Tänavune aasta jääb aastateks meelde! Eks nii meil kui mujal on leidnud aset suur avastusi ja väiksemaid tähelepanekuid. Omamoodi tähelepanuvääriv seegi, et meil tänavu leitud hulga uusi liblika liike, keda varem meie aladel pole nähtud! See on märk sellest, et planeet on läbi tegemas kliimamuutusi, mis ei jäta muutumata ka liikide migratsiooni. Nüüd ongi teadlastel peamurdmist ning ohtralt nuputamist, miks asjad lähevad nii nagu nad läinud on!
Ühesõnaga, mõelge kaasa ja pidage meeles, et meie olemegi teadus!
Uskumatult vahvat aasta lõppu teile,
Markito
reede, 31. detsember 2010
teisipäev, 14. september 2010
Kasvava põllumajanduse tagajärjed
Ülemaailmne nõudlus toidu, loomasööda ja kütuste järel on suurendanud vajadust võtta kasutusele üha uusi alasid põllumajanduslikul eesmärgil. Kasvav rahvastik ja suurenev nõudlus liha- ja lihatoodete järele on pannud enneolematu surve põllumajandusele. Antud trendi pole suutnud leevendada ka biokütuste propageerimine. Seoses sellega on tekkinud rida küsimusi: kuidas suurenenud nõudlust agriproduktidele järele täidetakse? Vaevalt ~ 1-2 protsendilised aastakasvud teraviljakasvatuses antud nõudlust suudavad rahuldada. Isegi kui saagid iga-aastaselt suurenevad kasvab nõudlus uute põllumaade kasutuselevõtuks.
Olukord piirkonniti üle maailma on erinev. Eriti suure pinge all on troopilised alad, kus uute põllumaade kasutuselevõtt on olnud kõige agressiivsem. Madalamad tootmiskulud ja nõrgalt reguleeritud keskkonna seadusandlus on sellistes riikides nagu Malaisia, Brasiilia ja Indoneesia suurendanud suhkruroo, sojaoa ja õlipalmi kasvupindasid troopiliste metsade arvelt. Globaalne põllumajandusliku maa juurdekasv oli 1980- ja 1990-ndatel aastatel kõige suurem arengumaades, kus kasv oli 629 miljonit hektarit (teravilja all, karjatatavad rohumaad ja muud põllumaad), samas kui arenenud maades osakaal vähenes 335 miljoni hektari võrra. Sojaoa kasvatamine võtab Brasiilias enda alla 21 miljonit hektarit, samas aastatuhande aluses oli see 13 miljonit. Sarnaselt on õlipalmi toodang Indoneesias kolmekordistunud eelmise sajandi viimasel kümnendil. Brasiilia, Indoneesia ja Malaisia toodavad 40 protsenti kogu maailmas toodetud suhkruroo, sojaoa ja õlipalmi toodangust ja antud osakaal ilmselt suureneb.
Selline laienemine on mõjutanud suuresti globaalset kliima soojenemist ning süsihappegaasi emissiooni.
Teaduslikust ülevaates saad enam infot
http://www.pnas.org/content/early/2010/08/30/0910275107.full.pdf+html
Tropical forests were the primary sources of new agricultural land in the 1980s and 1990s. 2010. H. K. Gibbs, A. S. Ruesch, F. Achard, M. K. Clayton, P. Holmgren, N. Ramankutty, and J. A. Foley. Proceeding of the Natiopnal Academy of the United States of America. 7, 107 (36). 1-6 pp.
Olukord piirkonniti üle maailma on erinev. Eriti suure pinge all on troopilised alad, kus uute põllumaade kasutuselevõtt on olnud kõige agressiivsem. Madalamad tootmiskulud ja nõrgalt reguleeritud keskkonna seadusandlus on sellistes riikides nagu Malaisia, Brasiilia ja Indoneesia suurendanud suhkruroo, sojaoa ja õlipalmi kasvupindasid troopiliste metsade arvelt. Globaalne põllumajandusliku maa juurdekasv oli 1980- ja 1990-ndatel aastatel kõige suurem arengumaades, kus kasv oli 629 miljonit hektarit (teravilja all, karjatatavad rohumaad ja muud põllumaad), samas kui arenenud maades osakaal vähenes 335 miljoni hektari võrra. Sojaoa kasvatamine võtab Brasiilias enda alla 21 miljonit hektarit, samas aastatuhande aluses oli see 13 miljonit. Sarnaselt on õlipalmi toodang Indoneesias kolmekordistunud eelmise sajandi viimasel kümnendil. Brasiilia, Indoneesia ja Malaisia toodavad 40 protsenti kogu maailmas toodetud suhkruroo, sojaoa ja õlipalmi toodangust ja antud osakaal ilmselt suureneb.
Selline laienemine on mõjutanud suuresti globaalset kliima soojenemist ning süsihappegaasi emissiooni.
Teaduslikust ülevaates saad enam infot
http://www.pnas.org/content/early/2010/08/30/0910275107.full.pdf+html
Tropical forests were the primary sources of new agricultural land in the 1980s and 1990s. 2010. H. K. Gibbs, A. S. Ruesch, F. Achard, M. K. Clayton, P. Holmgren, N. Ramankutty, and J. A. Foley. Proceeding of the Natiopnal Academy of the United States of America. 7, 107 (36). 1-6 pp.
reede, 9. oktoober 2009
Olla 63 seas!
Eks see teeb natuke uhkeks ka olla maailmas 63. ülikool ning mul on võimalus saada osa siinsest tööst.
Nimelt hiljuti avaldatud maailma ülikoolide pingereas oli Aarhusi Ülikool 2009. aastal 63, võrreldes mineva aastaga on tõus olnud oluline. Oldi ju 81. positsioonil.
Teksti leidsin ülikooli kodulehelt, pikemalt loe inglise keeles:
Aarhus University ranked no. 63 worldwide
Aarhus University continues to gain ground in international rankings, advancing from 81st to 63rd place in the 2009 THE-QS World University Rankings published on 8 October. The Vice-Chancellor of Aarhus University is pleased that Denmark boasts two universities in the international elite: The University of Copenhagen and Aarhus University.
For the third year running, Aarhus University has shown marked progress towards the top of the influential THE-QS university ranking list published by the London-based magazine Times Higher Education. Aarhus University advanced from number 126 in 2006 to number 114 in 2007 and then to number 81 in 2008, a placement which brought AU considerable recognition in the international academic community. This achievement has now been surpassed by a leap to number 63.
Aarhus University now ranks number 2 in Scandinavia and number 20 in Europe as a whole. At number 51 worldwide, University of Copenhagen is the highest ranking university in Scandinavia. The Universities of Lund and Uppsala rank number 67 and number 75 respectively on THE-QS, which as usual ranks Harvard University number 1, followed by Cambridge, Yale and University College London.
Vice-Chancellor Lauritz B. Holm-Nielsen is understandably pleased by AU's progress.
”In the first place, I’m pleased that Denmark has two world-class universities in the international elite, the University of Copenhagen and Aarhus University. This gives Denmark an extremely strong position on the international market for research and education, which is important for the continuing development of our knowledge society”, says Vice-Chancellor Lauritz B. Holm-Nielsen.
The THE-QS rankings employ six different parameters to measure universities’ performance. For example, THE requests over 200,000 researchers worldwide to rank the best research environments within their field of study. Aarhus University received high rankings in this category, which indicates that AU's quality is widely recognised amongst researchers from other institutions.
”Aarhus University’s ranking has improved primarily because our research has achieved greater visibility and recognition in international academic circles. We certainly don’t allow ranking lists and the criteria they employ to influence us unduly; but whatever your opinion of the rankings, the fact remains that a high placement is one of the factors students and researchers take into account when deciding where to continue an international academic career. We are increasingly sought out by foreign elite universities and researchers with interest in collaborating with us", explains Vice-Chancellor Holm-Nielsen. Holm-Nielsen is Vice-Chancellor of the one of the youngest universities in the top 100 - and one of the universities which has improved its placement most dramatically.
Nimelt hiljuti avaldatud maailma ülikoolide pingereas oli Aarhusi Ülikool 2009. aastal 63, võrreldes mineva aastaga on tõus olnud oluline. Oldi ju 81. positsioonil.
Teksti leidsin ülikooli kodulehelt, pikemalt loe inglise keeles:
Aarhus University ranked no. 63 worldwide
Aarhus University continues to gain ground in international rankings, advancing from 81st to 63rd place in the 2009 THE-QS World University Rankings published on 8 October. The Vice-Chancellor of Aarhus University is pleased that Denmark boasts two universities in the international elite: The University of Copenhagen and Aarhus University.
For the third year running, Aarhus University has shown marked progress towards the top of the influential THE-QS university ranking list published by the London-based magazine Times Higher Education. Aarhus University advanced from number 126 in 2006 to number 114 in 2007 and then to number 81 in 2008, a placement which brought AU considerable recognition in the international academic community. This achievement has now been surpassed by a leap to number 63.
Aarhus University now ranks number 2 in Scandinavia and number 20 in Europe as a whole. At number 51 worldwide, University of Copenhagen is the highest ranking university in Scandinavia. The Universities of Lund and Uppsala rank number 67 and number 75 respectively on THE-QS, which as usual ranks Harvard University number 1, followed by Cambridge, Yale and University College London.
Vice-Chancellor Lauritz B. Holm-Nielsen is understandably pleased by AU's progress.
”In the first place, I’m pleased that Denmark has two world-class universities in the international elite, the University of Copenhagen and Aarhus University. This gives Denmark an extremely strong position on the international market for research and education, which is important for the continuing development of our knowledge society”, says Vice-Chancellor Lauritz B. Holm-Nielsen.
The THE-QS rankings employ six different parameters to measure universities’ performance. For example, THE requests over 200,000 researchers worldwide to rank the best research environments within their field of study. Aarhus University received high rankings in this category, which indicates that AU's quality is widely recognised amongst researchers from other institutions.
”Aarhus University’s ranking has improved primarily because our research has achieved greater visibility and recognition in international academic circles. We certainly don’t allow ranking lists and the criteria they employ to influence us unduly; but whatever your opinion of the rankings, the fact remains that a high placement is one of the factors students and researchers take into account when deciding where to continue an international academic career. We are increasingly sought out by foreign elite universities and researchers with interest in collaborating with us", explains Vice-Chancellor Holm-Nielsen. Holm-Nielsen is Vice-Chancellor of the one of the youngest universities in the top 100 - and one of the universities which has improved its placement most dramatically.
kolmapäev, 30. september 2009
Uued energiaalllikad
Hiljuti lugesime, et arbuuside rohkuse tõttu on neist tootma hakatud etanooli, et siis seda biokütusena kasutada. Kasvõi transpordi sektoris.
Kuid see pole veel kõik, USA teadlased kirjutasid viimases Journal of Agricultural Food Chemistry uuest võimalusest leevendada maailma energiapuudust. Artikkel kirjeldab uut ja keskkonnasõbralikku protsessi tootmaks biodiislit sulejahust, mis on linnukasvatuse kõrvalsaadus.Ühendriikides on sulejahu kasutatud pikka aega kui loomasööta selles kõrge proteiinisisalduse ning ka väetisena suure lämmastikusisalduse tõttu. Nimetatud uurimuses, ekstraheeriti sulejahust rasv 70 kraadises vees ning rasv transestrifitseeriti biodiisliks kasutades kaaliumhüdroksiidi ja metanooli. Sellise protsessi käigus toodetakse ligikaudu 7-11% biodiislit, kuivaine põhjal.
Toodetud sulejahu biodiisel on täiesti võrreldav teistest allikatest toodetud kütustega. Ühesõnaga on tegemist suure potentsiaaliga valdkonnaga, et suurendada taastuvate energiaallikate seas.
Loe ka http://pubs.acs.org/doi/abs/10.1021/jf900140e?cookieSet=1&journalCode=jafcau
reede, 29. mai 2009
Sääsed on malaariale resistentsed!!??
Teadlased on avastanud esimesi tõendeid selle kohta, et seni kõige efektiivsem malaaria ravim on muutunud sääskedel resistentseks. Tegemist on tõsise ohumärgiga, kuna juba täna põhjustab haigus miljonite inimeste surma aastas. Lääne-Kambodžas leitud tõestusmaterjal võib endaga kaasa tuua globaalse katastroofi, kuna ravimeid tuleb tarvitada pikemaajaliselt, et malaariaparasiite verest välja eemaldada. Siiani on efektiivseimate ravimitega suudetud malaariaparasiidid eemaldada verest 2-3 päevaga, viimased uurimused näitasid aga, et selleks kulub aega 4 kuni 5 päeva.
Mitmed teadlaste rühma töötavad sealses piirkonnas selgitamaks välja haiguse kliinilisi tunnuseid saamaks aimu miks ravimite efektiivsus langeb. Lisaks hoitavad teadlased, et tegu on äärmiselt tõsise haigusega, mis võib levida kiirelt üle kogu maailma.
Allikas: http://news.bbc.co.uk/2/hi/asia-pacific/8073118.stm
Mitmed teadlaste rühma töötavad sealses piirkonnas selgitamaks välja haiguse kliinilisi tunnuseid saamaks aimu miks ravimite efektiivsus langeb. Lisaks hoitavad teadlased, et tegu on äärmiselt tõsise haigusega, mis võib levida kiirelt üle kogu maailma.
Allikas: http://news.bbc.co.uk/2/hi/asia-pacific/8073118.stm
teisipäev, 5. mai 2009
Üldiselt seagripist
Kindel on see, et tänaseks on kõik meist kuulnud kogu maailmas paanikat külvavast
nn. seagripist. Just niinimetatud, sest siiani vaidlevad nii meedikud kui teadlased antud viiruse nime üle, kuna tänane haigus levib piisknakkusena inimeselt-inimesele.
Seagripp on tavaline sigade puhul, kuid haruldane inimeste juures. Inimesed, kes töötavad sigalates, eriti intensiivse pidamiste farmides, on suures ohus saada viirus loomalt. Samas, loomalt saadud viiruse tüved väga harva muteeruvad sellisteks, et kanduda inimeselt-inimesele. Haiguse sümptomid inimesel on sarnased teiste gripilaadsete tõvedega, külmavärinad, palavik, valus kurk, lihasvalu, peavalud, köha ja nõrkus.
Tänavune puhang toimus tänu A viiruse uue alltüve H1N1, mis osaliselt pärineb inimese gripist ning osaliselt seagripist. Uue tüve täpne päritolu on teadmata ning Maailma Looma Tervise Organisatsiooni andmetel pole seda tüve sigadel leitud.
Viirus levib köhimise või aevastamise teel ja kui inimene puudub käsikaudu viirustekitajaga saadanud objekti. See ei levi sealiha ega sellest toodetud toiduainete kaudu.
Allikas: http://bioisolutions.blogspot.com/2009/04/swine-flu-animation.html
nn. seagripist. Just niinimetatud, sest siiani vaidlevad nii meedikud kui teadlased antud viiruse nime üle, kuna tänane haigus levib piisknakkusena inimeselt-inimesele.
Seagripp on tavaline sigade puhul, kuid haruldane inimeste juures. Inimesed, kes töötavad sigalates, eriti intensiivse pidamiste farmides, on suures ohus saada viirus loomalt. Samas, loomalt saadud viiruse tüved väga harva muteeruvad sellisteks, et kanduda inimeselt-inimesele. Haiguse sümptomid inimesel on sarnased teiste gripilaadsete tõvedega, külmavärinad, palavik, valus kurk, lihasvalu, peavalud, köha ja nõrkus.
Tänavune puhang toimus tänu A viiruse uue alltüve H1N1, mis osaliselt pärineb inimese gripist ning osaliselt seagripist. Uue tüve täpne päritolu on teadmata ning Maailma Looma Tervise Organisatsiooni andmetel pole seda tüve sigadel leitud.
Viirus levib köhimise või aevastamise teel ja kui inimene puudub käsikaudu viirustekitajaga saadanud objekti. See ei levi sealiha ega sellest toodetud toiduainete kaudu.
Allikas: http://bioisolutions.blogspot.com/2009/04/swine-flu-animation.html
esmaspäev, 6. aprill 2009
Uudne akustiline süsteem lindude loendamiseks
Igatahes, kel on lähiajal plaan jätkata õpinguid doktorantuuris, siis võiks kaalumise alla võtta Otago Ülikooli Zooloogia osakonna PhD-õpingu pakkumise. Nimelt on võimalik Dr. Philip Seddoni käe all tegeleda uudse süsteemiga, mille eesmärgiks on loendada linde. Loodame, et potentsiaalse tudengi õpingute lõpuks on meil lahendus, kuidas linde loendada akustilise süsteemi abil.
Loe ka..
Title: Novel acoustic systems for bird counting
Description:
Bird populations are a key indicator of biodiversity, but common methods for counting birds by standing at a point and listening have been portrayed as crude and unscientific. Distance sampling, in which the distance to each bird is recorded and used to estimate population density, is subject to major errors from inaccurate distance estimation, intermittent singing, and movement during the count. There is great practical value and international interest in new ways to address these problems.
Digital acoustic recording is now relatively cheap and can provide a mass of relevant data on the species present and the locations of individuals. The challenge is to model bird behaviour (movements and singing) and the detection of song cues at an array of microphones to obtain estimates of population density. This is a technically difficult task, but not as daunting as it might seem: algorithms and software for song localisation are freely available, and the broad structure needed in the model is understood.
The PhD project we have in mind would combine statistical modelling of acoustic data and field testing of an acoustic system, alongside collection of detailed behavioural data by radiotelemetry of target species (possibly tui, bellbird, song thrush and blackbird). The work would be undertaken in collaboration with biologists from the US Geological Survey, and potentially other leading US agencies.
Allikas: http://www.otago.ac.nz/zoology/
Loe ka..
Title: Novel acoustic systems for bird counting
Description:
Bird populations are a key indicator of biodiversity, but common methods for counting birds by standing at a point and listening have been portrayed as crude and unscientific. Distance sampling, in which the distance to each bird is recorded and used to estimate population density, is subject to major errors from inaccurate distance estimation, intermittent singing, and movement during the count. There is great practical value and international interest in new ways to address these problems.
Digital acoustic recording is now relatively cheap and can provide a mass of relevant data on the species present and the locations of individuals. The challenge is to model bird behaviour (movements and singing) and the detection of song cues at an array of microphones to obtain estimates of population density. This is a technically difficult task, but not as daunting as it might seem: algorithms and software for song localisation are freely available, and the broad structure needed in the model is understood.
The PhD project we have in mind would combine statistical modelling of acoustic data and field testing of an acoustic system, alongside collection of detailed behavioural data by radiotelemetry of target species (possibly tui, bellbird, song thrush and blackbird). The work would be undertaken in collaboration with biologists from the US Geological Survey, and potentially other leading US agencies.
Allikas: http://www.otago.ac.nz/zoology/
Tellimine:
Postitused (Atom)