Kuigi tänapäeva teadus rajaneb vettpidavatel metoodikatel, korduvatel mõõtmistel, üldtunnustatud statistikal ja täpsetel analüüsidel, leidub juhtumeid, kus uurimistöö autorid peavad oma tulemused hiljem ümberhindama.
Viimane Infection and Immunity (biomeditsiini ajakiri) kirjutab kahe teadusajakirja peatoimetaja sule läbi sellest kuidas ühe sagedamini juhtub, et kõrgetasemelises teadusajakirjas avaldatud artikkel selle autorite poolt nö tagasi võetakse (või palutakse toimetuse poolt tagasi võtta). Inglise keeles kutsutakse seda "retraction"-iks. Vahemärkusena, mulle tundub, et eesti keeles sellele vastet polegi. Samas on loodud sarnaselt Impact Factorile nö Retraction Index, mis mõõdab ajakirjas avaldatud, kuid hiljem selle autorite poolt tagasi kutsutud artiklite arvu ajaühikus. Artikkel võetakse/lükatakse tagasi kui selle tulemused ei ole enam usaldusväärsed seoses teadusliku ebatäpsuste, plagiaadi või eetiliste reeglite rikkumiste osas. Kui artikli tagasi võtmist tuleb ette harva on see oluline korrigeerimaks teaduskirjandust ning säilitamaks teaduse usaldusväärsus.
Lisaks toovad artikli autorid välja uute arvutuste põhjal leitud "retraction index'i, mis näitab, et artiklite tagasi kutsumine erineb tugevalt artiklite vahel ning on tugevas korrelatsioonis ajakirja Impact Factor'iga. Mida suurem on teadusajakirja Impact Factor, seda enam on artiklite tagasi võtmisi. Viimast asjaolu võib selgitada ka sellega, et antud ajakirjadesse on suurem "tung". Samuti avaldatakse neis artikleid, millel võib olla nö paradigma muutmise efekt. Kuigi mõne artikli võib ebausaldusväärseks muuta viga eksperimendi metoodikas, mis avastatakse alles pärast artikli avaldamist.
Loe lisaks Infection and Immunity, 8 August 2011 numbrist:
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/21825063
või
http://iai.asm.org/cgi/reprint/IAI.05661-11v1
