Ohud veeganluses

Teisel lihavõttepühal on paslik kõneleda pisut ka taimetoitlusest. Käesoleva kuul ilmus PLOS One ajakirjas Soome teadlaste artikkel, mis võrdles sealse riigi noorukite ja täiskasvanutest taimetoitlaste ja mitte-taimetoitlaste toitumist. Ühelt poolt on uurimuse ajendiks fakt, et taimetoitlus ja veeganlus muutuvad ühe populaarsemaks. Ning just noorte seas. Ent endiselt on kättesaadaval suhteliselt vähe asjalikku informatsiooni veeganluse mõjust ainevahetuslikule seisundile või ainevahetushaiguste esinemise riskile. Analüüs viidi läbi vere plasma, seerumi ja kuseproovide alusel. Lisaks sellele, et taimetoitlased ei tarbi liha, on nende toidusedelis vähem piima ja piimatooteid. Samas juurviljade tarbimises erinevusi ei leitud. Lisaks võib kogutud vastuste põhjal öelda, et taimetoitlaste toidulaual on rohkem sissetoodud produkte nagu kaunviljad, sojatooted, pähklid, tofu jne. Põnev leid oli see, et mittetaimetoitlased on suuremad kohvi joojad ning väiksemad suhkur tarbijad kui taimetoitlased. Huvitav teada! Vaatamata osalejate arvu väiksusele (n=41) saab uurimuse põhjal välja tuua, et veeganite puhul tuleb senisest enam tähelepanu pöörata söögi D-vitamiini ja joodi sisaldusele. Kuid leiti positiivseid külgi veeganlusega seoses nagu madalam kolesterooli tase ning nende toidusedel sisaldas eelistatumaid rasvhappeid. Kokkuvõtvalt nenditakse, et ka taimetoitlased vajavad toitainete tarbimise norme. Viide publikatsioonile