World Watch Magazine

See ajakiri jäi mul silma http://www.teadus.ee/ kodulehel, rubriigi alt nädal arvudes. Nimelt olevat selle aasta viljasaak maailmas rekordiline, ulatudes 2,3 miljardi tonnini. Samas kui viljavarud on viimase 30 aasta pisimad. Mulle isiklikult pakkus rohkem huvi järgmine väide, et etanooli ja teiste kütuste tootmine võtab 17 % viljasaagist. Seega 17% varem inimtoiduks või loomasöödaks kasutavast teraviljasaagist läheb nüüd biokütuse tootmiseks.

Võib-olla paljud kuulevad üldse esimest korda Worldwatch-ist ja küsivad, mis see Worldwatch Institute üldse on? Nimetatud instituut tegeleb globaalsete keskkonnaalaste uuringutega. WWI peakorter asub Washington D.C.-is ning on asutatud 1974 aastal Lester R. Browni poolt. See Kolumbias sündinud keskkonna aktivist on lisaks eelnevale ka Earth Policy Institute'i asutaja ja president. Ta on avaldanud arvukalt artikleid ja raamatuid, tuntuim neist on, mis on tõlgitud ka 40 keelde, Plan B 2.0: Rescuing a Planet Under Stress and a Civilization in Trouble.
Tulles tagasi WWI, siis instituut annab välja mitmeid kogumikke ja vast üht tuntumat keskkonna ajakirja World Watch Magazine, mis ilmub 40 riigis. Kaks korda kuus ilmuv ajakiri vaatleb teemasid, mis on seotud energia, kliimamuutuste, looduse mitmekesisust, põllumajandust, rahvastikku ning sotsiaalseid ja poliitilisi arenguid maailmas.
Kel tahtmist kaeb ise http://www.worldwatch.org/taxonomy/term/41

Huvitavat lugemist! Kõike vaid selleks, et teil mõni hea idee sünniks!!

Science võtab aasta kokku

Science nimetab peagi ajalooks saavat 2007. aastat Läbimurdeaastaks ning seades selle märgiks ajakirja esikaanele foto T-särgist, mis kujutab inimgeenide jada. Nimelt tegid teadlased sel aastal kindlaks, et DNA erineb inimeste vahel olulisemalt, kui seda siiani arvati.

Lisaks räägib aasta viimane number uuest AIDSi vaktsiinist ning looma seedekulgas toimuvatest protsessidest, kus rakk toodab ensüümi, mis vähendab tekkinud toksiinide kahjulikkust. Igatahes tasub Science'i kodulehele uudistama minna ja kindel on see, et targemaks saame me kõik!

Vt. http://www.sciencemag.org/content/vol318/issue5858/index.dtl

Rahulikku jõuluaega kõigile!

Kõigile rõõmu südamesse ja rahu hinge sel kaunil jõuluajal!

Markito perega!

Green Dreams

Kuigi on jõuluaeg ja inimesed (eriti lapsed) unistavad uhkest kingitusest, mille peaks jõuluvana neile tooma, tahtsin hoopis ühest teisest unistusest rääkida. Nimelt "rohelistest unistustest". Kes juhtusid oktoobri "National Geographic'ut" lugema teavad millest jutt. Elame ju fossiilkütuste ajastul, kus maapõues leiduvast naftast on võimalik toota praktiliselt kõike. Kuid enim janunevad selle järgi meie autod. Autosid, mida on siin ilmas ilmselt rohkem kui inimestel koduloomasid.
Tagasi ajakirja juurde, nimelt teeb paljudele riikidele muret üha kasvav fossiilsete kütuste hind ning hiiliv energiapõud. Selle leevendamiseks püütud alates 1970-ndate energiakriisist otsida võimalikke lahendusi. Üks tee on olnud biokütuste kasutusele võtmine. Bioetanool ja biodiisel. Esimest on võimalik valmistada tärklist sisaldavadest kultuuridest nagu mais, nisu, kartul, rukis, suhkrupeet jne. Biodiislit valmistatakse valdavalt õlikultuuridest nagu raps. Nüüd aga väidavad skeptikud, et biokütuste tootmine võtab ära toidu meie laualt, kuna teravili on sajandid olnud oluline tooraine inimtoidu valmistamisel. Sama mure on põllumeestel, kuna üha kasvav vajadus biokütuste toorme järele on üles viinud teraviljahinnad ning raskendanud seega loomapidamist. Kas me muudame õilsa eesmärgi nimel senised "toiduväljad" (loe: teravilja põllud) "kütuseväljadeks"?. ÜRO väitel sureb iga päev nälga 25000 inimest, kellest enamus on alla 5-aastased.
Siinjuures tuleb anda au Brasiiliale, kes on alates 70-nda naftakriisist teadlikult tegelenud biokütuste tootmise arendamise ning selle kasutusele võtmisega. Riik, kus suurimad tehased toodavad suhkruroost aastas ligi 300 miljonit liitrit etanooli auto tarvis, on samas heitnud kõrvale tootmisega seotud ohud. Et suurendada suhkruroo tootmiseks vajaliku külvipinda saetakse igal aastal maha tuhandeid ha metsa. Jah, ütlevad ühed, aga suhkruroost valmistatud etanooli põlemisel eraldub ju ca 55-90% vähem CO2 atmosfääri kui nafta põlemisel. Kuigi Brasiilias on ka miljoneid inimesi, kes tunnevad igapäevaselt nälga.
Seega võib öelda, et pole olemas universaalset teravilja, mis lahendaks nii toidu- kui energiamure ja et selle tootmise tagajärjel ei kahjustataks keskkonda.
Ühe võimalusena pakuvad teadlased vetikaid, kuna neid on võimalik "koristada" iga päev, mitte nagu teravilja korra aastas. Lisaks on teada, et ühelt aakrilt koristatud maisist on võimalik toota 1000 liitrit biokütust aga ühelt aakrilt vetikatest 19000 liitrit biokütust. Seega jääme põnevusega ootama arenguid selles suunas. Kõik rohelise unistuse nimel.

Ei saa mitte vaiki olla..

Eks ole neid, kes on teadust teinud ja on ka neid, kes lihtsalt ütlevad midagi tarka ja teravmeelset. Ajalukku ei minda ainult olulise avastusega vaid ka lausega, mis võtab koha sisse kooli füüsika- või keemiaõpikutes. Ja neid ütlemisi teaduse kohta on oi-oi kui palju.....
*Facts are not science - as the dictionary is not literature. ~Martin H. Fischer
*The scientist is not a person who gives the right answers, he's one who asks the right questions. ~Claude Lévi-Strauss, Le Cru et le cuit, 1964
*The whole of science is nothing more than a refinement of everyday thinking. ~Albert Einstein
*Science is always wrong. It never solves a problem without creating ten more. ~George Bernard Shaw
*Science without conscience is the soul's perdition. ~François Rabelais, Pantagruel, 1572

Auhind teaduse populariseerimise eest!

Vaat see on juba midagi! Tänuväärt tegevus, igatahes. Nagu ma kodulehelt loen on auhinna eesmärgiks väärtustada ja ergutada teadustegevust avalikkusele tutvustavaid tegevusi ning avaldada tunnustust sellesuunalise silmapaistva töö eest üksikisikutele ja kollektiividele, kes on olnud edukad teaduse, teadussaavutuste ja teadlaste töö populariseerimisel ning laiemale avalikkusele mõistetavamaks tegemisel ning edukalt äratanud noortes huvi teaduse ja teadlase elukutse vastu.
Loe lisa: http://www.archimedes.ee/teadpop/index.php?leht=14
Ning nüüd väärilisi kandidaate otsima, kuna tähtaeg on 15. veebruar 2008.

Lingid

Informatsioon omab tänapäev ühiskonnas tähtsat rolli. Kui Sa ei oma infot, siis Sa ei tea, mis ilmas sünnib. Kui Sa ei tea, ei ole Sind olemas! Selleks, et mitte infosulgu jääda tasuks aeg ajalt klikkida mõnele teaduse website'ile ja uurida, mis laias maailmas toimub.
Kui alustame kodumaalt, siis esimene, mis kohe meelde tuleb on www.teadus.ee, kuid sellel on hulk puudusi, kuna ei toimu pidavat uue info lisamist. Ja, loomulikult võib alati külastada ministeeriumi kodulehte (www.hm.ee), kust leiate ehk midagi huvipakkuvat rubriigi alt "teadlasele". Noortele teadushuvilistele võiks isuäratavamad olla järgmised portaalid: www.archimedes.ee, www.smartestonia.ee, www.etis.ee. Viimane neist ehk on sobiv tegevteadlasele või neile, kes on selle tee alguses. Archimedese kasutamisel on õigem minna otse aadressile http://www.archimedes.ee/teadpop/index.php, siis leiab ehk tudengile sobivat teavet.
Igatahes, edasi!