Järjekordselt on rõõm teile edastada stipendiumi pakkumine.
Bulgaaria Haridus- ja Teadusministeerium pakub 2008. aasta suveks 2 stipendiumi bulgaaria keele ja kultuuri suvekursustel osalemiseks. Sihtrühm: bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe üliõpilased.Periood: 13.07 – 02.08.2008 Sofia ülikoolis (University of Sofia „St. Kliment Ohridski”) või 28.07 - 17.08.2008 Veliko Tarnovo ülikoolis (University of Veliko Tarnovo „St. Cyril and St. Methodius”).Stipendium katab osavõtumaksu, majutuse ja toitlustamise kulud.
Nõutud dokumendid (inglise keeles, esitada kolmes eksemplaris):
Sofia ülikool itaotlusvorm või Veliko Tarnovo ülikooli taotlusvorm,
diplomite ja hinnetelehtede koopiad,
motivatsioonikiri.
Avaldused peavad jõudma Sihtasutusse Archimedes 23. maiks 2008: Märksõna: Bulgaaria stipendium SA Archimedes Mobiilsustoetuste Keskus Koidula 13a Tallinn 10125 Täiendav info: Julia Duh (699 6496, julia@archimedes.ee)
esmaspäev, 31. märts 2008
TÜ maailmas tipus!?
Hiljuti jõudis meieni uudis, et osades valdkondades on TÜ jõudnud maailma tippu.
Maailma ühes suurimas teadusinformatsiooni andmebaasis ISI Web of Science tõusis Tartu Ülikool keskkonna- ja ökoloogiateadustes viimase kümne aasta ühe protsendi kõige tsiteeritumate ülikoolide ja teadusasutuste nimekirja.Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna dekaan Peeter Burk ainult rõõmustas selle teate üle, kuid märkis, et ülikooli nende teadussuundade tugev seis ei ole üllatus. «Samas mõjukaima 1% hulka jõudmine näitab teatud uue kvalitatiivse piiri saavutamist. See on kindlasti paljude meie väljapaistvate, antud valdkonnas tegutsenud ja tegutsevate teadlaste pikaajalise ja sihikindla teadustöö tulemus. Arvan, et lisaks juba tunnustatud tegijatele on peale kasvanud ka piisavalt noori teadlasi, kes suudavad tagada saavutatud taseme hoidmist," ütles Burk.ISI Web of Science sisaldab infot ligikaudu 9300 juhtivas teadusajakirjas ilmuvate artiklite kohta (kokku üle 38 miljoni kirje) ja jälgib seda, millistele allikatele need artiklid omakorda viitavad. Varasemalt on Tartu Ülikoolist institutsionaalse 1% künnise ületanud kliiniline meditsiin ning taime -ja loomateadus.Rohkem infot ISI Web of Science'i kodulehelt: http://sciencewatch.com/dr/ne/08febne/
Uudis pärineb TÜ kodulehelt
Maailma ühes suurimas teadusinformatsiooni andmebaasis ISI Web of Science tõusis Tartu Ülikool keskkonna- ja ökoloogiateadustes viimase kümne aasta ühe protsendi kõige tsiteeritumate ülikoolide ja teadusasutuste nimekirja.Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna dekaan Peeter Burk ainult rõõmustas selle teate üle, kuid märkis, et ülikooli nende teadussuundade tugev seis ei ole üllatus. «Samas mõjukaima 1% hulka jõudmine näitab teatud uue kvalitatiivse piiri saavutamist. See on kindlasti paljude meie väljapaistvate, antud valdkonnas tegutsenud ja tegutsevate teadlaste pikaajalise ja sihikindla teadustöö tulemus. Arvan, et lisaks juba tunnustatud tegijatele on peale kasvanud ka piisavalt noori teadlasi, kes suudavad tagada saavutatud taseme hoidmist," ütles Burk.ISI Web of Science sisaldab infot ligikaudu 9300 juhtivas teadusajakirjas ilmuvate artiklite kohta (kokku üle 38 miljoni kirje) ja jälgib seda, millistele allikatele need artiklid omakorda viitavad. Varasemalt on Tartu Ülikoolist institutsionaalse 1% künnise ületanud kliiniline meditsiin ning taime -ja loomateadus.Rohkem infot ISI Web of Science'i kodulehelt: http://sciencewatch.com/dr/ne/08febne/
Uudis pärineb TÜ kodulehelt
neljapäev, 13. märts 2008
Doktoriõppe konverents
Projekti „Eesti doktoriõppe kvaliteedi, tulemuslikkuse ja jätkusuutlikkusetagamise süsteem“LÕPUKONVERENTSILE26. märtsil 2008 kell 10.00 – 17.30Tartu Ülikooli aulas
Projekti lõpukonverentsile on kutsutud Eesti ülikoolide õppejõud,doktorandid ja nende juhendajad, juhtkonna liikmed, doktoriõppe nõustajad, doktoriõppe tellijad ja partnerid ministeeriumidest ning ettevõtetest, etüheskoos otsida lahendusi tulemuslikumaks doktoriõppeks, mille kvaliteetmõjutaks parimal viisil kõrgtehnoloogilise majanduse ja teaduspõhiseühiskonna arengut.
Konverentsile saab registreeruda kuni 24. märtsini veebiaadressil:http://www.eformular.com/enev/26.03.2008.html
Kava9.30-10.00 registreerimine, tervituskohv
10.00 -10.15 konverentsi avamine – TÜ rektor prof Alar Karis1. OSA – JUHATAB TÜ REKTOR PROF ALAR KARIS
10.20-10.35 Avaettekanne
10.40-11.05 Eesti Arengufondi ettekanne – Eesti Arengufondi juhatuseesimees Ott Pärna11.10-11.35 HTM doktoriõppe arengupoliitikast – HTM kõrghariduse ja teaduse asekantsler prof Andres Koppel
11.40-12.00 Doktoriõppe kvaliteedist ja selle kindlustamisest–Rektorite Nõukogu kvaliteedikomisjoni esimees EMTA prorektor prof Margus Pärtlas
12.05-12.30 Innovaatiline ülikool, tipphariduse ja majandusarenguseostest – TÜ prof Tõnis Mets
LÕUNA
2. OSA - JUHATAB HTM KÕRGHARIDUSE JA TEADUSE ASEKANTSLER PROF ANDRESKOPPEL
13.30 – 14.15 Doktoriõpe 1991-2007-2015: uuringute ja arutelude tulemusedning soovitused– projekti juht prof Väino Puura
14.15-15.45 ARUTELU: Doktoriõppe strateegilisest planeerimisest jaarendamisest ülikoolides – TÜ teadusprorektor PhD Kristjan Haller, TTÜteadusprorektor prof Rein Vaikmäe; TLÜ akadeemiline prorektor PhD HeliMattisen, EMÜ teadusprorektor prof Anne Luik, EMTA prof Urve Lippus, EKAakadeemiline prorektor prof Andres Tali, TÜ füüsika 4. aasta doktorantMartti Pärs
15.45 -16.00 KOKKUVÕTE, konverentsi lõpetamine
16.00-17.30 VEIN JA SUUPISTED TÜ KUNSTIMUUSEUMIS Väino Puura, projekti juht
Eelmiste konverentside materjalidhttp://www.ut.ee/doktoriope/projektid/eds
Konverentsi ettekanded avaldatakse kogumike sarja IV köitenaTäiendav teave: projekti koordinaator Ene Voolaid, e-mail ene.voolaid@ut.ee,737 6269
Projekti lõpukonverentsile on kutsutud Eesti ülikoolide õppejõud,doktorandid ja nende juhendajad, juhtkonna liikmed, doktoriõppe nõustajad, doktoriõppe tellijad ja partnerid ministeeriumidest ning ettevõtetest, etüheskoos otsida lahendusi tulemuslikumaks doktoriõppeks, mille kvaliteetmõjutaks parimal viisil kõrgtehnoloogilise majanduse ja teaduspõhiseühiskonna arengut.
Konverentsile saab registreeruda kuni 24. märtsini veebiaadressil:http://www.eformular.com/enev/26.03.2008.html
Kava9.30-10.00 registreerimine, tervituskohv
10.00 -10.15 konverentsi avamine – TÜ rektor prof Alar Karis1. OSA – JUHATAB TÜ REKTOR PROF ALAR KARIS
10.20-10.35 Avaettekanne
10.40-11.05 Eesti Arengufondi ettekanne – Eesti Arengufondi juhatuseesimees Ott Pärna11.10-11.35 HTM doktoriõppe arengupoliitikast – HTM kõrghariduse ja teaduse asekantsler prof Andres Koppel
11.40-12.00 Doktoriõppe kvaliteedist ja selle kindlustamisest–Rektorite Nõukogu kvaliteedikomisjoni esimees EMTA prorektor prof Margus Pärtlas
12.05-12.30 Innovaatiline ülikool, tipphariduse ja majandusarenguseostest – TÜ prof Tõnis Mets
LÕUNA
2. OSA - JUHATAB HTM KÕRGHARIDUSE JA TEADUSE ASEKANTSLER PROF ANDRESKOPPEL
13.30 – 14.15 Doktoriõpe 1991-2007-2015: uuringute ja arutelude tulemusedning soovitused– projekti juht prof Väino Puura
14.15-15.45 ARUTELU: Doktoriõppe strateegilisest planeerimisest jaarendamisest ülikoolides – TÜ teadusprorektor PhD Kristjan Haller, TTÜteadusprorektor prof Rein Vaikmäe; TLÜ akadeemiline prorektor PhD HeliMattisen, EMÜ teadusprorektor prof Anne Luik, EMTA prof Urve Lippus, EKAakadeemiline prorektor prof Andres Tali, TÜ füüsika 4. aasta doktorantMartti Pärs
15.45 -16.00 KOKKUVÕTE, konverentsi lõpetamine
16.00-17.30 VEIN JA SUUPISTED TÜ KUNSTIMUUSEUMIS Väino Puura, projekti juht
Eelmiste konverentside materjalidhttp://www.ut.ee/doktoriope/projektid/eds
Konverentsi ettekanded avaldatakse kogumike sarja IV köitenaTäiendav teave: projekti koordinaator Ene Voolaid, e-mail ene.voolaid@ut.ee,737 6269
Hakes.ee!
Head tudengid, kes soovivad õppida või täiendada ennast välismaal peaksid külastama Hakes'e kodulehte. Arvan, et enamus erialade tudengid peaksid sealt leidma endale huvipakkuva ülikooli väljaspool Eestit, niisiis julget otsimist.
Vaata: http://www.hakesinternational.org/index.php?option=com_frontpage&Itemid=1
Vaata: http://www.hakesinternational.org/index.php?option=com_frontpage&Itemid=1
kolmapäev, 12. märts 2008
Mida rohkem õpime, seda kauem elame?
USAs läbi viidud uurimuse kohaselt on keskmine eluiga seal küll suurenemas, kuid ainult inimestel, kellel on haridust rohkem kui 12 aastat.
Inimesed, kellel on ette näidata midagi rohkemat kui keskkoolidiplom, võivad valmistuda elama 82-aastaseks, kehvema haridustasemega inimesed peavad leppima 75 aastaga, kirjutas Live Science.
"Viimaste aastakümnetega on oodatav eluiga suurenenud, mis on hea näitaja. Kui aga uurida vaid kõrgelt haritud inimesi, selgub, et pea kogu edu võib kirjutada nende arvele,” ütles uurimuse juht, Harvardi ülikooli teadlane Ellen R. Meara.
"On mõistatuseks, miks oleme suutnud pikendada vaid mõnede inimrühmade eluiga?” küsis Meara.
Uurimus põhjal võib vastuseks olla tubakas. „Pea viiendik vähem ja rohkem haritud inimeste surmade erinevustest võib kirjutada suitsetamisest tulenevate haiguste, näiteks kopsuvähi arvele,” kinnitas Meara.
Eluea erinevus ei tulene siiski otseselt haridustasemest, ütles Meara. „Vähem haritud inimestel on tavaliselt väiksem sissetulek. Vaesemad inimesed aga elavad suurema tõenäosusega halvemates elamistingimustes või suurema kuritegevusega piirkondades. Lisaks võib neil olla raskem ligipääs tervisekindlustusele ja arstiabile,” lisas ta.
Meara sõnul on järgmiseks väljakutseks töötada välja meetodid, millega kõigi USA kodanike eluiga pikendada. „Peaksime suutma viia info tervislikematest eluviisidest ka vaesemate inimesteni,” ütles ta.
Yale’i ülikooli teadlase David L. Katzi arvates on parimaks viisiks selle eesmärgi saavutamisel vaesuse vähendamine ning haridustaseme tõstmine. "Kuigi juba 1980. aastatest on keskendutud haiguste ja suremuse vähendamisele etniliste vähemuste ja vaesemate inimeste hulgas, on vahe jõukamatega siiski säilinud. Tegelikult on vahe kõrgemalt ja madalamalt haritud inimeste vahel isegi suurenenud.”
Katzi sõnul näitab uurimus selgesti, et senised pingutused pole olnud piisavad. „Tervis pole mitte otseselt arstide töö tulemus, vaid inimese eluviiside ja valikute peegel. Vaesus ja madal haridustase on nii võimaluste kui ka tervise vaenlased. Nende vaenlastega peab võitlema sama tõsiselt kui nende kaasproduktide – haigustega.”
Uudis pärineb Novaatorist: http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=730fd093-79a7-46bd-9cbd-dc2bb5a0fe3f&RubricID=a333695f-4f9f-45b9-91bb-966dfcc01407&open=sec
Kui viitsid kae ka http://www.livescience.com/
Inimesed, kellel on ette näidata midagi rohkemat kui keskkoolidiplom, võivad valmistuda elama 82-aastaseks, kehvema haridustasemega inimesed peavad leppima 75 aastaga, kirjutas Live Science.
"Viimaste aastakümnetega on oodatav eluiga suurenenud, mis on hea näitaja. Kui aga uurida vaid kõrgelt haritud inimesi, selgub, et pea kogu edu võib kirjutada nende arvele,” ütles uurimuse juht, Harvardi ülikooli teadlane Ellen R. Meara.
"On mõistatuseks, miks oleme suutnud pikendada vaid mõnede inimrühmade eluiga?” küsis Meara.
Uurimus põhjal võib vastuseks olla tubakas. „Pea viiendik vähem ja rohkem haritud inimeste surmade erinevustest võib kirjutada suitsetamisest tulenevate haiguste, näiteks kopsuvähi arvele,” kinnitas Meara.
Eluea erinevus ei tulene siiski otseselt haridustasemest, ütles Meara. „Vähem haritud inimestel on tavaliselt väiksem sissetulek. Vaesemad inimesed aga elavad suurema tõenäosusega halvemates elamistingimustes või suurema kuritegevusega piirkondades. Lisaks võib neil olla raskem ligipääs tervisekindlustusele ja arstiabile,” lisas ta.
Meara sõnul on järgmiseks väljakutseks töötada välja meetodid, millega kõigi USA kodanike eluiga pikendada. „Peaksime suutma viia info tervislikematest eluviisidest ka vaesemate inimesteni,” ütles ta.
Yale’i ülikooli teadlase David L. Katzi arvates on parimaks viisiks selle eesmärgi saavutamisel vaesuse vähendamine ning haridustaseme tõstmine. "Kuigi juba 1980. aastatest on keskendutud haiguste ja suremuse vähendamisele etniliste vähemuste ja vaesemate inimeste hulgas, on vahe jõukamatega siiski säilinud. Tegelikult on vahe kõrgemalt ja madalamalt haritud inimeste vahel isegi suurenenud.”
Katzi sõnul näitab uurimus selgesti, et senised pingutused pole olnud piisavad. „Tervis pole mitte otseselt arstide töö tulemus, vaid inimese eluviiside ja valikute peegel. Vaesus ja madal haridustase on nii võimaluste kui ka tervise vaenlased. Nende vaenlastega peab võitlema sama tõsiselt kui nende kaasproduktide – haigustega.”
Uudis pärineb Novaatorist: http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=730fd093-79a7-46bd-9cbd-dc2bb5a0fe3f&RubricID=a333695f-4f9f-45b9-91bb-966dfcc01407&open=sec
Kui viitsid kae ka http://www.livescience.com/
esmaspäev, 3. märts 2008
Prof. Kulli mälestusfondi stipendium
TARTU ÜLIKOOLI SIHTASUTUS KUULUTAB VÄLJA ESIMESE PROFESSOR OLEVI KULLI MÄLESTUSFONDI STIPENDIUMI KONKURSI
1. märtsil avaneb esimene professor Olevi Kulli Mälestusfondi stipendiumikonkurss, mille lõpptähtaeg on 1. aprill. Välja kuulutatakse üks 13 000krooni suurune stipendium.*Stipendiumi saavad taotleda Eesti ülikoolide taimede ökofüsioloogia,metsaökoloogia ja ökosüsteemide ökoloogia eriala põhiõppe viimase aastaüliõpilased, magistrandid, doktorandid ja järeldoktorantuuris õppivad nooredteadlased. Reisistipendiumi võivad taotleda ka välisteadlased, kui nendekülastuse keskmeks on suhtlemine ja infovahetus Eesti ökoloogia erialaüliõpilastega.Professor Olevi Kull (22.07.1955 – 31.01.2007) oli kaasaegse Eesti üksrahvusvaheliselt tunnustatumaid teadlasi, kelle uurimusedfotosünteesiaparaadi ja lehestiku kohanemisvõimest valgustingimustele onjuba muutunud teadusvaldkonna klassikaks. Olevi Kulli Mälestusfondi asutasidmöödunud aastal tema kolleegid nii kodu- kui ka välismaalt.Sihtasutuse juhataja Ruth Kotsari sõnul olid fondi asutajad väga aktiivsedtoetuste kogumisel. „See tagas möödunud aasta lõpuks piisavad vahendid fondijätkusuutlikkuseks ja võimaldas vähem kui aasta pärast fondi loomist jubaesimese stipendiumi välja kuulutada," ütles Kotsar.Mälestusfondi statuut ja taotlemiseks vajalike dokumentide loetelu asub TÜSihtasutuse koduleheküljel aadressil: *http://www.ut.ee/sihtasutus*.Lisainfo: Ruth Kotsar, tel 737 5853, 5216 820, *ruth.kotsar@ut.ee*
1. märtsil avaneb esimene professor Olevi Kulli Mälestusfondi stipendiumikonkurss, mille lõpptähtaeg on 1. aprill. Välja kuulutatakse üks 13 000krooni suurune stipendium.*Stipendiumi saavad taotleda Eesti ülikoolide taimede ökofüsioloogia,metsaökoloogia ja ökosüsteemide ökoloogia eriala põhiõppe viimase aastaüliõpilased, magistrandid, doktorandid ja järeldoktorantuuris õppivad nooredteadlased. Reisistipendiumi võivad taotleda ka välisteadlased, kui nendekülastuse keskmeks on suhtlemine ja infovahetus Eesti ökoloogia erialaüliõpilastega.Professor Olevi Kull (22.07.1955 – 31.01.2007) oli kaasaegse Eesti üksrahvusvaheliselt tunnustatumaid teadlasi, kelle uurimusedfotosünteesiaparaadi ja lehestiku kohanemisvõimest valgustingimustele onjuba muutunud teadusvaldkonna klassikaks. Olevi Kulli Mälestusfondi asutasidmöödunud aastal tema kolleegid nii kodu- kui ka välismaalt.Sihtasutuse juhataja Ruth Kotsari sõnul olid fondi asutajad väga aktiivsedtoetuste kogumisel. „See tagas möödunud aasta lõpuks piisavad vahendid fondijätkusuutlikkuseks ja võimaldas vähem kui aasta pärast fondi loomist jubaesimese stipendiumi välja kuulutada," ütles Kotsar.Mälestusfondi statuut ja taotlemiseks vajalike dokumentide loetelu asub TÜSihtasutuse koduleheküljel aadressil: *http://www.ut.ee/sihtasutus*.Lisainfo: Ruth Kotsar, tel 737 5853, 5216 820, *ruth.kotsar@ut.ee*
Tellimine:
Postitused (Atom)