Brasiilia veiseliha = vihmametsad kaovad?

Ilmselt pole kellelegi uudis, et Brasiilia vihmametsade maharajumine mõjutab kogu maailma kliimat. Nüüd on aga tulnud uudis, et Brasiilia veiseliha tootmine avaldab keskkonna samasuurt mõju.

Ajakirjas Environmental Science & Technology Rootsi teadlaste poolt avaldatud artiklis tuleb välja, et Brasiilia veiseliha tootmine on kaudselt seotud Amazonase vihmametsade vähenemisega. Nn Amazonase piirkonnas toodetakse 25% kogu riigi veiselihast, samas on suurenenud ka veiste karjatamise tarvis rohumaade osakaal nimetatud piirkonnas. Ühtlasi, mõju kliimale ja keskkonnale selle tootmisharu suurenemise tagajärjel on märkimisväärselt kasvanud.

"Probleem on see, et kuus protsenti veiseliha tootmisest põhjustab umbes 25 korda rohkem süsinikdioksiidi heitmeid kui toodetud veiseliha ülejäänud Brasiilia. See tähendab, et keskmine süsinikdioksiidi heitmete põhjustatud veiseliha tootmise Brasiilias on kaks korda nii kõrge kui Euroopas, "ütleb Sverker Molander, Rootsi Chalmers Tehnoloogia ülikoolist Science Daily'le antud intervjuus. Lisades: "Meil on läbi töötatud palju erinevaid arvutusi selles artiklis, ja ükskõik kuidas me seda teeme, saame järeldada, et Brasiilia veiseliha tööstus on tohutu süsinikdioksiidi tootja."

Autorid järeldavad, et standardid ökoloogilise jalajälje mõõtmisel, mis ei hõlma laiemalt mõju maakasutuse muutuste kohta andes poliitikakujundajatele ja ka tarbijatele eksitavat teavet, varjates seoseid põllumajanduse laienemise, metsade hävitamise ja ülemaailmse kaubanduse vahel.

Brasiilia kohapealt veel nii palju, et on pindalalt 5. riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Rahvaarvult on Brasiilia samuti 5. kohal. Sisemajanduse kogutoodangult on Brasiilia 8. kohal maailmas, ning on maailma juhtivate majandusriikide G20 asutajaliige.
Brasiilia on suuruselt teine veiseliha tootja maailmas, olles suurim veiseliha eksportija, samas eksport on suurenenud viimasel kümnendil ligi seitse korda.

Allikas:
C. Cederberg, U. M. Persson, K. Neovius, S. Molander, R. Clift. 2011. Including Carbon Emissions from Deforestation in the Carbon
Footprint of Brazilian Beef. Environmental Science & Technology. 45, 1773–1779.

Liha saab toota ilma loomadeta

Järgnev jutt võib tunduda ulme vallast või otsekui Hollywoody filmist.
Samas on Taani, Aarhusi Ülikooli toiduteaduse osakonna teadlased eesotsas vanemteadur
Niels Oksbjergi saavutanud midagi erakordset. Töörühma liikmetel on labori tingimustes õnnestunud kasvatada lihasrakke ning nad töötavad selle nimel, et leida kestlik metoodika, mis lubaks lihasrakke "toota" suurtes kogustes. Nii suurtes kogustes, et toita tulevikus kogu maailm!!!
Toidupuudus muutub üha aktuaalsemaks järgmistel kümnenditel, mil peaksime saavutama 9-miljardilise rahvaarvu. Selge on see, et laboris kasvatatud lihasrakud ei saa asendada mahlakat ja veripunast loomaliha tükki, kuid neid võib kasutata pitsade, vorstitoodete, poolfabrikaatide nagu lihapallid või kotletid koostises.
Asja pluss on muidugi see, et vähem loomi jõuan tapamajja ning produktiivloomade intensiivset pidamist saame vähendada. Märkimisväärne perspektiiv kui suudame lihatootmise ahelast välja jätta loomad! Kolm suurimad temaatikat, mis sellega kaasnevad ja positiivselt muutuvad on kliimamuutus, loomade heaolu ja keskkonna kaitse.
Kuigi lihas- ja tüvirakkude kasvatamise on vajalikud süsivesikud, valgud ja mineraalid ning protsessi käigus tekib nö jäätmeid, siis tuleb antud metoodika juures tegeleda ka võimalike keskkonnaalaste ja kliima probleemistikuga.
Ent eesmärk mida saavutada on olemas ning selle poole liigutakse märkimisväärse eduga.

Allikas:
http://agrsci.au.dk/en/nyheder/artikel/meat-can-be-produced-without-animals/



Even stem cell production requires a supply of carbohydrates, proteins and minerals. They have to come from somewhere. There will also be waste materials that need to be managed. So, even with meat production based on stem cells there will be environmental and climate challenges that must be dealt with, says Jørgen E. Olesen.

Kas tõesti on toitu puudus...???

Eks me kõik mäletame sensatsioonilist raamatut, mis näitas hirmuäratavaid jooniseid sellest, et maakera rahvastik tõuseb aastakümnete pärast sellistesse kõrgustesse, et toitu enam ei jätku.
Tegemist oli Paul Ehrlich'i poolt 1968. aastal avaldatud "The Population Bomb-iga" (Rahvastiku pomm).
Ja kui USA rahvaloenduse büroo ennustab 2050 aastaks 9,3 miljardit inimest, siis tõesti tuleb midagi ette võtta.
Samas väitis kuus aastat tagasi üks Rootsi teadlane (British Medical Journal), et probleemiks on toidu ületootmine rikaste riikide poolt, mis on viinud ülekaalulisuse ja muude tervisehädadeni.
Siia vahele üks huvitav aspekt selle kohta, et Hiina on sarnaselt oma ühe lapse poliitikale ellu viima ühe koera poliitikat ehk tulevikus on inimestel õigus pidada ühte lemmiklooma. Kõik me saame ju aru, et kui me teeme hädakisa, et rahvastik kasvab ja toitu pole piisavalt, siis lemmikloomast ei taha keegi loobuda. Samas näitab statistika, et Hiinas (kuid mitte ainult) kasvavad kulutused lemmikloomade toidule ja muule kolossaalse kiirusega.
Kui nüüd pisut filosofeerida, siis võime öelda, et koer ei ole enam inimese sõber vaid konkurent toidu pärast. Vaadake kasvõi lemmikloom toidu toiteainete rikkust ja tasakaalustatust. Kas meie, inimeste toit on nii rikkalik? Ilmselt mitte.
Seega, kuna rahvastik kasvab ning täiendavat põllumaad pole, peame mõtlema, kas me kasutame oma toiduressurse kõige otstarbekamalt. Eriti teades seda, et üks miljard inimeste elab pidevalt näljatundega. Võib-olla on "pommid" kuskil mujal...

2010 lõppemas!

Tänavune aasta jääb aastateks meelde! Eks nii meil kui mujal on leidnud aset suur avastusi ja väiksemaid tähelepanekuid. Omamoodi tähelepanuvääriv seegi, et meil tänavu leitud hulga uusi liblika liike, keda varem meie aladel pole nähtud! See on märk sellest, et planeet on läbi tegemas kliimamuutusi, mis ei jäta muutumata ka liikide migratsiooni. Nüüd ongi teadlastel peamurdmist ning ohtralt nuputamist, miks asjad lähevad nii nagu nad läinud on!

Ühesõnaga, mõelge kaasa ja pidage meeles, et meie olemegi teadus!


Uskumatult vahvat aasta lõppu teile,
Markito

Kasvava põllumajanduse tagajärjed

Ülemaailmne nõudlus toidu, loomasööda ja kütuste järel on suurendanud vajadust võtta kasutusele üha uusi alasid põllumajanduslikul eesmärgil. Kasvav rahvastik ja suurenev nõudlus liha- ja lihatoodete järele on pannud enneolematu surve põllumajandusele. Antud trendi pole suutnud leevendada ka biokütuste propageerimine. Seoses sellega on tekkinud rida küsimusi: kuidas suurenenud nõudlust agriproduktidele järele täidetakse? Vaevalt ~ 1-2 protsendilised aastakasvud teraviljakasvatuses antud nõudlust suudavad rahuldada. Isegi kui saagid iga-aastaselt suurenevad kasvab nõudlus uute põllumaade kasutuselevõtuks.

Olukord piirkonniti üle maailma on erinev. Eriti suure pinge all on troopilised alad, kus uute põllumaade kasutuselevõtt on olnud kõige agressiivsem. Madalamad tootmiskulud ja nõrgalt reguleeritud keskkonna seadusandlus on sellistes riikides nagu Malaisia, Brasiilia ja Indoneesia suurendanud suhkruroo, sojaoa ja õlipalmi kasvupindasid troopiliste metsade arvelt. Globaalne põllumajandusliku maa juurdekasv oli 1980- ja 1990-ndatel aastatel kõige suurem arengumaades, kus kasv oli 629 miljonit hektarit (teravilja all, karjatatavad rohumaad ja muud põllumaad), samas kui arenenud maades osakaal vähenes 335 miljoni hektari võrra. Sojaoa kasvatamine võtab Brasiilias enda alla 21 miljonit hektarit, samas aastatuhande aluses oli see 13 miljonit. Sarnaselt on õlipalmi toodang Indoneesias kolmekordistunud eelmise sajandi viimasel kümnendil. Brasiilia, Indoneesia ja Malaisia toodavad 40 protsenti kogu maailmas toodetud suhkruroo, sojaoa ja õlipalmi toodangust ja antud osakaal ilmselt suureneb.
Selline laienemine on mõjutanud suuresti globaalset kliima soojenemist ning süsihappegaasi emissiooni.

Teaduslikust ülevaates saad enam infot
http://www.pnas.org/content/early/2010/08/30/0910275107.full.pdf+html

Tropical forests were the primary sources of new agricultural land in the 1980s and 1990s. 2010. H. K. Gibbs, A. S. Ruesch, F. Achard, M. K. Clayton, P. Holmgren, N. Ramankutty, and J. A. Foley. Proceeding of the Natiopnal Academy of the United States of America. 7, 107 (36). 1-6 pp.

Olla 63 seas!

Eks see teeb natuke uhkeks ka olla maailmas 63. ülikool ning mul on võimalus saada osa siinsest tööst.
Nimelt hiljuti avaldatud maailma ülikoolide pingereas oli Aarhusi Ülikool 2009. aastal 63, võrreldes mineva aastaga on tõus olnud oluline. Oldi ju 81. positsioonil.

Teksti leidsin ülikooli kodulehelt, pikemalt loe inglise keeles:
Aarhus University ranked no. 63 worldwide
Aarhus University continues to gain ground in international rankings, advancing from 81st to 63rd place in the 2009 THE-QS World University Rankings published on 8 October. The Vice-Chancellor of Aarhus University is pleased that Denmark boasts two universities in the international elite: The University of Copenhagen and Aarhus University.

For the third year running, Aarhus University has shown marked progress towards the top of the influential THE-QS university ranking list published by the London-based magazine Times Higher Education. Aarhus University advanced from number 126 in 2006 to number 114 in 2007 and then to number 81 in 2008, a placement which brought AU considerable recognition in the international academic community. This achievement has now been surpassed by a leap to number 63.

Aarhus University now ranks number 2 in Scandinavia and number 20 in Europe as a whole. At number 51 worldwide, University of Copenhagen is the highest ranking university in Scandinavia. The Universities of Lund and Uppsala rank number 67 and number 75 respectively on THE-QS, which as usual ranks Harvard University number 1, followed by Cambridge, Yale and University College London.

Vice-Chancellor Lauritz B. Holm-Nielsen is understandably pleased by AU's progress.

”In the first place, I’m pleased that Denmark has two world-class universities in the international elite, the University of Copenhagen and Aarhus University. This gives Denmark an extremely strong position on the international market for research and education, which is important for the continuing development of our knowledge society”, says Vice-Chancellor Lauritz B. Holm-Nielsen.

The THE-QS rankings employ six different parameters to measure universities’ performance. For example, THE requests over 200,000 researchers worldwide to rank the best research environments within their field of study. Aarhus University received high rankings in this category, which indicates that AU's quality is widely recognised amongst researchers from other institutions.

”Aarhus University’s ranking has improved primarily because our research has achieved greater visibility and recognition in international academic circles. We certainly don’t allow ranking lists and the criteria they employ to influence us unduly; but whatever your opinion of the rankings, the fact remains that a high placement is one of the factors students and researchers take into account when deciding where to continue an international academic career. We are increasingly sought out by foreign elite universities and researchers with interest in collaborating with us", explains Vice-Chancellor Holm-Nielsen. Holm-Nielsen is Vice-Chancellor of the one of the youngest universities in the top 100 - and one of the universities which has improved its placement most dramatically.

Uued energiaalllikad

Hiljuti lugesime, et arbuuside rohkuse tõttu on neist tootma hakatud etanooli, et siis seda biokütusena kasutada. Kasvõi transpordi sektoris.
Kuid see pole veel kõik, USA teadlased kirjutasid viimases Journal of Agricultural Food Chemistry uuest võimalusest leevendada maailma energiapuudust. Artikkel kirjeldab uut ja keskkonnasõbralikku protsessi tootmaks biodiislit sulejahust, mis on linnukasvatuse kõrvalsaadus.Ühendriikides on sulejahu kasutatud pikka aega kui loomasööta selles kõrge proteiinisisalduse ning ka väetisena suure lämmastikusisalduse tõttu. Nimetatud uurimuses, ekstraheeriti sulejahust rasv 70 kraadises vees ning rasv transestrifitseeriti biodiisliks kasutades kaaliumhüdroksiidi ja metanooli. Sellise protsessi käigus toodetakse ligikaudu 7-11% biodiislit, kuivaine põhjal.
Toodetud sulejahu biodiisel on täiesti võrreldav teistest allikatest toodetud kütustega. Ühesõnaga on tegemist suure potentsiaaliga valdkonnaga, et suurendada taastuvate energiaallikate seas.

Loe ka http://pubs.acs.org/doi/abs/10.1021/jf900140e?cookieSet=1&journalCode=jafcau