Ma arvan, et tänaseks päevaks on paljudele juba kohale jõudnud, et biokütused ei ole nii "rohelised" enam kui algul arvati. Sest lihtne matemaatika näitab, et kui me arvestame biokütuste tootmise protsessi kõik etapid, siis osades lõikudes kasutatakse ka fossiilseid kütuseid. Nende tootmine on omakorda tekitanud suurenenud nõudluse tooraine järgi, kergitades samas ka hindasid. Tooraine, mis varem kasutati inimtoiduks või loomasöödana on nüüd leidnud tee biokütuste tootmise tehastesse.
Nüüd kirjutab taas Novaator, et toiduainete hinnatõus viib uute küsimuste ja ka probleemideni.
Mõnedes riikides on toiduainete kiire hinnatõus viinud rahutuste, poliitilise ebastabiilsuse ning üha suurenevate probleemideni vaesema rahva äratoitmisel. Nii mõnigi spetsialist arvab, et arenenud riikidel oleks aeg oma eksimust tunnistada ning biokütuste poliitika ümber kujundada. Teised eksperdid aga väidavad, et kuigi biokütuste tootmisel võib olla toiduainete hinnatõusus oma osa, mängivad olulisemat rolli hoopis põuahooajad ning maailmamajanduse kiire kasv, kirjutas The New York Times.
Washingtonis asuv rahvusvaheline toidupoliitika uurimisinstituut väidab, et biokütuste tootmise osakaal toiduainete hinnatõusus on 25-30 protsenti. ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsioon ennustas eelmise aasta lõpul, et biokütuste tootmine suurendab toiduainete hindu 10-15 protsendi võrra.
Etanooli toetajad väidavad, et biokütuste roll on siiski suhteliselt väike ning olulisemad on energia hinnatõus ning suurenenud nõudlus arengumaades. Biokütuseid on nende sõnul lihtne süüdistada, sest nende populaarsus on viimase paari aasta jooksul tugevasti kasvanud.
USA Iowa osariigi senaator Charles E. Grassley nimetas välisriikide ametnike kriitikat USA biokütuste poliitika kohta „heaks naljaks”. Ta küsis, miks ei süüdistata hoopis Austraalia põudasid ning India ja Hiina kasvanud nõudlust. „Etanooli valmistatakse maisist,” ütles ta. „Vean kihla, et ükski delegaatidest ei sööks nende ette asetatud kausitäit maisi.”
Senaatori kommentaar peegeldab Washingtoni poliitilist suhtumist – hoolimata välisriikide kriitikast jääb toetus etanoolile vankumatuks.
Maailmapanga andmetel on viimase kolme aasta jooksul toiduainete hinnad maailmas tõusnud 83 protsendi võrra. Riis, mis on põhitoiduks peaaegu poolele maailma inimestest, on viimastel nädalatel eriti palju muret valmistanud. Kiiresti tõusva hinna tõttu on mitmed riigid riisiekspordi keelustanud, et kaitsta kodumaiseid tarbijaid.
USAs kasutatakse kütuse tootmiseks viiendik kasvatatavast maisist. Kuna valitsus maisikasvatamist soodustab, on põllupidajad maisi arvelt vähendanud muude põllukultuuride kasvatamist. Eelkõige on kokku tõmmatud sojaubade arvelt. See on aga viinud ülemaailmsele küpsetusõli nappusele.
Üle maailma leviv rahulolematus on lisanud uut tuld toit-versus-kütus debatti. Eelmisel reedel veensid keskkonnaspetsialistid Euroopa Liitu loobuma oma eesmärgist kasutada aastaks 2020 kümne protsendi ulatuses biokütuseid. Euroopa õilsa keskkonnasõbraliku eesmärgi poole kiirustamine on nende arvates muuhulgas viinud näiteks metsade langetamiseni Kagu-Aasias ning teraviljade hinnatõusuni.
Isegi kui biokütuste puhul pole tegemist peamise toiduainete hinnatõusu põhjusega, arvavad mõned eksperdid, et see on valdkond, kus valitsused saaksid midagi toiduainete hinnatõusu aeglustamiseks ära teha. Põudade ja suureneva nõudluse vastu arengumaades on ju tõepoolest raskem midagi ette võtta.
Samas on kuulda ka arvamusi, mille kohaselt biokütuste suunas teele saadetud kriitikanooled on ekslikud. Põhjuseid tuleks otsida mujalt. Näiteks pole Maailmapank ega paljude riikide valitsused viimase paarikümne aasta jooksul midagi teinud, et toetada põllumajanduse jätkusuutliku arengut. Peale selle põhjustavad rahutusi eelkõige riisi ja nisu hinnatõus, kumbagi neist ei kasutata aga biokütuste valmistamiseks. Pigem on globaalne nõudlus suurenenud samal ajal, kui põud on paljude farmerite saaki vähendanud.
Originaaltekst Novaator.ee http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=C25E45B7-AAD7-4A1D-9F12-70B2638C59DA&ref=newsletter
esmaspäev, 21. aprill 2008
reede, 11. aprill 2008
SA Geenikeskus kuulutab välja kaheksanda Artur Linnu stipendiumikonkursi
*SA Geenikeskus kuulutab välja kaheksanda Artur Linnu stipendiumikonkursi**Sihtasutus Geenikeskus kuulutab välja stipendiumikonkursi 2008/2009. õppeaastaks, mille raames antakse välja kuni neli 15000 krooni suurust Artur Linnu nimelist stipendiumi. Stipendiume võivad taotleda kõik geeni- ja biotehnoloogia valdkonnaga seotud erialadel õppivad üliõpilased ja kraadiõppurid. Taotluste esitamise tähtaeg on 28. aprill 2008. a. Stipendiumid makstakse välja SA Geenikeskuse juurde loodud Artur Linnu Stipendiumifondist.
*Stipendiumi taotlemiseks tuleb täidetud taotlusvorm koos akadeemilise soovituskirjaga ning vajalike lisadega saata elektrooniliselt aadressile maris.vali@genomics.ee (soovitatavalt) või saata/tuua tähtajaks SA Geenikeskus aadressil Vanemuise 21a, Tartu 51014. Stipendiumi taotlemise tingimustega saab tutvuda sihtasutuse kodulehel (www.genomics.ee).
Artur Linnu Stipendiumifondi nõukogu koosseisus akadeemik *Richard Villems* (Eesti Biokeskus), emeriitprofessor *Tiina Talvik* (SA TÜK Lastekliinik), professor *Tõnis Timmusk* (Tallinna Tehnikaülikool) ja *Maris Väli-Täht* (Sihtasutus Geenikeskus) teeb otsuse 2008/2009. õppeaasta stipendiaatide osas 19. maiks, k.a.2007/2008. õppeaastal väljakuulutatud konkursi raames eraldati kuus Artur Linnu nimelist stipendiumi väärtuses 15000 krooni, mille võitjateks osutusid Tartu Ülikooli geenitehnoloogia magistrandid Mari Järve, Margus Varjak ja Natalja Tšertova, Tartu Ülikooli bioinformaatika magistrant Priit Palta, Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia doktorant Kalle Kipper ning Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogia magistrant Indrek Koppel.Sihtasutuse Geenikeskuse poolt 2001. aastal asutatud Artur Linnu Stipendiumifondi eesmärgiks on geenitehnoloogia valdkonna üliõpilaste ja teadustöötajate akadeemilise tegevuse toetamine sihtotstarbeliste stipendiumide kaudu. Fond on avatud ja sellesse võivad annetusi teha kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kes soovivad toetada geenitehnoloogia arengut Eestis. Fondi tööd juhib neljaliikmeline nõukogu, kes teeb ettepaneku igal aastal väljaantavate stipendiumide suuruse ja arvu osas lähtudes olemasolevatest rahalistest vahenditest ja laekunud taotlustest.1999. aasta jaanuaris asutatud Sihtasutus Geenikeskus täidab Eesti ühiskonnas aktiivset geeni-ja biotehnoloogiasektori toetaja rolli aidates kaasa informatsiooni ja teadmiste vahetamisele. Sihtasutuse missiooniks on luua Eestis soodsad tingimused geenitehnoloogia sektori arenguks rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisele tasemele./
Lisainfo saamiseks palume pöörduda: /Maris Väli, SA Geenikeskus juhatuse liige, tel 56621301.
*Stipendiumi taotlemiseks tuleb täidetud taotlusvorm koos akadeemilise soovituskirjaga ning vajalike lisadega saata elektrooniliselt aadressile maris.vali@genomics.ee (soovitatavalt) või saata/tuua tähtajaks SA Geenikeskus aadressil Vanemuise 21a, Tartu 51014. Stipendiumi taotlemise tingimustega saab tutvuda sihtasutuse kodulehel (www.genomics.ee).
Artur Linnu Stipendiumifondi nõukogu koosseisus akadeemik *Richard Villems* (Eesti Biokeskus), emeriitprofessor *Tiina Talvik* (SA TÜK Lastekliinik), professor *Tõnis Timmusk* (Tallinna Tehnikaülikool) ja *Maris Väli-Täht* (Sihtasutus Geenikeskus) teeb otsuse 2008/2009. õppeaasta stipendiaatide osas 19. maiks, k.a.2007/2008. õppeaastal väljakuulutatud konkursi raames eraldati kuus Artur Linnu nimelist stipendiumi väärtuses 15000 krooni, mille võitjateks osutusid Tartu Ülikooli geenitehnoloogia magistrandid Mari Järve, Margus Varjak ja Natalja Tšertova, Tartu Ülikooli bioinformaatika magistrant Priit Palta, Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia doktorant Kalle Kipper ning Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogia magistrant Indrek Koppel.Sihtasutuse Geenikeskuse poolt 2001. aastal asutatud Artur Linnu Stipendiumifondi eesmärgiks on geenitehnoloogia valdkonna üliõpilaste ja teadustöötajate akadeemilise tegevuse toetamine sihtotstarbeliste stipendiumide kaudu. Fond on avatud ja sellesse võivad annetusi teha kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kes soovivad toetada geenitehnoloogia arengut Eestis. Fondi tööd juhib neljaliikmeline nõukogu, kes teeb ettepaneku igal aastal väljaantavate stipendiumide suuruse ja arvu osas lähtudes olemasolevatest rahalistest vahenditest ja laekunud taotlustest.1999. aasta jaanuaris asutatud Sihtasutus Geenikeskus täidab Eesti ühiskonnas aktiivset geeni-ja biotehnoloogiasektori toetaja rolli aidates kaasa informatsiooni ja teadmiste vahetamisele. Sihtasutuse missiooniks on luua Eestis soodsad tingimused geenitehnoloogia sektori arenguks rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisele tasemele./
Lisainfo saamiseks palume pöörduda: /Maris Väli, SA Geenikeskus juhatuse liige, tel 56621301.
Itaalia Valitsuse stipendiumid õppeaastaks 2008/09
Stipendiumeid on võimalik taotleda Itaalia riiklikesse õppeasutustesse ajavahemikuksoktoober 2008 - september 2009. Taotletavate kursuste kohustuslik kestus on 3-6-9-12kuud (va lühikursus)!• itaalia keele lühikursused (1-2-3 kuud) - olenevalt valitud kursusest jakestusest, võidakse neid vajadusel lugeda ettevalmistuskursusteks Itaaliaülikoolidesse astumiseks või kraadiõppeks;• õpingud erinevatel kursustel Itaalia ülikoolides - õpingute lõpus tuleb sooritadavastavad eksamid;• diplomiõpe - vastuvõtt konkursi alusel, mis seega ei välista väljalangemist.Eelneva/käimasoleva diplomiõppe pikendamine on võimalik vaid juhul, kui onsooritatud ettenähtud eksamid.• kõrghariduse kursused kunsti ja muusika alal Itaalia vastava taseme õppeasutustes;• itaalia keele ja kultuuri kursused itaalia keele õppejõududele - kandideeridavõivad itaalia keele õppejõud ja itaalia keelt erialana õppivad vähemalt 3. kursuseüliõpilased. Õpingud toimuvad põhiliselt Perugia, Siena ja Rooma 3 välismaalasteülikoolides;• kraadiõpe: I ja II astme Magister - (kestus mitte alla ühe õppeaasta),kandidaatidel on eelnevalt vaja üksikasjalikult tutvuda valitud õppekavaga, ettaotletav kursus vastaks soovitud erialale ja et magistrikursus valitud kõrgkoolisoleks võimalik. Arvestada tuleb finantskuludega ja välispraktikaga;• doktoriõpe - eelnevalt kooskõlastada valitud kõrgkooliga;• erialakursused (va meditsiin);• teadustöö - võimalik erinevates valdkondades. Kuna vastuvõttu reguleerivadkõrgkoolidesisesed reeglid, kooskõlastada eriala ja vastuvõtu võimalused eelnevaltItaalia õppeasutusega.Tingimused:• lühikursus: esitada motivatsioon ja sooritatud eksamite loetelu ning hinded;• itaalia keele oskus (va lühikursus);• stipendiumi saamiseks viiakse läbi intervjuud (va lühikursus);• kandideerijate vanusepiiriks on 35 aastat (va itaalia keele õppejõud);• kandideerija peab omama vastavale õppekavale ja –tasemele vastavat nõutavatharidustaset/kraadi:- diplomiõpe: keskharidus- magistriõpe ja erialakursused: vastavatele kursustele vastav Itaalias nõutav tase- erinevad õpingud kõrgkoolides: Eesti kõrgkoolis õppimise tõend- kunsti ja muusikaõpingud: keskharidus- lühikursus: keskharidus• kõik esitatavad haridustaset tõendavad dokumendid peavad olema tõlgitud itaaliakeelde (NB! Apostille /Haridusministeerium/ ja ENIC/NARIC /Akadeemilise TunnustamiseInfokeskus, Koidula 13A, Tallinn/ tõend), samuti muu dokumentatsioon;• kunsti- ja muusikakõrgkoolidesse kandideerijatelt eeldatakse kesktaseme kunsti-või muusikakooli lõpetamist tõendava dokumendi olemasolu, mis Eestis võimaldabastumist riiklikult tunnustatud kunsti- või muusikaakadeemiasse võikonservatooriumi, üldjuhul keskharidust;• Itaalia ülikoolidesse ja kõrgkoolidesse astumist võimaldavate kraadide jaharidusdiplomite osas on soovitav tutvuda iga-aastaselt uuendatava MIURandmebaasiga: http://www.miur.it > universita > studenti > studenti stranieri;Taotlusvormid on saadaval Itaalia Saatkonnas, Vene t 2, Tallinn.NB!! Palume teavitada SA Archimedes kandideerimise kohta.Kandideerimisdokumentide esitamise tähtaeg: 30. aprill 2008 (dokumentide SaatkondaLAEKUMISE kuupäev).Intervjuud kandidaatidega toimuvad orienteeruvalt maikuu keskel. Täpne kuupäevteatatakse kandideerijatele eraldi.
Tellimine:
Postitused (Atom)