Sõnnik räägib

Hiina ja Austria teadlaste ühistööna on valminud publikatsioon, mis käsitleb ca 3 tuhat aastat tagasi Kirde-Hiinas peetud lehmade toidulauda. Aluseks on võetud väljakaevamistel leitud sõnnikuproovid. Igatahes saame pisut selgust, millised rohutaimi või seemneid toonased kodumäletsejalised sõid. Küsimus, kuidas sõnnik on üle elanud kõik need aastatuhanded, on peamine. Ilmselt on põhjus selles, et pärast looma suremist nad maeti sarnaselt inimesega. Lisaks leiab sõnniku jääke tollaste elamute juures, kus sõnnikut ladustati ja kasutati küttematerjalina, kuna selle põlemisel võib temperatuur tõusta kuni 900 C kraadini. Eriti oluline oli ta küttematerjalina poolkõrbelistel aladel. Kel on rohkem huvi lehmade ja kitsede paleo-sööda kohta, saab seda teha ajakirja Quaternary International veebilehel

Nooremteaduri mõõdupuu

Sarnaselt spordiga tuleb ka teadlased pingeritta panna, ütlemaks kes on parem ja kes jääb teiseks. Pingeread on sageli aluseks teadusrahade jagamisel või siis PhD-kohtade määramisel. Sarnaselt professorite ja teaduritega peavad nooremteadurid ja doktorandid oma headust tõestama eelkõige publikatsioonide näol. Kusjuures prioriteediks on Thompson Reutersi andmebaasis olevates teadusajakirjades publitseerimine. Ajad, kus eestikeelsete teadusartiklite põhjal sai väitekirja kaitsta, jäävad kümne aasta tagusesse aega. Üldjuhul on praktika selline, et väitekiri kaitstakse 3 või 4 artikli põhjal, mis on avaldatud rahvusvahelises eelretsenseeritud teadusartiklis, millel on Impact factor. Ent peale doktorikraadi kaitsmist läheb alles rebimiseks, kuna nüüd sõltub noore teadlase karjäär ja teadusrahastus tema artiklite mõjukusest. Teisisõnu kui heades või kõrge impact factoriga ajakirjades on tema artiklid avaldatud. Kuidas oma artiklid muuta senisest paremaks, et neid oleks võimalik avaldada kõrgema reitinguga ajakirjades soovitan lugeda SmartScienceCareeri soovitusi. Publikatsioonide avaldamine kõrgema Impact factoriga ajakirjades loob eelduse, et sinu teadusartiklit märkatakse ning tsiteeritakse. See tagab selle, et suureneb h-indeks - näitab sinu artiklite tsiteeritavust. Enda kogemusest võin öelda, et esmalt tulekski oma teadustöö avaldamisel alustada ajakirjade impact factorist. Kui aeg vähegi lubab, siis alustades prestiižemast ajakirjast on alati 50/50 võimalus, et läbid sõela. Kui sinu artikkel tagasi lükatakse, siis on tõenäosus, et saad retsensentidelt kommentaare, mille abil on võimalik artiklit paremaks teha. Teiseks eduvõtmeks on statistika ja selle presenteerimise oskus. Viimast võin jälle enda kogemuse põhjal öelda. Üks asi on panna tulemused tabelitesse, teine on leida seoseid ja näidata neid ebatavaliste graafikute abil. Kolmandaks, ära karda kirjutada professoritele, kellega oled kohtunud konverentsidel ja sattunud juttu peale. Kui nad ei vasta, pole midagi lahti, kuid kui saad nendega e-maili teel kontakti ning pigistada isegi mõned soovitused oma ideede kohta välja, on kogu vaev ennast kuhjaga ära tasunud. Ja lõpetuseks, enne kui alustada oma tulemuste publitseerimist, kaalu hoolikalt, kas antud andmete põhjal on võimalik kirjutada kolm või hoopis viis artiklit. Üks eelis viie artikli puhul on see, et saad viidata oma varasematele artiklitele. Seeläbi suureneb sinu h-indeks. Seega, enne kui paned panused ühele artiklile, mõtle, kas oleks võimalik andmed jagada kaheks, teha täiendavalt statistika ning publitseerida kaks käsikirja. Pea meeles, oled nagu sportlane, olümpiavõitjaks ei saada kohe, vaid trenni tuleb teha kaks või kolm olümpiatsüklit. Pjedestaalile astumisele eelneb raske artiklikirjutamise treening!!

Maailma viiskümmend parimat

Eelmise aasta andmete põhjal pani QS World University Rankings pingeritta maailma 50 parimat põllumajanduse ja metsanduse ülikooli, uurimisasutust. Seekord on parim University of California Davise haru. Esimese otsa moodustavadki peamiselt USA ülikoolid, esipoolsaja hulka mahub kümme meie mandri kõrgkooli.

Mis saab teadusest?

Ma olen sada protsendi nõus professor Maimetsa seisukohtadega, mis on täna avaldatud ERR-i portaalis. Ühe seisukoha mille välja tooksin on tõsiasi, et Euroopa Liidu toel on valminud kaasaegsed laboratooriumid ja ostetud kallist aparatuuri, kuid "investeeritud" ei ole teadurisse endasse. "Meil ei ole maksta palka nendele inimestele ja tegelikult nendes majadest ja aparaatides selle väärtuse looma, eriti puudutab see noori inimesi," sõnas professor Maimets ERR-ile antud intervjuus. Ta lisab, et Eestist on välja läinud suur hulk noori teadlasi, kes on võtnud ka kohustuse tulla tagasi Eestisse tööle, kuid neile pole kohti. "Me lihtsalt kingime selle raha ja need inimesed riikidele, kes on meist pikema strateegilise vaatega." Kus on see suur narratiiv, peaminister, mida Eesti (teadus) vajab?

Kõige kuumem teadlane teada

Tänavu juunis kirjutas University World News "kuumast" pingereast, mille oli kokku pannud Thomson Reuters. Tegu oli maailma enim mõjutavate teadlaste loeteluga, kus toodi ära üle 3000 nime. Nimekirjast ei leia ühtegi eestlast, kes töötaks mõne Eesti ülikooli juures. Meie põhjanaabreid on seal 15 ja leedukaid üks. Skandinaaviast on nimekirjas kokku 104 teadlast. Nimekirja kaheksa esimest teadlast, kelle publikatsioonid on kõige kuumimad, teadustööks on genoomika. Lisaks paistab silma asjaolu, et pingerea esimese osa moodustavad peamiselt Ameerika Ühendriigi teadlased. Viimaseid on nimekirjas kokku 1762. Järgnevad Suurbritannia, Hiina, Saksamaa jne. Pikem uudislugu siin

Teaduse tulevik

Viimasel ajal on hakatud taas rääkima meie teaduse tulevikust. Üheks diskussiooni algatajaks oli värskelt valitud teaduste akadeemia president, kes ütles välja mitu valupunkti. Igatahes, praegu puudub süsteemis korrapära ja pikaajaline kava. Euroraha nagu oleks aga seda ei jagu kõigile. Tihtipeale üritatakse reasta prioriteetseid valdkondi, kuhu enam rahastust suunata, kuid seegi on ilma konkreetse ja pikaajalise kavandamiseta tehtud. Nii et, debatt jätkub - kuidas edasi. Puudub kindlus, et võime eesti teadusega kindlalt edasi minna.. Kutsungi teil kuulama Reporteritunni teadusteemalist saadet ja tutvuma kokkuvõtvate märkustega Eesti teaduse rahastamise kestlikkusest. Ka leiate Youtube'st ülevaate konverentsi „Eesti teadus meie riigi kestlikkuse hoidjana: väljakutsed ja võimalused?" ettekannetest. Loodame, et teaduse rahastamine ja sellega seotud küsimused tõusevad esiplaanile ka parlamendi valimiste debattides. Selge ja tulevikku vaatavad plaani on vaja, mis annaks kindluse tänastele teadlastele, eriti noorteadlastele, kes otsustavad oma tuleviku ja võib olla ka eesti teaduse tuleviku üle juba täna!!

Sateliidi lugu

Loodan siiralt, et paljudele on meeles kosmosesaaga sünd kui 7. mail 2013. Eesti tudengisateliit Guajaana kosmodroomilt Prantsuse Guajaanas orbiidile lennutati. Paljude silmis on ESTCube meie riigi kosmoseteaduse verstapostiks. Ja kuna teaduspublikatsioon on teadustöötaja mõõdupuu, siis võtsin vaevaks järele vaadata kui palju on õnnestunud satelliidi programmi osalistel oma teadmisi publitseerida. Tänase seisuga on ilmunud 10 1.1 publikatsiooni nii meie kui muu maailma ajakirjades. Lisaks on ära trükitud kuus konverentsi artiklit. Enam teavet leiab programmi kodulehelt Tubli algus igatahes, jääb üle soovida jaksu neile!!