Jogurt aitab vähendada söögiisu?

Ajakirja Proceedings of the Nutrition Society viimases numbris kirjutavad briti teadlased toidukordade vahel toimuvate näksimiste reguleerivast mõjust söögiisule. Samas on ebapiisav teadmine kuidas piimatoodete tarbimine mõjutab söögiisu või energia tarbimist.
Igatahes viisid teadlased ühe nädala jooksul läbi eksperimendi 40 ülekaalulise mehega selgitamaks kuidas nn. snäkid, mis on valmistatud lehmapiimast mõjutavad näitajaid nagu nälg, soov süüa, täiskõhu tunne ja mõju edasisele toidu tarbimisele. Igatahes oli hommiku- ja lõunasöögi vahepeal katsealustel võimalik maiustada kas juustu, piima või jogurtiga. Kontrolliks oli vesi.
Tulemused näitasid, et piimatoodetest vähendas söögiisu enim jogurt. Statistilisi olulisusi leiti nii näljataseme, söömisiha kui edasise toidu tarbimise tasemete vahel võrreldes jogurtit saanud katsealuseid teiste katserühmadega. Samas, need näitajad ei olnud seotud vähenenud energiatarbimisega katsetsüklile järgnenud lõunal.


Lähemalt saate lugeda ajakirja kodulehelt:
http://journals.cambridge.org/action/displayAbstract?fromPage=online&aid=8404455

Jalgpall teaduseobjektiks

Viimased Eesti koondise suurepärased õnnestumised palliplatsil pani mind huvi tundma, kas ja mis teemadel arutletakse jalgpalliteaduses. Veidi uurimist teaduslehekülgedel ning järeldus: ka jalgpallis tehakse põnevaid uurimusi.
Ilmselt on vähe neid, kes ei näinud eelmisel suvel Lõuna-Aafrika Vabariigis toimunud jalgpalli MM-i. Kellel on ja kellel ei ole meeles, kes maailmameistriks tuli, igatahes on Šveitsi teadlased võtnud viimase World Cupi uurimise alla.
Uurimuses kasutati turniirile jõudnud 32 meeskonna peaarstide abi fikseerimaks kõik vigastused ja haigusjuhud standardiseeritud küsitlusvormi järgi. Kokku oli 229 vigastust. Väga hea ülevaate saab ka sellest, et mis hetkel mängu jooksul toimus enim vigastusi. Laias laastus saab öelda, et vigastuse arv mängu jooksul näitas kasvavat trendi. Mängude jooksul oli kokku 114 vigastust. Esimese poolajal oli enim vigastusi 31-45 minutil, samas kui teise poolajal alguse esimesel veerandtunnil oli neid juba rohkem. Mida mäng edasi, seda suurem tõenäosus vigastuse esinemiseks.
Enim esines reie ja hüppeliigese nihestusi. Samas toovad uurimuse autorid välja järelduse, et võrreldes kolme varasema MM finaalturniiriga oli vigastuste arv oluliselt väiksem. Selle põhjuseks võib olla teadlikum vigastuste ennetamine, vähem vigaderohket mängu ja karmim kohtuniku töö.
Põnev lugemine igale jalkafännile.


Huvitatutel lugeda British Journal of Sport Medicine käesoleva aasta 8 numbrit.
Injuries and illnesses of football players during the 2010 FIFA World Cup
Jiri Dvorak, Astrid Junge, Wayne Derman, Martin Schwellnus

http://msscentershop.info/content/45/8/626.abstract

Kaamera jälgib

Ilmselt on paljud teadlikud eestlaste järjekordsest maailmaprojektist kui nii võib öelda. Igatahes on ainulaadne võimalus jälgida 24 live'is metsaidülli või kotkapaari tegutsemist.
Igatahes on loodukalender.ee tegijad andnud suure panus huviliste (ka teadushuviliste) ringi suurenemisele.
Avatud silma kõigile!

Alutaguse metsakaamera http://www.looduskalender.ee/node/10244
Must-toonekure kaamera http://www.looduskalender.ee/node/9925
Korallnarmik http://vimeo.com/channels/seen


Lisaks võiks kaeda mujale
http://www.ustream.tv/discovery/live/animals-wild-animals
http://www.wildweb.de/cameras/livecamszoo.html
http://www.africam.com/wildlife/index.php

Teadus polegi alati tõde?

Kuigi tänapäeva teadus rajaneb vettpidavatel metoodikatel, korduvatel mõõtmistel, üldtunnustatud statistikal ja täpsetel analüüsidel, leidub juhtumeid, kus uurimistöö autorid peavad oma tulemused hiljem ümberhindama.
Viimane Infection and Immunity (biomeditsiini ajakiri) kirjutab kahe teadusajakirja peatoimetaja sule läbi sellest kuidas ühe sagedamini juhtub, et kõrgetasemelises teadusajakirjas avaldatud artikkel selle autorite poolt nö tagasi võetakse (või palutakse toimetuse poolt tagasi võtta). Inglise keeles kutsutakse seda "retraction"-iks. Vahemärkusena, mulle tundub, et eesti keeles sellele vastet polegi. Samas on loodud sarnaselt Impact Factorile nö Retraction Index, mis mõõdab ajakirjas avaldatud, kuid hiljem selle autorite poolt tagasi kutsutud artiklite arvu ajaühikus. Artikkel võetakse/lükatakse tagasi kui selle tulemused ei ole enam usaldusväärsed seoses teadusliku ebatäpsuste, plagiaadi või eetiliste reeglite rikkumiste osas. Kui artikli tagasi võtmist tuleb ette harva on see oluline korrigeerimaks teaduskirjandust ning säilitamaks teaduse usaldusväärsus.
Lisaks toovad artikli autorid välja uute arvutuste põhjal leitud "retraction index'i, mis näitab, et artiklite tagasi kutsumine erineb tugevalt artiklite vahel ning on tugevas korrelatsioonis ajakirja Impact Factor'iga. Mida suurem on teadusajakirja Impact Factor, seda enam on artiklite tagasi võtmisi. Viimast asjaolu võib selgitada ka sellega, et antud ajakirjadesse on suurem "tung". Samuti avaldatakse neis artikleid, millel võib olla nö paradigma muutmise efekt. Kuigi mõne artikli võib ebausaldusväärseks muuta viga eksperimendi metoodikas, mis avastatakse alles pärast artikli avaldamist.
Loe lisaks Infection and Immunity, 8 August 2011 numbrist:
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/21825063
või
http://iai.asm.org/cgi/reprint/IAI.05661-11v1

Majanduse mõju teravilja hinnale

Ilmselt on kõik kuulnud erinevatest "hirmutamistest" meedias, et tatar läheb kallimaks, kohvi hind tõuseb, sai maksab tuleval aastal rohkem jne. Tekib õigustatud küsimus, kas tegu on ilmastikust põhjustatud saagi vähenemise, mis paratamatult tõstab hindasid või on tegu edasimüüjate poolt genereeritud tegevusega.
Samas kui nüüd vaadata teravilja hinda pikas perspektiivis, siis näeme, et 2008. ja 2009. a kerkinud hinnad on langemas. Selliseid tõuse on toimunud ka 1970-ndatel.

Hea ülevaate majanduse mõjusta USA teravilja hindadele annab Brain Wrighti ilmunud artikkel.
http://aepp.oxfordjournals.org/content/33/1/32.full.pdf+html

Lugege ja püüdke mõelda on tulevatele tarbimiskäitumistele!

Facebook = Luurekeskagentuuri IT osakond ??

Viimasel ajal on ühe häälekamalt räägitud sotsiaalsetes suhtlusvõrgustikkudes peituvatest ohtudest, mida sageli ei osata ette näha. Lisaks sellele, et meie kontot Facebookis (FB) jälgivad sõbrad ja tuttavad, teevad seda ka tööandja, poliitiline oponenent või vajadusel ka jõustruktuurid. Eurocom Worldwide'i uuring näitas, et 38% tööandjates uuring tööle kandideerija tausta ka suhtusvõrgustikes. Ilmselt on see õigustatud tegevus, kuna see aitab paremini koostada tulevase kolleegi "portreed" ning jõuda arusaamisele, kas ta on sobib meie keskele. Ja pealegi, kes on Facebookiga ühinenud, on teadlikult võtnud endale riski, et teda jälgivad tuhanded silmapaarid.
Nüüd aga loeme uudistest, et FB võib olla luureteenistuste käepikendust? Nii vähemalt väidab WikiLeaksi asutaja Julian Assange'i intervjuus Russia Today'le, öeldes, et „FB on kõige kohutavam spiooni masin, mis on kunagi leiutatud.“ Lisaks FB on jõustruktuuride "tööriistaks" Google ja Yahoo.
Vaata Laura Emmetti intervjuud J Assang'iga Russia Today kodulehel http://rt.com/news/wikileaks-revelations-assange-interview/
FB seotud probleeme on tõstatud varemgi. Seoses sellega meenub The New York Times'i artikkel 2007. aastast, mis rääkis FB kasutajate pahameelest seoses online jälgimissüsteemiga. Nimelt püüti kasutajale saata nn suunatud reklaami, mille aluseks oli tema varasemad veebikülastused konkreetsetel ITpoodide kodulehtedel.
Vt ka http://www.nytimes.com/2007/11/30/technology/30face.html
Samas on ka märke sellest, et inimesed tajuvad sotsiaalsetes suhtlusvõrgustikkes tekkivaid ohtusid. Ohio ja Leipzigi ülikoolide teadlased on uurinud FB ja online käitumist nende kasutajate poolt, tuues välja tõsiasja, et FB kasutajad riputavad oma kontole privaatseid tajumata ohtu nende väärkasutamisele. Mistõttu tuleb kasutajatele teadvustada FB-s avalikustatud isikuandmetega kaasnevaid riske.
Autorid väidavad ka, et paljude kasutajate jaoks on FB külastamine ja sinna teabe lisamine muutnud igapäevaseks rutiiniks ning omamoodi rituaaliks.
Loe lisaks: http://www.lib.sfu.ca/sites/default/files/10227/facebook10.pdf
Lisaks on New York City's elavate kasutajate põhjal välja toodud mees- ja naissoost kasutajatele vahelised erinevused FB riputavate isikuliste andmete osas. Kusjuures naised on enam ettevaatlikud informatsiooni osas, mis puudutab nende sugu, vanust ja seksuaalseid eelistusi võrreldes meessoost isikutega.
Loe lähemalt: http://www.springerlink.com/content/p23x88v75664m167/

Loodame, et FB ei kujune järjekordset FBI-d

Jäätis

Peagi on päikselised suveilmad kohal ja tekib isu kosutava ja koorese jäätise järele. Eelmise aasta suvi oli tootjatele rekordiline, kuna Balbiino müüs 2010. aasta juulis 852 tonni jäätist! Konkurent AS Premia KPC müüs ühel juulipäeval aga üle 500 000 jäätise, ehk rohkem kui 60 tonni jäätist.
Ilusad numbrid eks, ent vaadakem natuke ajas tagasi! Seoses sellega uurisin natuke, kuidas ja millal sai alguse jäätise teaduslik uurimine. Jäätise ajalugu ise sai teadupoolest alguse imperaator Nero ajal, kui ta lasi mägetest toodud jää segada kokku mahlaste puuviljadega.
Jäätise teadusest kirjutas põgusa ülevaate 2008. aastal H.D. Goff, Kanada Guelph'i Ülikoolist, ajakirja International Dairy Journal juulikuu numbris. Autor keskendub eelkõige Põhja-Ameerika teaduse käsitlemisele, võttes kokku ajavahemiku 1941-2006. Goff keskendub kolmele tähtsates valdkondades: jäätise struktuuri ja koostisosade funktsionaalsusele ning kuidas areng ses osas on toimunud, tuginedes pidevalt teadusesele ja lõpuks arutleb ta lühidalt edusammude üle, mida on tehtud jäätise valmistamise seadmete osas.
Lisaks viitab autor Wisconsini ülikooli professor Hugo H. Sommeri õpikule "Theory and Practice of Ice Cream Making"(1944), mis on ideaalne võrdlusalus, hindamaks kaasaaegset jäätisealast teadust.
Kokkuvõtvalt ütleb autor, et jäätis teadus ja tehnoloogia on teinud pika arengu viimase 65 aasta jooksul. Tehnoloogilised uuendused on tehtud koostisosade ja protsesside puhul, samas teaduslikke edusamme on tehtud nende koostisosade funktsionaalsuse, struktuuri ja stabiilsuse mõistmisel. Jäätise tootmine maailmas on tohutu, globaalne äri. Jäätis kui toode on keeruline "lahus", esitades jätkuvalt teaduslikke ja tehnoloogilisi väljakutseid. Samas tarbijale seostub jäätis üldjuhul naudingu, rahulduse ja lõbuga. Sageli kaasneb teadus ja tehnoloogia olemusega ka meelelahutus. On paradoksaalne, et mis esmapilgul võib tunduda lihtne on samas nii keeruline.

Allikas:
H.D. Goff. 2008. 65 Years of ice cream science. International Dairy Journal, vol 18, Issue 7. 754-758.

Jäätise ajalugu ja folkloor:
http://www.foodscience.uoguelph.ca/dairyedu/ichist.html