Nooremteaduri mõõdupuu

Sarnaselt spordiga tuleb ka teadlased pingeritta panna, ütlemaks kes on parem ja kes jääb teiseks. Pingeread on sageli aluseks teadusrahade jagamisel või siis PhD-kohtade määramisel. Sarnaselt professorite ja teaduritega peavad nooremteadurid ja doktorandid oma headust tõestama eelkõige publikatsioonide näol. Kusjuures prioriteediks on Thompson Reutersi andmebaasis olevates teadusajakirjades publitseerimine. Ajad, kus eestikeelsete teadusartiklite põhjal sai väitekirja kaitsta, jäävad kümne aasta tagusesse aega. Üldjuhul on praktika selline, et väitekiri kaitstakse 3 või 4 artikli põhjal, mis on avaldatud rahvusvahelises eelretsenseeritud teadusartiklis, millel on Impact factor. Ent peale doktorikraadi kaitsmist läheb alles rebimiseks, kuna nüüd sõltub noore teadlase karjäär ja teadusrahastus tema artiklite mõjukusest. Teisisõnu kui heades või kõrge impact factoriga ajakirjades on tema artiklid avaldatud. Kuidas oma artiklid muuta senisest paremaks, et neid oleks võimalik avaldada kõrgema reitinguga ajakirjades soovitan lugeda SmartScienceCareeri soovitusi. Publikatsioonide avaldamine kõrgema Impact factoriga ajakirjades loob eelduse, et sinu teadusartiklit märkatakse ning tsiteeritakse. See tagab selle, et suureneb h-indeks - näitab sinu artiklite tsiteeritavust. Enda kogemusest võin öelda, et esmalt tulekski oma teadustöö avaldamisel alustada ajakirjade impact factorist. Kui aeg vähegi lubab, siis alustades prestiižemast ajakirjast on alati 50/50 võimalus, et läbid sõela. Kui sinu artikkel tagasi lükatakse, siis on tõenäosus, et saad retsensentidelt kommentaare, mille abil on võimalik artiklit paremaks teha. Teiseks eduvõtmeks on statistika ja selle presenteerimise oskus. Viimast võin jälle enda kogemuse põhjal öelda. Üks asi on panna tulemused tabelitesse, teine on leida seoseid ja näidata neid ebatavaliste graafikute abil. Kolmandaks, ära karda kirjutada professoritele, kellega oled kohtunud konverentsidel ja sattunud juttu peale. Kui nad ei vasta, pole midagi lahti, kuid kui saad nendega e-maili teel kontakti ning pigistada isegi mõned soovitused oma ideede kohta välja, on kogu vaev ennast kuhjaga ära tasunud. Ja lõpetuseks, enne kui alustada oma tulemuste publitseerimist, kaalu hoolikalt, kas antud andmete põhjal on võimalik kirjutada kolm või hoopis viis artiklit. Üks eelis viie artikli puhul on see, et saad viidata oma varasematele artiklitele. Seeläbi suureneb sinu h-indeks. Seega, enne kui paned panused ühele artiklile, mõtle, kas oleks võimalik andmed jagada kaheks, teha täiendavalt statistika ning publitseerida kaks käsikirja. Pea meeles, oled nagu sportlane, olümpiavõitjaks ei saada kohe, vaid trenni tuleb teha kaks või kolm olümpiatsüklit. Pjedestaalile astumisele eelneb raske artiklikirjutamise treening!!