Ikka kõneaineks piim

Paljude jaoks on toitumine omamoodi usk. Kas uskuda kõike seda, mitte meedia kirjutab toidu kohta või mitte. Ühel juhul kohv põhjustab tõvesid, teisalt pikendab eluiga.. mida uskuda. Pealegi valdav osa ei loe ise teadusartikleid, veel vähem suudab mitmete publikatsioonide põhjal üldistusi teha. Hulga süüdistusi on kõlanud piima aadressil. Lehmapiim on toitnud meid aastatuhandeid ja teeb seda ilmselt sama kaua. Üks siinne teadlane aitab kummutada mõned väärad seisukohad, mis blogides ja muul viisil kipuvad kinnistuma. Loe lisaks

Põrsas hoiab ebameeldivast eemale

Hiljuti avaldasid brasiilia teadlased Livestock Scienceis artikli sellest, kuidas mõjutab agressiivne loomatalitaja põrsaste heaolu ja käitumist. Tuleb välja, et põrsad mäletab nädalaid hiljem kõva häält ja muud ebameeldivat kasutanud talitajat ning hoiavad temast eemale. Seega on põrsad piisavalt nutikad, et aru saada, kes on hea ja kes seda mitte pole. Pealegi kehtib see kõikide loomade puhul.

Kas kapsal võib olla identiteedikriis?

Vaata järele, mis juhtub kui teadlased uurivad tarbijatelt, millist kapsa lehte nad soovivad süüa. Teadlased koos tudengitega Cornelli ülikooli põllumajanduse kolledžist tahtsid teada, milline võiks olla apetiitseim kapsaleht.

Teadusajakirjanduse sõber

Teadusajakirjanduse sõbra auhinna saab tänavu Tartu ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets, teatas Eesti Teadusajakirjanike Selts. Žürii koosseisus Helen Arusoo, Jaan-Juhan Oidermaa, Priit Ennet ja Ulvar Käärt tõstis esile laureaadi alatist valmisolekut ajakirjandusele kommentaare anda ja kaastööd teha, samuti oskust kompleksset rakumaailma populaarteaduslikul moel selgelt ja arusaadavalt kirjeldada. Auhinnakuju Ökul (autor Piret Kändler) antakse üle 23. novembril teaduskommunikatsiooni konverentsil Eesti Rahva Muuseumis. Detsembris aga tuleb Toivo Maimetsaga teaduskohvikuõhtu. Auhinna eesmärk on esile tõsta, tänada ja tunnustada teadlast, kes tähelepanuväärselt asjatundlikul, entusiastlikul ja heatahtlikul moel teeb ajakirjanikega koostööd, pakkumaks ühiskonnaliikmetele üldmõistetaval ja meeliköitval kujul ajakohast ja asjatundlikku teavet teadusmahukatel ja teadusse puutuvatel teemadel. Teadusajakirjanduse sõbra auhinna väljaandmist alustati 2011. aastal ja selle esimeseks laureaadiks oli vulkanoloog Heidi Soosalu. 2012. aastal pälvis Ökuli füüsik Mart Noorma, 2013. aastal merematemaatik Tarmo Soomere, 2014. aastal klimatoloog Ain Kallis ja 2015. aastal füüsik Jaak Kikas.

Lood Jaapanist

Viimases Foreign Affairs on juttu Jaapani ülikoolide tulevikust. Paistab, et alati ei ole suure majandusega riikides teadusega kõik hästi. Ajad muutuvad kiiresti ja nendega tuleb osata kaasa minna. Digiajastul on areng kiire, millega kõik kaasa minna ei suuda ega oska. Noppisin artiklist välja endise aseteadusministri Suzuki Kani sõnad: “Japanese people are good at solving questions that they are given. They are passive and diligent. But with the digital economy, that work will be replaced by artificial intelligence. So human work will be totally changed—becoming creation, creation, creation. Not routine work.” Eelnevale juurde veel teinegi artikkel, mida mõistlik teemasse süüvimiseks sirvida. Mulle aga Jaapan meeldib!!

Superrohi lehmadele

Ilmselt on kõik kursis, et lehma lemmik sööt on värske rohi. Kuid peale mõnusat rohu söömist kipub lehm röhitsema, paisates nii atmosfääri metaani. Too aga pinnuks silmaks keskkonnakaitsjatele, kes seostavad metaani globaalse kliima soojenemisega. Seal kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähemal. Taani teadlased on alustanud nö superrohu välja töötamist, mis kõige eelduste kohaselt vähendab mäletsejalistel metaani emissiooni. Asja tuum on väga lihtne, suurendas rohusööda seeduvust parandame toiteainete kättesaadavust, mis peaks tagama ka suurema piimatoodangu. Ehk siis ühe piima kg kohta vähem metaani. Samas pole uudis üldsegi uudis, kuna enam kui viis aastat tagasi tegi superrohu uuringutega algust austraallased. Maailma kliima soojenemise käest läbi lehmade CH4 emissiooni vähendamise on alustanud ka eelmiste naabrid, teadlased Uus-Meremaalt. Tulemustest saame ehk õige varsti lugeda.

Lugemist noortele huvilistele

Neile õpilastele, kes soovivad omakeelse teaduskirjanduse kõrval lugeda ka muukeelset, siis soovitan Austraalias ilmuma hakanud ajakirja DoubleHelix, mis on mõeldud lastele. Häid mõtteid saab ajakirjast koduste katsete tegemisest, pealegi on seal antud selgitused, miks asjad meie ümber nii või teisiti käituvad. Soovitusi antakse ka õpetajatele. Kes soovib, kaeb järele link