Elus Teadus - aasta populariseerija ja Aasta Tegu

Super - õnnitlused Elus Teadusele!

Sügav kummardus kõigile Elus Teaduse tegijatele, eriti aga Kristile, kes seda tiimi on vedanud. Loodan, et teil kõigil on jaksu ka edaspidi, et noortele tutvustada teaduse põnevaimaid tahke. Õnnitlused kõigile! Ja ärge unustage uutel kohtumisel rõhutada, et tegemist on Aasta Teoga:)

Tulen tagasi sealt võitjana või .....

Iga doktorant unistab vahest sellest, eriti konverentsi eel, et tema poster kuulutatakse parimaks. Tuleb välja, et ühe silmapaistva posteri tegemine võtab aega päevi kui mitte nädalaid. Proovisin leida vihjeid, kuidas oma uurimistööd teaduskonverentsil veidigi atraktiivsemaks teha, tulemus on selline: 1) Colling Purrington 2)Mary Lee Eggart presentation 3) Colorado State University 4)PhD poster Lisaks võiksite kiigata e-posterite kodulehele. Tänavusel rahvusvahelisel silo konverentsil Soomes valiti parimaks posteriks Kolumbriast pärit neiu Siriwan Martensi oma. Ehk annab juuresolev poster teile mõne idee.

Head võistlemist kõigile:)

Äramärgitud Journal of Dairy Science'i poolt

Hea meel on edastada maaülikooli eelmise nädala pressiteadet, mis algab järgmiselt: "Teadusajakiri Journal of Dairy Science tõstis oktoobrinumbris esile Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi söötmise osakonna doktorandi Aire Ilvese artikli „Piimalehmade piima ja vere metaboloomi muutused esimeste laktatsioonikuude jooksul“. Teadupoolest on ajakiri Journal of Dairy Science juhtivaid ja tsiteeritumaid põllumajandus-, piimandus- ja loomakasvatusvaldkonna ajakirju maailmas. Ajakirja lugejaskonna moodustavad enam kui 70 riigi haridus-, tööstus- ja valitsussektori esindajad. Igatahes selline kõrgetasemeline äramärkimine teeb rohkelt hää meelt. Viide A. Ilves , H. Harzia, K. Ling, M. Ots , U. Soomets, K. Kilk. 2012. Alterations in milk and blood metabolomes during the first months of lactation in dairy cows. Vol. 95, Issue 10: 5788–5797. Artikli leiate kas Science Directi abil või Google Scholarist.

Teine preemia jagatud

Täna tehti teatavaks 2012 aasta Nobeli füüsikapreemia laureaadid, kelleks osutusid Serge Haroche ja David J. Wineland. Preemia läks komitee sõnul jagamisele kahe teadlase vahel seoses "murrangulise eksperimentaalmeetodite eest, mis võimaldavad mõõta ja manipuleerida üksikuid kvantsüsteeme". Allikas: http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/physics/laureates/2012/ Eile, esimena teatatud meditsiini preemia läks samuti jagamisele kahe teadlase vahel. Ülekandeid preemiate välja kuulutamisest on võimalik jälgida komitee kodulehelt.

Bond.... James Bond

Bondi filmi fännidel ei jäänud märkamata, et eelmisel reedel täitus James Bondi 50 aastapäev. Kõik algas teadupoolest Dr No-ga. Püüdsin seepeale uurida, mida ütlevad teadusportaalid Bondiga seotud teadusuuringute kohta. Tooksin mõned põnevamad näited selle kohta, kuidas on Bondi filme kasutatud teaduslikul eesmärgil. Näiteks uurisid hollandi ja ühendriikide teadlased Bondi filmide varal noorte suitsetamiskäitumist (Harakeh et al.,Tob Control, 2010). McCarthy(2004) aga uuris erinevate toodete "reklaamimist" filmides ning kuidas see mõjutab meid kui tarbijaid. Autor kasutab mitmel korral näitena Bondi ja BMW Z3, kus viimane tundub olevat osa James Bondi karakterist. Kindlasti võib märkimisväärseks lugeda ameeriklaste uurimuse (Neuendorf et al., Sex Roles, 2010) selle kohta, kuidas on kujutatud naisikaraktereid ja nende käitumist Bondi filmides. Autorid analüüsisid 20 James Bondi filmi - Dr No-st kuni Die Another Day'ni, ennustamaks näiteks, kas naisosalise surma ja tema seksuaalsuse vahel on seoseid. Lisaks on püütud leida teisigi seoseid, mis puudutavad näiteks naisosalise vanust, juuksevärvi või -pikkust, aktsenti, atraktiivsust, nahavärvi jne. Aga muidugi võib otsida seoseid geopoliitika ja Briti salateenistuse agendi vahel. Mitmed autorid ongi seda püüdnud teha, nagu J. Black, kes kirjutab James Bondi geopoliitikast (2004). Igatahes põnevad leidub agent James Bondi kohta rohkelt.

Asi läheb hulluks?

Postimehe uudist lugedes tekib küsimus, kuhume niimoodi välja jõuame? USA lehmadel on magus elu Muidugi tagantjärele targana võiks öelda, et oleks pidanud kohe kuulama skeptikute sõnavõtte, kui president Bush oma biokütuste poliitikat ellu viima hakkas. Nüüd on see siis käes. Loomadele pole enam midagi mõistuse pärast sööta, kuna paneme teravilja piltlikult öeldes kütusepaaki. Teisalt, antud artiklit lugedes kerkib esile ka eetika küsimus. Lehma puhul on tegemist ikkagi mäletsejalisega, kelle peamiseks söödaks on rohusöödad. Seega, mitmesuguste fabrikaatide ja inimtoidu manustamine ei pruugi lõppeda hästi. Igatahes mõtlemisaimet on rohkem kui küll.

Naabruskond mõjutab laste kehamassiindeksit

British Journal of Nutrition ilmunud artikli uurisid Austraalia teadlased, kuidas kodune ning naabruskonna sotsiaalne olukord korreleerub laste kehamassiindeksiga. Teadmiseks, et kehamassiindeks leitakse kehakaalu (kg) jagamisel pikkuse ruuduga (m). Antud uurimuses koguti andmeid 491 naiselt, kes kasvatasid lapsi vanuses 5-12-eluaastat. Naised olid pärit Victoria eeslinnadest. Uurimuses viidi läbi suuremahuline taustauuring selgitamaks nii kodust keskkond, laste kehalist aktiivsust, TV vaatamist, tervisliku toitumist jne. Lisaks selgitati välja detailid, mis puudutasid toitu kui preemiat hea käitumise eest või teleri olemasolu laste magamistoas. Kusjuures kaks viimti mainitud näitajat olid seotud kõrgenenud kehamassiindeksiga uuritud lastel. Lisaks avaldas KMI mõju ema käitumine, mis puudutas füüsiliste tegevust nii kodus kui väljas pool seda. Seega järeldavad autorid, et uuritud näitajad viitavad selgelt sellele, et vanematel on oluline roll hoidmaks ära laste liigne kehakaal. Loe lähemalt http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/21824445