Transid on head

Mitmeid seisukohti on olnud seoses trans rasvhapetega. Äsja üllitatud üldistus viitab, et transrasvad võivad ikkagi olla kasulikud. Viidates, et senised arusaamad vaadatakse üle. Varasemalt on diskuteeritud selle üle, et trans rasvhapped avaldavad erinevate mõju võrreldes hüdrogeniseeritud taimsete õlidega, kuid ilmselt ei ole see piisavalt tõestatud. Rohkem mainitud seisukohast milk genomicsi veebikodust!

Ohud veeganluses

Teisel lihavõttepühal on paslik kõneleda pisut ka taimetoitlusest. Käesoleva kuul ilmus PLOS One ajakirjas Soome teadlaste artikkel, mis võrdles sealse riigi noorukite ja täiskasvanutest taimetoitlaste ja mitte-taimetoitlaste toitumist. Ühelt poolt on uurimuse ajendiks fakt, et taimetoitlus ja veeganlus muutuvad ühe populaarsemaks. Ning just noorte seas. Ent endiselt on kättesaadaval suhteliselt vähe asjalikku informatsiooni veeganluse mõjust ainevahetuslikule seisundile või ainevahetushaiguste esinemise riskile. Analüüs viidi läbi vere plasma, seerumi ja kuseproovide alusel. Lisaks sellele, et taimetoitlased ei tarbi liha, on nende toidusedelis vähem piima ja piimatooteid. Samas juurviljade tarbimises erinevusi ei leitud. Lisaks võib kogutud vastuste põhjal öelda, et taimetoitlaste toidulaual on rohkem sissetoodud produkte nagu kaunviljad, sojatooted, pähklid, tofu jne. Põnev leid oli see, et mittetaimetoitlased on suuremad kohvi joojad ning väiksemad suhkur tarbijad kui taimetoitlased. Huvitav teada! Vaatamata osalejate arvu väiksusele (n=41) saab uurimuse põhjal välja tuua, et veeganite puhul tuleb senisest enam tähelepanu pöörata söögi D-vitamiini ja joodi sisaldusele. Kuid leiti positiivseid külgi veeganlusega seoses nagu madalam kolesterooli tase ning nende toidusedel sisaldas eelistatumaid rasvhappeid. Kokkuvõtvalt nenditakse, et ka taimetoitlased vajavad toitainete tarbimise norme. Viide publikatsioonile

Loomast näeb läbi..

Huvilistel on nüüd võimalus lähemalt uurida lehma siseelu. Valminud on kütkestav 3D mudel. Uuri lähemalt link

Tagasilükkamise määr

Ühest möödunud aasta viimastel päevadel avaldatud uuringust selgus, et artiklite tagasilükkamise määr ei ole korrelatsioonis ajakirja mõjukusega. Viidates selle, et ajakirjade soov aktsepteerida ainult neid käsikirju, mis peaksid tulevikus olema kõrgelt tsiteeritud, ei pruugi toimida. Pikemalt lugege www

Maailma rahvusvahelisemad ülikoolid

Hiljuti Times Higher Education eelmise aasta rahvusvahelisemate ülikoolide pingerea. Toodud 200 ülikooli seas meie omasid ei olnud. Pingerea tipust leiab Luksemburgi, Qatari ja HongKongi ülikoolid. Meie piirkonnas paistab silma Taani, mis on topis mitme ülikooliga.

Välismaal olevad noorteadlased rääkisid uurimistöödest

Kolmapäeval kogunesid Eesti Teaduste Akadeemias noored teadlased, kes teevad oma uurimistööd välismaal. 16 noorteadlast esinesid ettekannetega matemaatikast, tuumafüüsikast kuni sotsiaalteadusteni välja. Ettekannetega esinevate noorteadlaste väljavalimisel oli üheks valiku tegemise kriteeriumiks see, kui sageli muidu selle teadlase tööst Eestis kuuleks. Konverentsi üks korraldajatest oli Kadi Liis Saar, Cambridge'i ülikooli biofüüsika doktorant. Loenguid on võimalik järelvaadata http://novaator.err.ee/ Kadi Liis Saar rääkis konverentsist ka „Vikerhommikus“. http://vikerraadio.err.ee/v/vikerhommik/rubriigid/vikerhommikintervjuud/loigud/c85af82e-5146-46cd-84a7-f3f45b091bc6/intervjuud-940-kadi-liis-saar-valismaal-oppivate-eesti-noorteadlaste-festivalist

Elamusterohket teadusaastat!