Eks see teeb natuke uhkeks ka olla maailmas 63. ülikool ning mul on võimalus saada osa siinsest tööst.
Nimelt hiljuti avaldatud maailma ülikoolide pingereas oli Aarhusi Ülikool 2009. aastal 63, võrreldes mineva aastaga on tõus olnud oluline. Oldi ju 81. positsioonil.
Teksti leidsin ülikooli kodulehelt, pikemalt loe inglise keeles:
Aarhus University ranked no. 63 worldwide
Aarhus University continues to gain ground in international rankings, advancing from 81st to 63rd place in the 2009 THE-QS World University Rankings published on 8 October. The Vice-Chancellor of Aarhus University is pleased that Denmark boasts two universities in the international elite: The University of Copenhagen and Aarhus University.
For the third year running, Aarhus University has shown marked progress towards the top of the influential THE-QS university ranking list published by the London-based magazine Times Higher Education. Aarhus University advanced from number 126 in 2006 to number 114 in 2007 and then to number 81 in 2008, a placement which brought AU considerable recognition in the international academic community. This achievement has now been surpassed by a leap to number 63.
Aarhus University now ranks number 2 in Scandinavia and number 20 in Europe as a whole. At number 51 worldwide, University of Copenhagen is the highest ranking university in Scandinavia. The Universities of Lund and Uppsala rank number 67 and number 75 respectively on THE-QS, which as usual ranks Harvard University number 1, followed by Cambridge, Yale and University College London.
Vice-Chancellor Lauritz B. Holm-Nielsen is understandably pleased by AU's progress.
”In the first place, I’m pleased that Denmark has two world-class universities in the international elite, the University of Copenhagen and Aarhus University. This gives Denmark an extremely strong position on the international market for research and education, which is important for the continuing development of our knowledge society”, says Vice-Chancellor Lauritz B. Holm-Nielsen.
The THE-QS rankings employ six different parameters to measure universities’ performance. For example, THE requests over 200,000 researchers worldwide to rank the best research environments within their field of study. Aarhus University received high rankings in this category, which indicates that AU's quality is widely recognised amongst researchers from other institutions.
”Aarhus University’s ranking has improved primarily because our research has achieved greater visibility and recognition in international academic circles. We certainly don’t allow ranking lists and the criteria they employ to influence us unduly; but whatever your opinion of the rankings, the fact remains that a high placement is one of the factors students and researchers take into account when deciding where to continue an international academic career. We are increasingly sought out by foreign elite universities and researchers with interest in collaborating with us", explains Vice-Chancellor Holm-Nielsen. Holm-Nielsen is Vice-Chancellor of the one of the youngest universities in the top 100 - and one of the universities which has improved its placement most dramatically.
reede, 9. oktoober 2009
kolmapäev, 30. september 2009
Uued energiaalllikad

Hiljuti lugesime, et arbuuside rohkuse tõttu on neist tootma hakatud etanooli, et siis seda biokütusena kasutada. Kasvõi transpordi sektoris.
Kuid see pole veel kõik, USA teadlased kirjutasid viimases Journal of Agricultural Food Chemistry uuest võimalusest leevendada maailma energiapuudust. Artikkel kirjeldab uut ja keskkonnasõbralikku protsessi tootmaks biodiislit sulejahust, mis on linnukasvatuse kõrvalsaadus.Ühendriikides on sulejahu kasutatud pikka aega kui loomasööta selles kõrge proteiinisisalduse ning ka väetisena suure lämmastikusisalduse tõttu. Nimetatud uurimuses, ekstraheeriti sulejahust rasv 70 kraadises vees ning rasv transestrifitseeriti biodiisliks kasutades kaaliumhüdroksiidi ja metanooli. Sellise protsessi käigus toodetakse ligikaudu 7-11% biodiislit, kuivaine põhjal.
Toodetud sulejahu biodiisel on täiesti võrreldav teistest allikatest toodetud kütustega. Ühesõnaga on tegemist suure potentsiaaliga valdkonnaga, et suurendada taastuvate energiaallikate seas.
Loe ka http://pubs.acs.org/doi/abs/10.1021/jf900140e?cookieSet=1&journalCode=jafcau
reede, 29. mai 2009
Sääsed on malaariale resistentsed!!??
Teadlased on avastanud esimesi tõendeid selle kohta, et seni kõige efektiivsem malaaria ravim on muutunud sääskedel resistentseks. Tegemist on tõsise ohumärgiga, kuna juba täna põhjustab haigus miljonite inimeste surma aastas. Lääne-Kambodžas leitud tõestusmaterjal võib endaga kaasa tuua globaalse katastroofi, kuna ravimeid tuleb tarvitada pikemaajaliselt, et malaariaparasiite verest välja eemaldada. Siiani on efektiivseimate ravimitega suudetud malaariaparasiidid eemaldada verest 2-3 päevaga, viimased uurimused näitasid aga, et selleks kulub aega 4 kuni 5 päeva.
Mitmed teadlaste rühma töötavad sealses piirkonnas selgitamaks välja haiguse kliinilisi tunnuseid saamaks aimu miks ravimite efektiivsus langeb. Lisaks hoitavad teadlased, et tegu on äärmiselt tõsise haigusega, mis võib levida kiirelt üle kogu maailma.
Allikas: http://news.bbc.co.uk/2/hi/asia-pacific/8073118.stm
Mitmed teadlaste rühma töötavad sealses piirkonnas selgitamaks välja haiguse kliinilisi tunnuseid saamaks aimu miks ravimite efektiivsus langeb. Lisaks hoitavad teadlased, et tegu on äärmiselt tõsise haigusega, mis võib levida kiirelt üle kogu maailma.
Allikas: http://news.bbc.co.uk/2/hi/asia-pacific/8073118.stm
teisipäev, 5. mai 2009
Üldiselt seagripist
Kindel on see, et tänaseks on kõik meist kuulnud kogu maailmas paanikat külvavast
nn. seagripist. Just niinimetatud, sest siiani vaidlevad nii meedikud kui teadlased antud viiruse nime üle, kuna tänane haigus levib piisknakkusena inimeselt-inimesele.
Seagripp on tavaline sigade puhul, kuid haruldane inimeste juures. Inimesed, kes töötavad sigalates, eriti intensiivse pidamiste farmides, on suures ohus saada viirus loomalt. Samas, loomalt saadud viiruse tüved väga harva muteeruvad sellisteks, et kanduda inimeselt-inimesele. Haiguse sümptomid inimesel on sarnased teiste gripilaadsete tõvedega, külmavärinad, palavik, valus kurk, lihasvalu, peavalud, köha ja nõrkus.
Tänavune puhang toimus tänu A viiruse uue alltüve H1N1, mis osaliselt pärineb inimese gripist ning osaliselt seagripist. Uue tüve täpne päritolu on teadmata ning Maailma Looma Tervise Organisatsiooni andmetel pole seda tüve sigadel leitud.
Viirus levib köhimise või aevastamise teel ja kui inimene puudub käsikaudu viirustekitajaga saadanud objekti. See ei levi sealiha ega sellest toodetud toiduainete kaudu.
Allikas: http://bioisolutions.blogspot.com/2009/04/swine-flu-animation.html
nn. seagripist. Just niinimetatud, sest siiani vaidlevad nii meedikud kui teadlased antud viiruse nime üle, kuna tänane haigus levib piisknakkusena inimeselt-inimesele.
Seagripp on tavaline sigade puhul, kuid haruldane inimeste juures. Inimesed, kes töötavad sigalates, eriti intensiivse pidamiste farmides, on suures ohus saada viirus loomalt. Samas, loomalt saadud viiruse tüved väga harva muteeruvad sellisteks, et kanduda inimeselt-inimesele. Haiguse sümptomid inimesel on sarnased teiste gripilaadsete tõvedega, külmavärinad, palavik, valus kurk, lihasvalu, peavalud, köha ja nõrkus.
Tänavune puhang toimus tänu A viiruse uue alltüve H1N1, mis osaliselt pärineb inimese gripist ning osaliselt seagripist. Uue tüve täpne päritolu on teadmata ning Maailma Looma Tervise Organisatsiooni andmetel pole seda tüve sigadel leitud.
Viirus levib köhimise või aevastamise teel ja kui inimene puudub käsikaudu viirustekitajaga saadanud objekti. See ei levi sealiha ega sellest toodetud toiduainete kaudu.
Allikas: http://bioisolutions.blogspot.com/2009/04/swine-flu-animation.html
esmaspäev, 6. aprill 2009
Uudne akustiline süsteem lindude loendamiseks
Igatahes, kel on lähiajal plaan jätkata õpinguid doktorantuuris, siis võiks kaalumise alla võtta Otago Ülikooli Zooloogia osakonna PhD-õpingu pakkumise. Nimelt on võimalik Dr. Philip Seddoni käe all tegeleda uudse süsteemiga, mille eesmärgiks on loendada linde. Loodame, et potentsiaalse tudengi õpingute lõpuks on meil lahendus, kuidas linde loendada akustilise süsteemi abil.
Loe ka..
Title: Novel acoustic systems for bird counting
Description:
Bird populations are a key indicator of biodiversity, but common methods for counting birds by standing at a point and listening have been portrayed as crude and unscientific. Distance sampling, in which the distance to each bird is recorded and used to estimate population density, is subject to major errors from inaccurate distance estimation, intermittent singing, and movement during the count. There is great practical value and international interest in new ways to address these problems.
Digital acoustic recording is now relatively cheap and can provide a mass of relevant data on the species present and the locations of individuals. The challenge is to model bird behaviour (movements and singing) and the detection of song cues at an array of microphones to obtain estimates of population density. This is a technically difficult task, but not as daunting as it might seem: algorithms and software for song localisation are freely available, and the broad structure needed in the model is understood.
The PhD project we have in mind would combine statistical modelling of acoustic data and field testing of an acoustic system, alongside collection of detailed behavioural data by radiotelemetry of target species (possibly tui, bellbird, song thrush and blackbird). The work would be undertaken in collaboration with biologists from the US Geological Survey, and potentially other leading US agencies.
Allikas: http://www.otago.ac.nz/zoology/
Loe ka..
Title: Novel acoustic systems for bird counting
Description:
Bird populations are a key indicator of biodiversity, but common methods for counting birds by standing at a point and listening have been portrayed as crude and unscientific. Distance sampling, in which the distance to each bird is recorded and used to estimate population density, is subject to major errors from inaccurate distance estimation, intermittent singing, and movement during the count. There is great practical value and international interest in new ways to address these problems.
Digital acoustic recording is now relatively cheap and can provide a mass of relevant data on the species present and the locations of individuals. The challenge is to model bird behaviour (movements and singing) and the detection of song cues at an array of microphones to obtain estimates of population density. This is a technically difficult task, but not as daunting as it might seem: algorithms and software for song localisation are freely available, and the broad structure needed in the model is understood.
The PhD project we have in mind would combine statistical modelling of acoustic data and field testing of an acoustic system, alongside collection of detailed behavioural data by radiotelemetry of target species (possibly tui, bellbird, song thrush and blackbird). The work would be undertaken in collaboration with biologists from the US Geological Survey, and potentially other leading US agencies.
Allikas: http://www.otago.ac.nz/zoology/
esmaspäev, 23. märts 2009
Teaduspõhine majandus? Uus juust!

Väljavõte bns.ee uudistevoost Südamejuust sillutab teed ekspordi arengule Eestis
Koostöös Tartu Ülikooli Arstiteaduskonna, Tervisliku Piima
Biotehnoloogiate Arenduskeskuse ja PÜ E-Piim vahel valmis uudne
probiootiline Harmony™ Südamejuust. Südamejuust sisaldab
Laktobacillus plantarum TENSIA™ bakterit, mille eripärased omadused
aitavad reguleerida süstoolset ja diastoolset vererõhku, mida
tõestavad kliinilised katsetused. Südamejuustu igapäevane tarbimine
toetab südameveresoonkonna tööd. Harmony™ Südamejuustu terviseväited
on koostatud vastavalt Euroopa Liidu seadusandlusele .
Kliiniliste uuringute raames jälgiti inimesi, kes tarbisid Harmony™
Südamejuustu kolme nädala jooksul 50 grammi päevas. "Katsealustel
täheldati kasulike laktobatsillide hulga suurenemist seedekulglas,
mis soodustab mikrofloora kaitsefunktsiooni võimalike
haigustekitajate vastu. Ühtlasi leiti, et laktobatsillide suurem
hulk, sealhulgas TENSIA™ esinemine, olid otseses seoses süstoolse ja
diastoolse vererõhu langusega," selgitas Tervisliku Piima
Biotehnoloogiate Arenduskeskuse juhataja Ene Tammsaar.
Teaduslikult põhjendatud lisandväärtusega tervislike piimatoodete
turuleviimisega avaneb Eesti piimasektoril võimalus oma
konkurentsivõime ja ekspordi tõstmiseks. PÜ E-Piim juhatuse esimehe
Jaanus Murakase sõnul peegeldub uues tootes kooslus teadmistepõhisest
majandusest ja innovaatikast. "Tunnen rõõmu, et Eesti tarbija
toidulauale saabub sedavõrd kiiduväärne toode ja olen kindel, et
Südamejuustul on tugev ekspordipotentsiaal.".
Südamejuustu väljatöötamist rahastas Eesti riik läbi Ettevõtluse
Arenduse Sihtasutuse. Madis Võõrase sõnul EAS-ist on innovaatika
tänaseni valitsuse olulisim majanduspoliitiline strateegia. "Nüüd on
see saanud käegakatsutava tulemuse Südamejuustu näol ja see annab
valitsusele kinnitust, et valitud suund on õige. Nii saame
Südamejuustust rääkida mitte ainult tervisliku toote, vaid üldise
majanduse arendamise võtmes," kinnitas Võõras.
Juustul on oma veebsait http://www.tensia.eu/
neljapäev, 19. märts 2009
Kärbsed levitavad antiresistentset bakterit?

John Hopkins Bloomberg School of Public Healt teadlased leidsid asitõendeid, et kanafarmide lähedal elutsevad kärbsed võivad soodustada raviminiresistentse bakteri levikud ja suurendades sellega ohtu inimese tervisele. Antud avastus demonstreerib järjekordselt potentsiaalset ühendust tööstusliku loomse toidutootmise ja võimaliku riskiga, mis on seotud antibiootiliselt resistentsete patogeenide vahel.
Artikli inglisekeelne osa..
Previous studies have linked antibiotic use in poultry production to antibiotic resistant bacteria in farm workers, consumer poultry products and the environment surrounding confined poultry operations, as well as releases from poultry transport.
“Flies are well-known vectors of disease and have been implicated in the spread of various viral and bacterial infections affecting humans, including enteric fever, cholera, salmonellosis, campylobacteriosis and shigellosis,” said lead author Jay Graham, PhD, who conducted the study as a research fellow with Bloomberg School’s Center for a Livable Future. Our study found similarities in the antibiotic-resistant bacteria in both the flies and poultry litter we sampled. The evidence is another example of the risks associated with the inadequate treatment of animal wastes.”
“Although we did not directly quantify the contribution of flies to human exposure, our results suggest that flies in intensive production areas could efficiently spread resistant organisms over large distances,” said Ellen Silbergeld, PhD, senior author of the study and professor in the Bloomberg School of Public Health’s Department of Environmental Health Sciences.
Graham and his colleagues collected flies and samples of poultry litter from poultry houses along the Delmarva Peninsula—a coastal region shared by Maryland, Delaware and Virginia, which has one of the highest densities of broiler chickens per acre in the United States. The analysis by the research team isolated antibiotic-resistant enterococci and staphylococci bacteria from both flies and litter. The bacteria isolated from flies had very similar resistance characteristics and resistance genes to bacteria found in the poultry litter.
Flies have ready access to both stored poultry waste and to poultry houses. A study by researchers in Denmark estimated that as many as 30,000 flies could enter a poultry house over the course of six week period.
Additional authors of “Antibiotic-resistant enterococci and staphylococci isolated from flies collected near confined poultry feeding operations” are Lance Price, Sean Evans and Thaddeaus Graczyk. The study is published in the April 2009 issue of Science of the Total Environment.
The research was funded by a grant from the Johns Hopkins Center for a Livable Future.
According to Robert Lawrence, MD, director of the Center for a Livable Future, confined animal feeding operations—where thousands of animals are crowded together and are fed antibiotics for growth promotion—create the perfect environment for selection of bacteria that are resistant to antibiotics. “Antimicrobials are among the most important developments of the twentieth century in managing infectious diseases in people. We can’t afford to squander them by using them as growth promoters in industrial food animal production. The increase in antibiotic-resistant bacteria is a major threat to the health of the public, and policymakers should quickly phase out and ban the use of antimicrobials for non-therapeutic use in food animal production,” said Lawrence.
Allikas: http://www.sciencedaily.com/releases/2009/03/090316120846.htm
Tellimine:
Postitused (Atom)