Kuulume 1% teadustippude hulka

Seekord on hea meel tuua teieni eilne pressiteade:

Maaülikool kuulub oma põhivaldkondades 1% teadustippude hulka

12.03.2013

Teadusajakirjade andmebaasi Thomson Reuters Essential Science Indicators statistika järgi kuulub Eesti Maaülikool maailmas 1% enim viidatud teadusasutuste hulka taime- ja loomateaduse valdkonnas. Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaasseni sõnul on 1% maailma mastaabis suur saavutus, kuna teadusmaastikul konkureeritakse tuhandete ülikoolidega: „Rahvusvaheliselt tsiteeritumate ülikoolide hulgas olemine on tunnustus – see näitab, et ka suhteliselt väikese riigi ning väikese ülikooli teadustöö tase on võrreldav maailma parimate ülikoolidega. Taime- ja loomateaduse kui maaülikooli fookusvaldkondade tsiteeritus näitab, et meie vastutusvaldkondi on maailmas väga vaja ning meie õppe- ja teadustöö kvaliteet on väga kõrge.“ „Tsiteeritavuse kõrval on teadustaseme tõestuseks teadlastele omistatavad uuringutoetused. Esimesena Eesti teadlastest omistati möödunud detsembris Eesti Maaülikooli professor Ülo Niinemetsale Euroopa tähtsaim 2,3 miljoni eurose tippteadlaste uuringutoetus taimede stressisignaalide uurimiseks“, lisas Mait Klaassen. Eesti Maaülikooli teadlased on viimase 13 aasta jooksul avaldanud enam kui 1860 teadusartiklit.

Siia juurde lisaks Tartu Postilehe veebilehelt leitud kommentaari, just sellepärast, et kuidas see uudis meid kõik innustas:)

Laisk üliõpilane

13.03.2013 07:57

Igal juhul positiivne uudis. Tuletas mulle ka kohe meelde, et paar asja vaja veel ära teha ja ka lõputööga tegalema hakata. Ega vist ei saa enam venitada ja lohet panna, kui käid ülikoolis, mis 1% eliidi hulka kuulub. Imelugu ka see, et esimesed 12 kommentaari teemasse on ja mitte valitsust ja riiki elu puudumises Marsil ei süüdistata. Hakkan kohe õppime

Teist korda EPAkas

Igatahes, nalja peab saama

Vahest on tore sattuda selliste artiklite peale, kus uurimisteema võib pakkuda ka naerukihistamist. Nimelt ajakirjas Electronic Journal of Folklore 43. numbris, 2009, on ilmunud Arvo Krikmani artikkel Jokes in Soviet Estonia, mis annab ülevaate anekdootide kuldajast 1960-1990-ndatel. Kindlasti tulevad paljudel meelde naljad Breznevist, Jukust või Leida Peipsist. Artiklist tuleb välja ka asjaolu, et naljade rohkeim aeg oli Breznevi valitusaja lõpu aastad ehk 1980-ndate algus. Mälu värskenduseks üks neist: Kuidas pöörab Juku sõna “ehitama”? Koolis eesti keele tund ja õpetaja laseb Jukul pöörata sõna “ehitama”. Juku hakkab pihta: Mina ehitan, sina ehitad, tema ehitab, meie ehitame, teie ehitate, nemad kolivad sisse. Artikkel Folklore kodulehel

Teadlaste roll võitluses

Väga põnev lugemine on 13 eri riigi teadlase ja ametniku artikkel teadlaste rollist võitluses toidu julgeoleku ja kliimamuutustega. Kindel on see, et ühiskond ootab üha rohkem teadlastelt, sest maailma rahvastik kasvab, mis seab meile kõigile uued ülesanded. Tulevikus peame väiksemal maa-alal tootma enam toitu, kasutades sealjuures vähem vett ja väetisi. Lisaks, pööratakse ühe rohkem tähelepanu keskkonna küsimustele, sest eesmärk on vähendada kasvuhoone gaaside paiskamist atmosfääri. See aga seab efektiivsema toidu tootmise omakorda surve alla. Väljapääs oleks ehk uute tehnoloogiate kasutusele võtt, mis aitab meil vähendada taastumatute ressursside kasutamist ning ühtlasi säästa keskkonda. Eesmärgi saavutamiseks tuleks alustada probleemide tunnistamisega, mis peaks viima selleni, et riigid muudavad oma keskkonna poliitikat jne. Teadlased saavad mitte ainult prognoose teha, vaid ka pakkuda lahendusi, mis reaalselt töötaks. Kuid ilmselt nõuab see teadusrahasutse suurendamist ning riikide ja miks mitte ka kontinentideülese koostöö tõhustamist. Artikli The role for scientists in tackling food insecurity and climate change leiate ajakirja Agriculture & Food Security kodulehelt Seega, igalühel on meil siin oma roll

Mis saab kui elektriühendus katkeb?

Seoses avanenud elektrituruga muretseb enamus inimesi suurenevate elektriarvete üle aga kas te olete mõelnud sellele, mis toimub farmides kui voolu pole? Tõesti, elektrikatkesus võib osutuda mitmes mõttes katastroofiliseks kui räägime loomakasvatusest. Kaasaegne farm on varustatud automatiseeritud seadmetega, mis tarbivad elektrienergiat. Mis teha siis kui lüpsifarmis pole voolu? Kes lüpsab mitu sada looma? Kuidas joogivesi nendeni jõuab? Kuidas saavad asemed puhtaks? Kõige selle üle kutsub teid mõtisklema Brian Lassen oma viimases artiklis ajakirjas Journal of the Science of Food and Agriculture.

Asi pole nii hull..

Tihti langeme masendusse kui meie artikkel saab ajakirja toimetajalt vastuse "rejected". Samas Science'is avaldatud uurimusest tuleb välja, et publikatsiooni tagasilükkamine võib tulla kasuks just selle autoritele. Esiteks, muidugi kaasneb artikli mitteaktsepteerimisega selle paremaks tegemine tõstes nii töö kvaliteeti. See omakorda toob kaasa selle, et teie artikkel, mida olete oluliselt parendanud leiab hiljem teiste poolt enam viitamist. Prantslaste uurimuse tulemusi saate lugeda lähemalt siit

Kus on, sinna tuleb juurde

Täna tuli uudis, et Eesti Maaülikooli taimefüsioloogia professor Ülo Niinemets sai esimese eesti teadlasena viieks aastaks Euroopa Teadusuuringute Nõukogu (European Research Council) tippteadlase grandi taimede ja kliima omavaheliste seoste uurimiseks. Järjekordne tõestus, et visa töö ja järjepidev areng annab ka suuri tulemusi. Edu professor Niinemetsale. EMÜ pressiteade

Mälumäng

Head kilvarid! Aasta lind 2012 hakkab oma tiibu kokku tõmbama. Samuti tõmbab otsad kokku ka selle projekti raames toimuv loodusteemaline mälumängusari. 13.detsembril kell 18.30 toimub Tartus Baeri maja saalis (Veski tn. 4) selle sarja viimane mäng. Kel pole mahti tulla või kes soovib varasemaid küsimusi koduses miljöös vastata, saab seda teha sarja kodulehel