Kariloomad on biomeditsiiniliseks mudeliks

Ajakirja Animal Frontiers'i viimases numbris, mille teemaks on põllumajandusloomad on olulised biomeditsiinilised mudelid, kirjeldab mitmeid näiteid selle kohta, kuidas veised, lambad, sead või kanad panustavad märkimisväärselt füsioloogilise mudeli näol inimese tervise või haigustega seotud uuringutele. Siinkohal, kindlasti tasuks lugeda Ireland et al (2008) varasemat artiklit, kus on käsitletud koduloomade kasutamist põllumajandusliku ja biomeditsiinilise uurimistööga seotud kahesuguse otstarbega mudelitena. Kuigi mitmetes riikides on kariloomadest kui mudel loomade kasutamisest loobutud. Lisaks on võetud suund mitteinvasiivsete meetodite suunas, st minimeeritud on vere- või muude kehavedelike proovide kogumine. Samas tekib küsimus, kas see on jätkusuutlik, näiteks looma tervise seisukohalt? Ja ka inimese seisukohalt? Elame ju koos loomadega ning ligi miljardi inimene toidulaual on igapäevasel piim, muna ja liha. Seega, võttes arvesse, et põllumajandusloomad on suuremad kui laboriliigid, on teadlastel võimalik koguda suuremaid koguseid ja sagedasemaid vereproove ilma oluliste muutusteta vere keemias või olulistes muutustes veres, samuti suurematel või sagedasematel kudede biopsiatel, võimaldades seega uuringut hormoonide, metaboliitide, immuunfaktorite või rakuliste komponentide muutused aja jooksul. Paljud neist uuringutest näitasid, et inimeste füsioloogia on tihedamalt seotud põllumajandusloomade füsioloogiaga kui närilistega. Lõpuks on inimese genoomi järjestus sarnane veise ja sea genoomi järjestustega võrreldes närilistega, seega võivad veised ja sigad olla paljude inimeste geneetiliste haiguste jaoks paremad. Loodetavasti uute tehnoloogiate arendamine võimaldab tulevikus tõenäoliselt põllumajandusloomade täiendavat kasutamist biomeditsiiniliste mudelitena.

Imiku mükobioomi seoses emaga

Ilmselt kümned uurimiskeskused üle ilma tegelevad sellega, et selgitada, mis mõjutab imiku soolestiku ja muude kehapiirkondade bakteriaalset kooslust. Küsimus on sageli selles kui suures osas sarnaneb imiku mikrofloor või mikrobioota ema omaga. Teisalt, millised on keskkonna või muud mõjud bakterite kooslusele ja arvukusele. Minnesota ülikoolis selgitati seoseid imiku mükobioomi ema omaga. Põnev lugemine.

Teadust võib vaadata, ei pea lugema

Ligi 13 aastat on lugejatele silmarõõmu pakkunud teadusajakiri, kes klassikalise paberversiooni kõrvale pakub ka visuaalset poolt. Valdavalt nooremate teadlaste poolt toimetatud ajakiri katab nii mitmeid distsipliine, käitumisuuringutest kuni meditsiinini. Ajakiri JoVE on huvilistele kättesaadav nii arvutis kui nutiseadmes. Soovitan lisada see lemmikute alla.

Pingerida või siis paremustabel?!

Topid pakuvad paljudele elevust. Üks institutsioon, kes reastab ülikoole edetabelisse - QS Univeristy Ranking avaldas mineva aasta näitajad, milles esituhande seas kaks suurimat ülikool, nii Tartu Ülikool kui Tallinna Tehnikaülikool. Metsanduse ja põllumajanduse erialavaldkonnas seisab esisaja hulgas endiselt Eesti Maaülikool. Loe pigemalt

Ainult kümme põhjust tähistamiseks

Mõned päevad tagasi avaldas ScienceNews 10 asja teadusest, mida võiks tänavu seoses nende sündmuste ümmarguse numbri tõttu tähistada. Esmalt võib tunduda, et kuidas see loetelu on teadusega seotud, kuid kõik nimekirjas olevad asjad on suuremal või vähemal määral seostatavad teadusega. Vt lähemalt ScienceNewsi lehelt

Veganluse mõju luudele

Varsti ilmub ajakirjas Nutrition Reviews artikkel Zaragoza ülikooli teadlastest, mis käsitleb taimetoitluse ja veganluse mõju luude tihendusele ja murdude esinemisele. Ülevaateartikkel toob selgelt välja, toetudes 20 uuringul ligemale 37 tuh osalejaga, et võrreldes omnivooridega, iseloomustab taimetoitlasi ja veganeid madalam luude mineraalne tihedus ning suurem luumurdude oht. Tulemus kõneleb sellest, et silmas tuleks pidada, et see mis suhu läheb katab meie toitumusliku tarbe.

Elu varastatud rahal

Saksa ja briti teadlaste ühistööl valminud juhtumianalüüsis, et tänane kriminalistika otsib pikanäpumeeste varanduselt lisaks sõrmejälgedel midagi enamat. See on aga midagi elusat, mis võib rääkida nii mõnegi saladuse. Muidugi sellise saladuse, mida ka kõige osavam varas ei oska peita. Uurimusest, mis avaldati Forensic Science International tuli välja, et mullas elutsev lestaline Rhizoglyphus howensis võib olla peamine tunnistaja varaste poolt peidetud raha asukoha kindlaks tegemisel. Saksamaal toimunud kriminaaluurimises, kus konfiskeeriti suure nominaalväärtusega rahatähti, leiti kohtuekspertiisi laboris jälgi lestadest. Lähemal vaatlusel selgus, et lestaline ei elutse Euroopas ega Vahemere aladel, vaid viitab konkreetsele piirkonnale Austraalias. Perekonda Rhizoglyphus kuuluvad lestalised elavad mullas, kes sarnaselt kahjuritele kahjustavad enamus taimede juuri. Peamiselt küll sibultaimede nagu küüslauk, sibullilled või sibul juuri. Taksonoomilistel uuringutel, mis aitasid kindlaks määrata lestade elupaiga, kus kurikaelad olid varastatud raha peita, viis resultatiivse tulemuseni. Loe pikemalt!