Äramärgitud Journal of Dairy Science'i poolt

Hea meel on edastada maaülikooli eelmise nädala pressiteadet, mis algab järgmiselt: "Teadusajakiri Journal of Dairy Science tõstis oktoobrinumbris esile Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi söötmise osakonna doktorandi Aire Ilvese artikli „Piimalehmade piima ja vere metaboloomi muutused esimeste laktatsioonikuude jooksul“. Teadupoolest on ajakiri Journal of Dairy Science juhtivaid ja tsiteeritumaid põllumajandus-, piimandus- ja loomakasvatusvaldkonna ajakirju maailmas. Ajakirja lugejaskonna moodustavad enam kui 70 riigi haridus-, tööstus- ja valitsussektori esindajad. Igatahes selline kõrgetasemeline äramärkimine teeb rohkelt hää meelt. Viide A. Ilves , H. Harzia, K. Ling, M. Ots , U. Soomets, K. Kilk. 2012. Alterations in milk and blood metabolomes during the first months of lactation in dairy cows. Vol. 95, Issue 10: 5788–5797. Artikli leiate kas Science Directi abil või Google Scholarist.

Teine preemia jagatud

Täna tehti teatavaks 2012 aasta Nobeli füüsikapreemia laureaadid, kelleks osutusid Serge Haroche ja David J. Wineland. Preemia läks komitee sõnul jagamisele kahe teadlase vahel seoses "murrangulise eksperimentaalmeetodite eest, mis võimaldavad mõõta ja manipuleerida üksikuid kvantsüsteeme". Allikas: http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/physics/laureates/2012/ Eile, esimena teatatud meditsiini preemia läks samuti jagamisele kahe teadlase vahel. Ülekandeid preemiate välja kuulutamisest on võimalik jälgida komitee kodulehelt.

Bond.... James Bond

Bondi filmi fännidel ei jäänud märkamata, et eelmisel reedel täitus James Bondi 50 aastapäev. Kõik algas teadupoolest Dr No-ga. Püüdsin seepeale uurida, mida ütlevad teadusportaalid Bondiga seotud teadusuuringute kohta. Tooksin mõned põnevamad näited selle kohta, kuidas on Bondi filme kasutatud teaduslikul eesmärgil. Näiteks uurisid hollandi ja ühendriikide teadlased Bondi filmide varal noorte suitsetamiskäitumist (Harakeh et al.,Tob Control, 2010). McCarthy(2004) aga uuris erinevate toodete "reklaamimist" filmides ning kuidas see mõjutab meid kui tarbijaid. Autor kasutab mitmel korral näitena Bondi ja BMW Z3, kus viimane tundub olevat osa James Bondi karakterist. Kindlasti võib märkimisväärseks lugeda ameeriklaste uurimuse (Neuendorf et al., Sex Roles, 2010) selle kohta, kuidas on kujutatud naisikaraktereid ja nende käitumist Bondi filmides. Autorid analüüsisid 20 James Bondi filmi - Dr No-st kuni Die Another Day'ni, ennustamaks näiteks, kas naisosalise surma ja tema seksuaalsuse vahel on seoseid. Lisaks on püütud leida teisigi seoseid, mis puudutavad näiteks naisosalise vanust, juuksevärvi või -pikkust, aktsenti, atraktiivsust, nahavärvi jne. Aga muidugi võib otsida seoseid geopoliitika ja Briti salateenistuse agendi vahel. Mitmed autorid ongi seda püüdnud teha, nagu J. Black, kes kirjutab James Bondi geopoliitikast (2004). Igatahes põnevad leidub agent James Bondi kohta rohkelt.