Kuulume 1% teadustippude hulka

Seekord on hea meel tuua teieni eilne pressiteade:

Maaülikool kuulub oma põhivaldkondades 1% teadustippude hulka

12.03.2013

Teadusajakirjade andmebaasi Thomson Reuters Essential Science Indicators statistika järgi kuulub Eesti Maaülikool maailmas 1% enim viidatud teadusasutuste hulka taime- ja loomateaduse valdkonnas. Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaasseni sõnul on 1% maailma mastaabis suur saavutus, kuna teadusmaastikul konkureeritakse tuhandete ülikoolidega: „Rahvusvaheliselt tsiteeritumate ülikoolide hulgas olemine on tunnustus – see näitab, et ka suhteliselt väikese riigi ning väikese ülikooli teadustöö tase on võrreldav maailma parimate ülikoolidega. Taime- ja loomateaduse kui maaülikooli fookusvaldkondade tsiteeritus näitab, et meie vastutusvaldkondi on maailmas väga vaja ning meie õppe- ja teadustöö kvaliteet on väga kõrge.“ „Tsiteeritavuse kõrval on teadustaseme tõestuseks teadlastele omistatavad uuringutoetused. Esimesena Eesti teadlastest omistati möödunud detsembris Eesti Maaülikooli professor Ülo Niinemetsale Euroopa tähtsaim 2,3 miljoni eurose tippteadlaste uuringutoetus taimede stressisignaalide uurimiseks“, lisas Mait Klaassen. Eesti Maaülikooli teadlased on viimase 13 aasta jooksul avaldanud enam kui 1860 teadusartiklit.

Siia juurde lisaks Tartu Postilehe veebilehelt leitud kommentaari, just sellepärast, et kuidas see uudis meid kõik innustas:)

Laisk üliõpilane

13.03.2013 07:57

Igal juhul positiivne uudis. Tuletas mulle ka kohe meelde, et paar asja vaja veel ära teha ja ka lõputööga tegalema hakata. Ega vist ei saa enam venitada ja lohet panna, kui käid ülikoolis, mis 1% eliidi hulka kuulub. Imelugu ka see, et esimesed 12 kommentaari teemasse on ja mitte valitsust ja riiki elu puudumises Marsil ei süüdistata. Hakkan kohe õppime

Teist korda EPAkas

Igatahes, nalja peab saama

Vahest on tore sattuda selliste artiklite peale, kus uurimisteema võib pakkuda ka naerukihistamist. Nimelt ajakirjas Electronic Journal of Folklore 43. numbris, 2009, on ilmunud Arvo Krikmani artikkel Jokes in Soviet Estonia, mis annab ülevaate anekdootide kuldajast 1960-1990-ndatel. Kindlasti tulevad paljudel meelde naljad Breznevist, Jukust või Leida Peipsist. Artiklist tuleb välja ka asjaolu, et naljade rohkeim aeg oli Breznevi valitusaja lõpu aastad ehk 1980-ndate algus. Mälu värskenduseks üks neist: Kuidas pöörab Juku sõna “ehitama”? Koolis eesti keele tund ja õpetaja laseb Jukul pöörata sõna “ehitama”. Juku hakkab pihta: Mina ehitan, sina ehitad, tema ehitab, meie ehitame, teie ehitate, nemad kolivad sisse. Artikkel Folklore kodulehel