatuuride juures. Lisaks laulsid nad kuumal ajal lühemate silpidega laule. Mis aga veel huvitav, emased vindid tegid vahet erinevatel õhutemperatuuridel lauldud lugude vahel.

Kust tuleb mikroplast

Usutavasti pole kellelgi enam uudiseks, et uus märkimisväärne oht meie loodusele ja loomastikule on inimtegevuse tõttu tekkiv mikroplast. Judith Weis tuletab ajakirjale BioScience peatoimetajale saadetud kirjas meelde, et mikroplast ei tule hambapastast, kosmeetikavahenditest ega plastpudelite lõhkumisest. Vaid mikroplasti näol on tegemist kiududega, mis pärinevad meie rõivastelt. Enamik neist mikrokiududest on saadud sünteetilistest rõivastest ja pesumasinates pestes eraldavad nad tohutul hulgal mikrokiude, mis koos reoveega välja lähevad. Enamik neist on aga veest tihedamad vajudes ja ladestudes põhjasetetesse. Probleemi lahenduseks oleks pesumasinatel kasutada täiustatud filtreid, mis reovette sattuvate kiudude arvu oluliselt vähendamaks.

Lehma antikehad viiruse vastu

Lõppeva aasta vaieldamatu märksõna on koroonaviirus. Suvel ilmus ajakirjas Science lugu, kus teemaks oli veise antikehad kasutamine koroonaviiruse vastasel võitluses. Üks USA biotehnoloogiettevõtte juhte kõneles sellest, et lehmad on head antikehade allikad ja mitte ainult sellepärast, et neil oleks rohkem verd kui väiksematel loomadel, mis on loodud valkude inimversioonide sünteesimiseks. Nende veri võib sisaldada ka kaks korda rohkem antikehi ühe milliliitri kohta kui inimveri. Katseklaaside uuringutes panid Klimstra ja tema kolleegid COVID-19 ellujäänute verest hiljuti välja niinimetatud tervendava plasma vastased antikehad. Rikas polüklonaalsete antikehade sisaldusega plasmat testitakse viiruse ravis kliinilistes uuringutes. Lehma antikehad olid neli korda paremad kui tervendav plasma, takistades viiruse rakkudesse sisenemist. Loe lähemalt

Vaikne nuhtlus kõikjal

Selle kuu BioScience numbris ilmus ülevaatlik artikkel, kus teaduskirjanik ja ökoloog Cheryl Dybas kirjutab märkamatust nuhtlusest. Meis ja meie ümber on järjest enam mikroplastikut. Seda leidub mullas, õhus, sademetes kui põllul kasvavate kultuurideni välja. See osas mikroplastikust, mida seostatakse võib esmapilgul üllatuse tunduvana näida, et kuidas hea eesmärk võib anda vastupidise tulemuse. Näitena võib tuua Põhjamaades läbi viidud uuringus, kus selgus, et suur osa lääneriikides tekkivatest mikroplastidest satub reoveepuhastite settesse, sealt aga kanduvad muda kaudu osakesed põllumajanduslikule maale. Väetisena kasutatava reoveesette kogus on riigiti erinev. Euroopas ja Põhja-Ameerikas satub umbes 50% sellest settest pinnasesse. Teadlaste hinnangul viiakse selle vahendi abil igal aastal Euroopa ja Põhja-Ameerika põllumajandusmuldadesse 110 000–730 000 tonni plasti. Kuigi põllumuldades leiduva mikroplastide mõju inimestele ei ole teada Loe pikemalt ajakirjast.

Sõprade valik seotud hooajaga

Loomade sotsiaalseid võrgustikke on viimase kümnendi jooksul intensiivselt uuritud, kuid nende ajalise stabiilsuse ja varieeruvuse, sealhulgas aastaaja mõju kohta on suhteliselt vähe uuringuid. Ühendkuningriigi ja Taani kolleegide ühisuurimuse eesmärk oli uurida kaelkirjaku sotsiaalse struktuuri erinevusi kuiva ja niiske aastaaja ning stabiilsuse vahel aastate lõikes. Vaadeldud loomad olid märjal ajal sotsiaalselt tugevamalt seotud kui põua hooajal. Selle põhjuseks oli tugevam sotsiaalne seotus emaste isendite vahel, samas aga isaste kaelkirjakute sotsiaalne seotus ei erinenud hooaegade lõikes. Kokkuvõttes näitas uurimus, et suhtlusvõrgustiku üldine struktuur oli aastate ja aastaaegade jooksul stabiilne.

Laste toitumise uurimine, sealhulgas imetamine ja võõrutamine, avaldab olulist mõju meie arusaamisele imikute suremuse ja viljakuse kohta varasemates ühiskondades. Hiljuti avaldati Nature'is põnev artikkel, mis rääkis sellest milliseid nõusid kasutati mäletsejate piima manustamisel imikutele ammustel aegadel. Tulemused viitavad sellele, et fotol toodud anumaid kasutati imikute toitmiseks. Need tõendid eelajalooliste imikute toitmiseks või võõrutamiseks kasutatud toiduainete kohta kinnitavad kodustatud loomade piima olulisust nende varajaste kogukondade jaoks ja annavad teavet eelajalooliste inimrühmade käitumise kohta imikute toitmise ajal.

Söömise ja seltskonna seosed

Eelnevate uuringute põhjal valminud Briti teadlaste analüüsi tulemused viitavad sellele, et koos teistega söömine suurendab söömist võrreldes üksi söömisega ning seda aeglustab kaassööjate tundmine. Ülevaates tehti kindlaks võimalikud mehhanismid söömise sotsiaalseks hõlbustamiseks ja rõhutatakse vajadust täiendavate uuringute järele mõjutavate tegurite kindlaks tegemiseks. Samas leiti antud meta-analüüsi käigus tõendeid selle kohta, et söömise sotsiaalset mõõdet saab määratleda soo, kehakaalu ja toidutüübi järgi.Kuigi autorid pakuvad välja uue teoreetilise raamistiku, milles arvatakse, et söömise sotsiaalne mõõde on arenenud tõhusa evolutsioonilise kohanemisena. Tulemused on leitavad Am J Clin Nutr kodulehelt, vt lisaks!

Nõukogude Liidu lagunemine tõi kaasa süsiniku emissiooni vähenemise

Juuli numbris ilmus Nature uudisnupp viidates, et Nõukogude Liidu lagunemisega kaasnes süsiniku õhkupaiskumise märkmisväärne vähenemine. Siinjuures peetakse suures osas silmas, et olulist rolli mängis loomakasvatuse vähenemine üldnumbrites. Seda on võimalik näha ka lihatoodete tarbimise vähenemise juures. Põnev fakt kindlasti!! Loe veel

Kariloomad on biomeditsiiniliseks mudeliks

Ajakirja Animal Frontiers'i viimases numbris, mille teemaks on põllumajandusloomad on olulised biomeditsiinilised mudelid, kirjeldab mitmeid näiteid selle kohta, kuidas veised, lambad, sead või kanad panustavad märkimisväärselt füsioloogilise mudeli näol inimese tervise või haigustega seotud uuringutele. Siinkohal, kindlasti tasuks lugeda Ireland et al (2008) varasemat artiklit, kus on käsitletud koduloomade kasutamist põllumajandusliku ja biomeditsiinilise uurimistööga seotud kahesuguse otstarbega mudelitena. Kuigi mitmetes riikides on kariloomadest kui mudel loomade kasutamisest loobutud. Lisaks on võetud suund mitteinvasiivsete meetodite suunas, st minimeeritud on vere- või muude kehavedelike proovide kogumine. Samas tekib küsimus, kas see on jätkusuutlik, näiteks looma tervise seisukohalt? Ja ka inimese seisukohalt? Elame ju koos loomadega ning ligi miljardi inimene toidulaual on igapäevasel piim, muna ja liha. Seega, võttes arvesse, et põllumajandusloomad on suuremad kui laboriliigid, on teadlastel võimalik koguda suuremaid koguseid ja sagedasemaid vereproove ilma oluliste muutusteta vere keemias või olulistes muutustes veres, samuti suurematel või sagedasematel kudede biopsiatel, võimaldades seega uuringut hormoonide, metaboliitide, immuunfaktorite või rakuliste komponentide muutused aja jooksul. Paljud neist uuringutest näitasid, et inimeste füsioloogia on tihedamalt seotud põllumajandusloomade füsioloogiaga kui närilistega. Lõpuks on inimese genoomi järjestus sarnane veise ja sea genoomi järjestustega võrreldes närilistega, seega võivad veised ja sigad olla paljude inimeste geneetiliste haiguste jaoks paremad. Loodetavasti uute tehnoloogiate arendamine võimaldab tulevikus tõenäoliselt põllumajandusloomade täiendavat kasutamist biomeditsiiniliste mudelitena.

Imiku mükobioomi seoses emaga

Ilmselt kümned uurimiskeskused üle ilma tegelevad sellega, et selgitada, mis mõjutab imiku soolestiku ja muude kehapiirkondade bakteriaalset kooslust. Küsimus on sageli selles kui suures osas sarnaneb imiku mikrofloor või mikrobioota ema omaga. Teisalt, millised on keskkonna või muud mõjud bakterite kooslusele ja arvukusele. Minnesota ülikoolis selgitati seoseid imiku mükobioomi ema omaga. Põnev lugemine.

Teadust võib vaadata, ei pea lugema

Ligi 13 aastat on lugejatele silmarõõmu pakkunud teadusajakiri, kes klassikalise paberversiooni kõrvale pakub ka visuaalset poolt. Valdavalt nooremate teadlaste poolt toimetatud ajakiri katab nii mitmeid distsipliine, käitumisuuringutest kuni meditsiinini. Ajakiri JoVE on huvilistele kättesaadav nii arvutis kui nutiseadmes. Soovitan lisada see lemmikute alla.

Pingerida või siis paremustabel?!

Topid pakuvad paljudele elevust. Üks institutsioon, kes reastab ülikoole edetabelisse - QS Univeristy Ranking avaldas mineva aasta näitajad, milles esituhande seas kaks suurimat ülikool, nii Tartu Ülikool kui Tallinna Tehnikaülikool. Metsanduse ja põllumajanduse erialavaldkonnas seisab esisaja hulgas endiselt Eesti Maaülikool. Loe pigemalt

Ainult kümme põhjust tähistamiseks

Mõned päevad tagasi avaldas ScienceNews 10 asja teadusest, mida võiks tänavu seoses nende sündmuste ümmarguse numbri tõttu tähistada. Esmalt võib tunduda, et kuidas see loetelu on teadusega seotud, kuid kõik nimekirjas olevad asjad on suuremal või vähemal määral seostatavad teadusega. Vt lähemalt ScienceNewsi lehelt

Veganluse mõju luudele

Varsti ilmub ajakirjas Nutrition Reviews artikkel Zaragoza ülikooli teadlastest, mis käsitleb taimetoitluse ja veganluse mõju luude tihendusele ja murdude esinemisele. Ülevaateartikkel toob selgelt välja, toetudes 20 uuringul ligemale 37 tuh osalejaga, et võrreldes omnivooridega, iseloomustab taimetoitlasi ja veganeid madalam luude mineraalne tihedus ning suurem luumurdude oht. Tulemus kõneleb sellest, et silmas tuleks pidada, et see mis suhu läheb katab meie toitumusliku tarbe.

Elu varastatud rahal

Saksa ja briti teadlaste ühistööl valminud juhtumianalüüsis, et tänane kriminalistika otsib pikanäpumeeste varanduselt lisaks sõrmejälgedel midagi enamat. See on aga midagi elusat, mis võib rääkida nii mõnegi saladuse. Muidugi sellise saladuse, mida ka kõige osavam varas ei oska peita. Uurimusest, mis avaldati Forensic Science International tuli välja, et mullas elutsev lestaline Rhizoglyphus howensis võib olla peamine tunnistaja varaste poolt peidetud raha asukoha kindlaks tegemisel. Saksamaal toimunud kriminaaluurimises, kus konfiskeeriti suure nominaalväärtusega rahatähti, leiti kohtuekspertiisi laboris jälgi lestadest. Lähemal vaatlusel selgus, et lestaline ei elutse Euroopas ega Vahemere aladel, vaid viitab konkreetsele piirkonnale Austraalias. Perekonda Rhizoglyphus kuuluvad lestalised elavad mullas, kes sarnaselt kahjuritele kahjustavad enamus taimede juuri. Peamiselt küll sibultaimede nagu küüslauk, sibullilled või sibul juuri. Taksonoomilistel uuringutel, mis aitasid kindlaks määrata lestade elupaiga, kus kurikaelad olid varastatud raha peita, viis resultatiivse tulemuseni. Loe pikemalt!