Teaduse tulevik

Viimasel ajal on hakatud taas rääkima meie teaduse tulevikust. Üheks diskussiooni algatajaks oli värskelt valitud teaduste akadeemia president, kes ütles välja mitu valupunkti. Igatahes, praegu puudub süsteemis korrapära ja pikaajaline kava. Euroraha nagu oleks aga seda ei jagu kõigile. Tihtipeale üritatakse reasta prioriteetseid valdkondi, kuhu enam rahastust suunata, kuid seegi on ilma konkreetse ja pikaajalise kavandamiseta tehtud. Nii et, debatt jätkub - kuidas edasi. Puudub kindlus, et võime eesti teadusega kindlalt edasi minna.. Kutsungi teil kuulama Reporteritunni teadusteemalist saadet ja tutvuma kokkuvõtvate märkustega Eesti teaduse rahastamise kestlikkusest. Ka leiate Youtube'st ülevaate konverentsi „Eesti teadus meie riigi kestlikkuse hoidjana: väljakutsed ja võimalused?" ettekannetest. Loodame, et teaduse rahastamine ja sellega seotud küsimused tõusevad esiplaanile ka parlamendi valimiste debattides. Selge ja tulevikku vaatavad plaani on vaja, mis annaks kindluse tänastele teadlastele, eriti noorteadlastele, kes otsustavad oma tuleviku ja võib olla ka eesti teaduse tuleviku üle juba täna!!

Sateliidi lugu

Loodan siiralt, et paljudele on meeles kosmosesaaga sünd kui 7. mail 2013. Eesti tudengisateliit Guajaana kosmodroomilt Prantsuse Guajaanas orbiidile lennutati. Paljude silmis on ESTCube meie riigi kosmoseteaduse verstapostiks. Ja kuna teaduspublikatsioon on teadustöötaja mõõdupuu, siis võtsin vaevaks järele vaadata kui palju on õnnestunud satelliidi programmi osalistel oma teadmisi publitseerida. Tänase seisuga on ilmunud 10 1.1 publikatsiooni nii meie kui muu maailma ajakirjades. Lisaks on ära trükitud kuus konverentsi artiklit. Enam teavet leiab programmi kodulehelt Tubli algus igatahes, jääb üle soovida jaksu neile!!

Kahesaja parima hulgas!

Kakssada võib olla mõnikord palju, mõnikord ikka meeletult vähe. Aga kui sa oled pingereas kahesajas, kuidas siis tundub? Mingid andmed väidavad, et maailmas on ligikaudu 17 tuhat ülikooli. Nüüd olla selles ülikoolide meres kahesaja parima hulgas on ikka super küll. Nimelt, Rahvusvahelise konsultatsioonifirma Quacquarelli Symonds (QS) edetabelis „QS World University Rankings by Subject“ jõudis maaülikool põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas maailma kahesaja parima ülikooli hulka, olles 151.-200. kohal. Pingerea tegemisel arvestatakse ülikooli mainet vastava eriala teadlaste ja tööandjate seas ning publikatsioonide tsiteeritavust. Teadupoolest kuulub Thomson Reuters Essential Science Indicators statistika järgi ülikool maailmas 1% enim viidatud teadusasutuste hulka taime- ja loomateaduse valdkonnas. Tubli töö - samas vaimus jätkata!!

Ubinat? Aga millist?

Ajakirja Agricultural and Food Science teises numbris ilmus ülevaade eestlaste eelistustest seoses õunadega. Moor et al. uurimuses küsiti tarbijatelt, kas õuna päritolu, tootmise viis ja maitseomadused omavad olulisust valikute tegemisel või mitte. Uurimusest selgus, et viimase kahekümne viie aasta jooksul on peale turgude vabanemist toimunud olulisi muutusi puuviljade tarbimises. Kui keskealised ja vanem generatsiooni eelistab endiselt kodumaist õuna, siis laste ja noorte puhul on märgata "suundumist" importviljade pole. Seal on muidugi põhjuseid mitmeid, näiteks see, et välismaine õun on aastaringselt kättesaadav. Samuti selgus küsitluse käigus, et viimase viie aasta jooksul on vähenenud tarbijate eelistus kodumaise ja maheõuna järele, sama kui eelistused maitse ja vilja värvi osa ei ole uuritud perioodi jooksul muutunud. 2007. a. osales uurimuses 336 ja 2012. a. 332 vastajat.

Teadlane suhtleb otse ja vabalt

Täpselt kolm aastat tagasi loodi Austraalias veebikeskkond jagamaks teadussaavutusi ja -tulemusi avalikkusega lihtsas ja arusaadavas keeles. See on suurepärane võimalus selgitada toimuvaid muutusi, mida on keeruline teha ilma teadlaste abita. Kas või seda, et miks mesilased hukkuvad või mis ühe või teise toiduaine tarbimine pikema aja jooksul võib osutuda kahjulikuks. Kel huvi võib lähemalt uurida toda portaali. Muuseas, sarnane keskkond loodi ka meil - sest Eesti teadust rahvusvaheliselt tutvustav veebileht Research in Estonia on huvilistele uudistamiseks avatud. Veebilehe eesmärgiks on teha meie teadus nähtavamaks. Eelkõige on leht suunatud välisteadlasele, -doktorandile ja teadusadministraatorile. Põnevad uudislood Eesti teadusest haaravad aga kindlasti ka laiemat publikut. Veebilehelt saab ülevaate erinevatest teadusvaldkondadest ja institutsioonidest, kes teadusega tegelevad. Research in Estonia tutvustab huvilisele Eesti teaduse tippkeskused, tehnoloogia arenduskeskused, ülikoole ja doktorikoole.

Sugu määrab toodangu?

Paar kuud tagasi ilmus artikkel selle kohta, et lehma järglase sugu määrab ära edasise piimatoodangu. Mitme uurimisasutuse koostöö valminud artiklis väidetakse, et lehmavasika sünnitanud lehmade piimatoodang on suurem kui pullvasika sünnitanud lehmadel. Lisaks märgitakse, et eriti on määrav esimese vasika sugu, kelle lehm ilmale toob. Tööst selgus, et lehmvasika sünnitanud lehmadel on kahel esimesel laktatsioonil piimatoodang ligi 500 kg. Uurimuse aluseks on 2,39 miljonit laktatsiooni 1,5 miljonil lehmal. K Hinde ja tema kaasautorite uurimusega saab tutvuda PLOS one kodulehele.

Mis see H-indeks on?

Ilmselt on väga keeruline hinnata teadlaste panust ja tulemusi, et kõik oleks üheselt selge. Samas on vaja seada mingid kriteeriumid hindamaks teadlase tööd, eriti kui Eesti ja paljud teised riigid võtavad arvesse peaasjalikud publikatsioone, mis on avaldatud rahvusvahelistes eelretsenseeritavates ajakirjades. Viimased peaksid olema ISI Web of Science nimekirjas. Samas on tehtud mitmeid üritus, töötamaks välja enam vähem universaalne mõõdik teadlase tulemuste hindamiseks. Ühe indeksi - H-indeksi, mis on ka praktikasse läinud, töötas välja Ameerika füüsik J. Hirsch. Hirschi poolt avaldatud artikkel ajakirjas Proceedigns of the National Academy of Sciences of the United States in America. Muuseas seda artiklit on tänase seisuga refereeritud Web of Scienci andmetel müstilised 1572 korda! Lihtsalt, laskumata Hirschi poolt toodud valemitesse ja graafikutesse, seletades tähendab H-indeks: teadlasel on H-indeks kui tema artiklitel Np igaühel on vähemalt h refereeringut ning teistel artiklitel (Np-h) on igaühel ≤ viitamist. Oma H-indeksi leiate, kui lähete Web of Scienci kodulehele ja sisestada oma perekonna ja eesnime. Pärast otsingut peaks tulema välja kõik teie poolt avaldatud artiklid, mis on nimetatud andmebaasis. Pärast tulemuste esitamist vaadake üles paremasse nurka, kus on kirjas Create Citation Report ja sellele klikkides tuleb järgmisel lehel paremal loetelu erinevates parameetritest, mis lõpeb H-indeksiga. Kel soovi võib leida lisainfot A. Marnetti veebikirjutisest.