Tegemist oli Paul Ehrlich'i poolt 1968. aastal avaldatud "The Population Bomb-iga" (Rahvastiku pomm).
Ja kui USA rahvaloenduse büroo ennustab 2050 aastaks 9,3 miljardit inimest, siis tõesti tuleb midagi ette võtta.
Samas väitis kuus aastat tagasi üks Rootsi teadlane (British Medical Journal), et probleemiks on toidu ületootmine rikaste riikide poolt, mis on viinud ülekaalulisuse ja muude tervisehädadeni.
Siia vahele üks huvitav aspekt selle kohta, et Hiina on sarnaselt oma ühe lapse poliitikale ellu viima ühe koera poliitikat ehk tulevikus on inimestel õigus pidada ühte lemmiklooma. Kõik me saame ju aru, et kui me teeme hädakisa, et rahvastik kasvab ja toitu pole piisavalt, siis lemmikloomast ei taha keegi loobuda. Samas näitab statistika, et Hiinas (kuid mitte ainult) kasvavad kulutused lemmikloomade toidule ja muule kolossaalse kiirusega.
Kui nüüd pisut filosofeerida, siis võime öelda, et koer ei ole enam inimese sõber vaid konkurent toidu pärast. Vaadake kasvõi lemmikloom toidu toiteainete rikkust ja tasakaalustatust. Kas meie, inimeste toit on nii rikkalik? Ilmselt mitte.
Seega, kuna rahvastik kasvab ning täiendavat põllumaad pole, peame mõtlema, kas me kasutame oma toiduressurse kõige otstarbekamalt. Eriti teades seda, et üks miljard inimeste elab pidevalt näljatundega. Võib-olla on "pommid" kuskil mujal...
