Tänavune aasta jääb aastateks meelde! Eks nii meil kui mujal on leidnud aset suur avastusi ja väiksemaid tähelepanekuid. Omamoodi tähelepanuvääriv seegi, et meil tänavu leitud hulga uusi liblika liike, keda varem meie aladel pole nähtud! See on märk sellest, et planeet on läbi tegemas kliimamuutusi, mis ei jäta muutumata ka liikide migratsiooni. Nüüd ongi teadlastel peamurdmist ning ohtralt nuputamist, miks asjad lähevad nii nagu nad läinud on!
Ühesõnaga, mõelge kaasa ja pidage meeles, et meie olemegi teadus!
Uskumatult vahvat aasta lõppu teile,
Markito
reede, 31. detsember 2010
teisipäev, 14. september 2010
Kasvava põllumajanduse tagajärjed
Ülemaailmne nõudlus toidu, loomasööda ja kütuste järel on suurendanud vajadust võtta kasutusele üha uusi alasid põllumajanduslikul eesmärgil. Kasvav rahvastik ja suurenev nõudlus liha- ja lihatoodete järele on pannud enneolematu surve põllumajandusele. Antud trendi pole suutnud leevendada ka biokütuste propageerimine. Seoses sellega on tekkinud rida küsimusi: kuidas suurenenud nõudlust agriproduktidele järele täidetakse? Vaevalt ~ 1-2 protsendilised aastakasvud teraviljakasvatuses antud nõudlust suudavad rahuldada. Isegi kui saagid iga-aastaselt suurenevad kasvab nõudlus uute põllumaade kasutuselevõtuks.
Olukord piirkonniti üle maailma on erinev. Eriti suure pinge all on troopilised alad, kus uute põllumaade kasutuselevõtt on olnud kõige agressiivsem. Madalamad tootmiskulud ja nõrgalt reguleeritud keskkonna seadusandlus on sellistes riikides nagu Malaisia, Brasiilia ja Indoneesia suurendanud suhkruroo, sojaoa ja õlipalmi kasvupindasid troopiliste metsade arvelt. Globaalne põllumajandusliku maa juurdekasv oli 1980- ja 1990-ndatel aastatel kõige suurem arengumaades, kus kasv oli 629 miljonit hektarit (teravilja all, karjatatavad rohumaad ja muud põllumaad), samas kui arenenud maades osakaal vähenes 335 miljoni hektari võrra. Sojaoa kasvatamine võtab Brasiilias enda alla 21 miljonit hektarit, samas aastatuhande aluses oli see 13 miljonit. Sarnaselt on õlipalmi toodang Indoneesias kolmekordistunud eelmise sajandi viimasel kümnendil. Brasiilia, Indoneesia ja Malaisia toodavad 40 protsenti kogu maailmas toodetud suhkruroo, sojaoa ja õlipalmi toodangust ja antud osakaal ilmselt suureneb.
Selline laienemine on mõjutanud suuresti globaalset kliima soojenemist ning süsihappegaasi emissiooni.
Teaduslikust ülevaates saad enam infot
http://www.pnas.org/content/early/2010/08/30/0910275107.full.pdf+html
Tropical forests were the primary sources of new agricultural land in the 1980s and 1990s. 2010. H. K. Gibbs, A. S. Ruesch, F. Achard, M. K. Clayton, P. Holmgren, N. Ramankutty, and J. A. Foley. Proceeding of the Natiopnal Academy of the United States of America. 7, 107 (36). 1-6 pp.
Olukord piirkonniti üle maailma on erinev. Eriti suure pinge all on troopilised alad, kus uute põllumaade kasutuselevõtt on olnud kõige agressiivsem. Madalamad tootmiskulud ja nõrgalt reguleeritud keskkonna seadusandlus on sellistes riikides nagu Malaisia, Brasiilia ja Indoneesia suurendanud suhkruroo, sojaoa ja õlipalmi kasvupindasid troopiliste metsade arvelt. Globaalne põllumajandusliku maa juurdekasv oli 1980- ja 1990-ndatel aastatel kõige suurem arengumaades, kus kasv oli 629 miljonit hektarit (teravilja all, karjatatavad rohumaad ja muud põllumaad), samas kui arenenud maades osakaal vähenes 335 miljoni hektari võrra. Sojaoa kasvatamine võtab Brasiilias enda alla 21 miljonit hektarit, samas aastatuhande aluses oli see 13 miljonit. Sarnaselt on õlipalmi toodang Indoneesias kolmekordistunud eelmise sajandi viimasel kümnendil. Brasiilia, Indoneesia ja Malaisia toodavad 40 protsenti kogu maailmas toodetud suhkruroo, sojaoa ja õlipalmi toodangust ja antud osakaal ilmselt suureneb.
Selline laienemine on mõjutanud suuresti globaalset kliima soojenemist ning süsihappegaasi emissiooni.
Teaduslikust ülevaates saad enam infot
http://www.pnas.org/content/early/2010/08/30/0910275107.full.pdf+html
Tropical forests were the primary sources of new agricultural land in the 1980s and 1990s. 2010. H. K. Gibbs, A. S. Ruesch, F. Achard, M. K. Clayton, P. Holmgren, N. Ramankutty, and J. A. Foley. Proceeding of the Natiopnal Academy of the United States of America. 7, 107 (36). 1-6 pp.
Tellimine:
Postitused (Atom)