Teadusajakirjanduse sõber

Teadusajakirjanduse sõbra auhinna saab tänavu Tartu ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets, teatas Eesti Teadusajakirjanike Selts. Žürii koosseisus Helen Arusoo, Jaan-Juhan Oidermaa, Priit Ennet ja Ulvar Käärt tõstis esile laureaadi alatist valmisolekut ajakirjandusele kommentaare anda ja kaastööd teha, samuti oskust kompleksset rakumaailma populaarteaduslikul moel selgelt ja arusaadavalt kirjeldada. Auhinnakuju Ökul (autor Piret Kändler) antakse üle 23. novembril teaduskommunikatsiooni konverentsil Eesti Rahva Muuseumis. Detsembris aga tuleb Toivo Maimetsaga teaduskohvikuõhtu. Auhinna eesmärk on esile tõsta, tänada ja tunnustada teadlast, kes tähelepanuväärselt asjatundlikul, entusiastlikul ja heatahtlikul moel teeb ajakirjanikega koostööd, pakkumaks ühiskonnaliikmetele üldmõistetaval ja meeliköitval kujul ajakohast ja asjatundlikku teavet teadusmahukatel ja teadusse puutuvatel teemadel. Teadusajakirjanduse sõbra auhinna väljaandmist alustati 2011. aastal ja selle esimeseks laureaadiks oli vulkanoloog Heidi Soosalu. 2012. aastal pälvis Ökuli füüsik Mart Noorma, 2013. aastal merematemaatik Tarmo Soomere, 2014. aastal klimatoloog Ain Kallis ja 2015. aastal füüsik Jaak Kikas.

Lood Jaapanist

Viimases Foreign Affairs on juttu Jaapani ülikoolide tulevikust. Paistab, et alati ei ole suure majandusega riikides teadusega kõik hästi. Ajad muutuvad kiiresti ja nendega tuleb osata kaasa minna. Digiajastul on areng kiire, millega kõik kaasa minna ei suuda ega oska. Noppisin artiklist välja endise aseteadusministri Suzuki Kani sõnad: “Japanese people are good at solving questions that they are given. They are passive and diligent. But with the digital economy, that work will be replaced by artificial intelligence. So human work will be totally changed—becoming creation, creation, creation. Not routine work.” Eelnevale juurde veel teinegi artikkel, mida mõistlik teemasse süüvimiseks sirvida. Mulle aga Jaapan meeldib!!

Superrohi lehmadele

Ilmselt on kõik kursis, et lehma lemmik sööt on värske rohi. Kuid peale mõnusat rohu söömist kipub lehm röhitsema, paisates nii atmosfääri metaani. Too aga pinnuks silmaks keskkonnakaitsjatele, kes seostavad metaani globaalse kliima soojenemisega. Seal kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähemal. Taani teadlased on alustanud nö superrohu välja töötamist, mis kõige eelduste kohaselt vähendab mäletsejalistel metaani emissiooni. Asja tuum on väga lihtne, suurendas rohusööda seeduvust parandame toiteainete kättesaadavust, mis peaks tagama ka suurema piimatoodangu. Ehk siis ühe piima kg kohta vähem metaani. Samas pole uudis üldsegi uudis, kuna enam kui viis aastat tagasi tegi superrohu uuringutega algust austraallased. Maailma kliima soojenemise käest läbi lehmade CH4 emissiooni vähendamise on alustanud ka eelmiste naabrid, teadlased Uus-Meremaalt. Tulemustest saame ehk õige varsti lugeda.

Lugemist noortele huvilistele

Neile õpilastele, kes soovivad omakeelse teaduskirjanduse kõrval lugeda ka muukeelset, siis soovitan Austraalias ilmuma hakanud ajakirja DoubleHelix, mis on mõeldud lastele. Häid mõtteid saab ajakirjast koduste katsete tegemisest, pealegi on seal antud selgitused, miks asjad meie ümber nii või teisiti käituvad. Soovitusi antakse ka õpetajatele. Kes soovib, kaeb järele link

Taimetoitluse seos haigustega

Sageli üldistatakse, et taimetoitlased on tervemad ja elavad kauem. Aasta esimesel kuul ajakirjas The American Journal of Clinical Nutrition avaldatud Oxfordi ülikooli teadlaste uurimistööst selgus, et Suurbritannia taimetoitlased ei ela kauem kui nö lihasööjad. Ühe suurima omataolise uuringuga, mis ühes riigis on läbi viidud, selgus, et pikaajaline taimetoitlus või lihatoodete osakaalu vähendamine toidusedelis ei vähendatud varajaste surmajuhtumite esinemist. See mitte ainult ei sea kahtluse alla taimetoitluse kui tervisliku eluviisi, vaid esitab väljakutse hoiatusele, mis räägib suurenenud riskidest liha tarbimisel. Läbi kolme aastakümne tehtud uuringus osales ligi 60 tuhat persooni, kes oli jagatud vastavalt toitumisharjumustele, kas tavalisteks lihasööjateks ehk enam kui viis korda nädalas, mõõdukad lihasööjad ehk vähem kui viis korda nädalas, kalasööjad ehk need, kes punast liha ei söönud, taimetoitlased, kes sõid küll mune ja piimatooteid, kui mitte liha ega kala, ning veganid. Kui uurijad jätsid kõrvale enam levinud surmapõhjustanud nagu tubakas, vanadus, alkohol jms, siis uuringurühmade vahel märgatavaid erinevusi välja ei tulnud. Sageli seostatakse südameveresoonkonna haigusi liigse liha tarbimisega, siis antud väide uuringu põhjal tõestust ei leidnud. Järeldustes leitakse, et toitumisharjumus mõjutab ehk konkreetsete haiguste esinemist, kuid mitte loodetavat eluea pikkust.

Piim on sulle hea

Viimases Journal of Dairy Researchi toimetajaveerus kirjutab Guelphi ülikooli teadlane Mansel W Griffiths lühidalt ja kokkuvõtvalt 2016 aasta augusti numbrist ja tõdeb, et piim on hea. Kirjatöös viitab ajakirjas avaldatud artiklitele, kus piima head omadused väljenduvad nii piima rasvhappelises koostises, millel on roll südameveresoonkonna haiguste ennetamisel kui võimes vältida teise tüübi diabeeti teket. Piim on enamat kui lihtsalt kaltsiumi allikas. Loe lähemalt

Hea asi jääb silma

Annan edasi hiljuti silma jäänud uudise. Nimelt teadlasi ja nende artikleid sisaldava andmebaasi Research Gate andmetel on Eesti maaülikooli vanemteadur Olavi Kurina viimase nädala jooksul enim loetud autor Eestist. Tegu on tema kaasautorluses hiljuti ilmunud arvamusartiklis Timeless standards for species delimitation, mis ilmus ajakirjas Zootaxa. Seda kirjatööd on vaadatud, loetud ja kommenteeritud kokku üle kahe tuhande korra. Artikkel keskendub standardite järgimisele ja kvaliteedikontrollile uute loomaliikide esmakirjeldamisel ning kritiseerib nende reeglite devalveerumist biosüstemaatikas. Artiklit saab lugeda Zootaxa veebilehelt. Tundub, et viimasel ajal kogub Research Gate enam populaarsust, kuna see on hea võimalus ligipääsuks artiklitele, mida ajakirja kodulehtedelt lugeda ei saa. Samas leiab sealt ka tööpakkumisi ja muud lugemisväärset.