Kust tuleb mikroplast

Usutavasti pole kellelgi enam uudiseks, et uus märkimisväärne oht meie loodusele ja loomastikule on inimtegevuse tõttu tekkiv mikroplast. Judith Weis tuletab ajakirjale BioScience peatoimetajale saadetud kirjas meelde, et mikroplast ei tule hambapastast, kosmeetikavahenditest ega plastpudelite lõhkumisest. Vaid mikroplasti näol on tegemist kiududega, mis pärinevad meie rõivastelt. Enamik neist mikrokiududest on saadud sünteetilistest rõivastest ja pesumasinates pestes eraldavad nad tohutul hulgal mikrokiude, mis koos reoveega välja lähevad. Enamik neist on aga veest tihedamad vajudes ja ladestudes põhjasetetesse. Probleemi lahenduseks oleks pesumasinatel kasutada täiustatud filtreid, mis reovette sattuvate kiudude arvu oluliselt vähendamaks.

Lehma antikehad viiruse vastu

Lõppeva aasta vaieldamatu märksõna on koroonaviirus. Suvel ilmus ajakirjas Science lugu, kus teemaks oli veise antikehad kasutamine koroonaviiruse vastasel võitluses. Üks USA biotehnoloogiettevõtte juhte kõneles sellest, et lehmad on head antikehade allikad ja mitte ainult sellepärast, et neil oleks rohkem verd kui väiksematel loomadel, mis on loodud valkude inimversioonide sünteesimiseks. Nende veri võib sisaldada ka kaks korda rohkem antikehi ühe milliliitri kohta kui inimveri. Katseklaaside uuringutes panid Klimstra ja tema kolleegid COVID-19 ellujäänute verest hiljuti välja niinimetatud tervendava plasma vastased antikehad. Rikas polüklonaalsete antikehade sisaldusega plasmat testitakse viiruse ravis kliinilistes uuringutes. Lehma antikehad olid neli korda paremad kui tervendav plasma, takistades viiruse rakkudesse sisenemist. Loe lähemalt

Vaikne nuhtlus kõikjal

Selle kuu BioScience numbris ilmus ülevaatlik artikkel, kus teaduskirjanik ja ökoloog Cheryl Dybas kirjutab märkamatust nuhtlusest. Meis ja meie ümber on järjest enam mikroplastikut. Seda leidub mullas, õhus, sademetes kui põllul kasvavate kultuurideni välja. See osas mikroplastikust, mida seostatakse võib esmapilgul üllatuse tunduvana näida, et kuidas hea eesmärk võib anda vastupidise tulemuse. Näitena võib tuua Põhjamaades läbi viidud uuringus, kus selgus, et suur osa lääneriikides tekkivatest mikroplastidest satub reoveepuhastite settesse, sealt aga kanduvad muda kaudu osakesed põllumajanduslikule maale. Väetisena kasutatava reoveesette kogus on riigiti erinev. Euroopas ja Põhja-Ameerikas satub umbes 50% sellest settest pinnasesse. Teadlaste hinnangul viiakse selle vahendi abil igal aastal Euroopa ja Põhja-Ameerika põllumajandusmuldadesse 110 000–730 000 tonni plasti. Kuigi põllumuldades leiduva mikroplastide mõju inimestele ei ole teada Loe pikemalt ajakirjast.

Sõprade valik seotud hooajaga

Loomade sotsiaalseid võrgustikke on viimase kümnendi jooksul intensiivselt uuritud, kuid nende ajalise stabiilsuse ja varieeruvuse, sealhulgas aastaaja mõju kohta on suhteliselt vähe uuringuid. Ühendkuningriigi ja Taani kolleegide ühisuurimuse eesmärk oli uurida kaelkirjaku sotsiaalse struktuuri erinevusi kuiva ja niiske aastaaja ning stabiilsuse vahel aastate lõikes. Vaadeldud loomad olid märjal ajal sotsiaalselt tugevamalt seotud kui põua hooajal. Selle põhjuseks oli tugevam sotsiaalne seotus emaste isendite vahel, samas aga isaste kaelkirjakute sotsiaalne seotus ei erinenud hooaegade lõikes. Kokkuvõttes näitas uurimus, et suhtlusvõrgustiku üldine struktuur oli aastate ja aastaaegade jooksul stabiilne.

Laste toitumise uurimine, sealhulgas imetamine ja võõrutamine, avaldab olulist mõju meie arusaamisele imikute suremuse ja viljakuse kohta varasemates ühiskondades. Hiljuti avaldati Nature'is põnev artikkel, mis rääkis sellest milliseid nõusid kasutati mäletsejate piima manustamisel imikutele ammustel aegadel. Tulemused viitavad sellele, et fotol toodud anumaid kasutati imikute toitmiseks. Need tõendid eelajalooliste imikute toitmiseks või võõrutamiseks kasutatud toiduainete kohta kinnitavad kodustatud loomade piima olulisust nende varajaste kogukondade jaoks ja annavad teavet eelajalooliste inimrühmade käitumise kohta imikute toitmise ajal.

Söömise ja seltskonna seosed

Eelnevate uuringute põhjal valminud Briti teadlaste analüüsi tulemused viitavad sellele, et koos teistega söömine suurendab söömist võrreldes üksi söömisega ning seda aeglustab kaassööjate tundmine. Ülevaates tehti kindlaks võimalikud mehhanismid söömise sotsiaalseks hõlbustamiseks ja rõhutatakse vajadust täiendavate uuringute järele mõjutavate tegurite kindlaks tegemiseks. Samas leiti antud meta-analüüsi käigus tõendeid selle kohta, et söömise sotsiaalset mõõdet saab määratleda soo, kehakaalu ja toidutüübi järgi.Kuigi autorid pakuvad välja uue teoreetilise raamistiku, milles arvatakse, et söömise sotsiaalne mõõde on arenenud tõhusa evolutsioonilise kohanemisena. Tulemused on leitavad Am J Clin Nutr kodulehelt, vt lisaks!

Nõukogude Liidu lagunemine tõi kaasa süsiniku emissiooni vähenemise

Juuli numbris ilmus Nature uudisnupp viidates, et Nõukogude Liidu lagunemisega kaasnes süsiniku õhkupaiskumise märkmisväärne vähenemine. Siinjuures peetakse suures osas silmas, et olulist rolli mängis loomakasvatuse vähenemine üldnumbrites. Seda on võimalik näha ka lihatoodete tarbimise vähenemise juures. Põnev fakt kindlasti!! Loe veel