Vaata tulevikku ka

Kuna teadus areneb helikiirusel, siis on aeg-ajalt mõistlik uurida, mida sellest arvavad noored. Veel parem on anda tänastele noortele võimalus ise midagi avastada, kirjeldada, vaadelda või eksperimenteerida. Maaülikooli loodusteaduste koolist on välja tulnud järjekordne kogum uurimistöid. Kahtlemata on säärane töö kiiduväärne, sest annab noile noortele võimaluse kiigata teaduse põnevasse maailma. Ja ega saa märkimata jätta, et sügav kummardus kuulub ka kõigile juhendajaile, kes alati varmad innustama ja toda teaduse uksekest lahkelt avamas. ÕPILASTE TÖÖD ÕPPEAASTAL 2013/2014 Seega, et näha tulevikku, tuleb hoida silmad-kõrvad lahti kui oled noorte inimeste seltsis. Ilusat pühade jätku kõigile

Uued akadeemikud

Sel kolmapäeval, 4. detsembril valis Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu 16 kandidaadi hulgast neli uut akadeemikut, teist hulgas valiti loodusteaduste alal akadeemikuks Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi professor Ülo Niinemets. Maaülikooli pressiteates öeldakse, et professor "Niinemets on teinud teadustööd läbi põhiliste maakera ökosüsteemide, tundrast troopikani ning teinud koostööd ja avaldanud ühisartikleid enam kui 500 teadlasega 40-st riigist. Kokku on Niinemetsa sulest ilmunud rohkem kui 200 teadusartiklit, mida on kokku tsiteeritud enam kui 8000 korral. Peale teadusajakirjades avaldatud tulemuste on professor Niinemets tutvustanud oma eriala paljudes populaarteaduslikes trükiväljaannetes ja arutlenud teaduse päevakajaliste probleemide üle nii kohaliku kui ka üleriigilise levikuga meediakanalites. Ülo Niinemets on esimene Eesti teadlane, kes on ISI Essential Science Indicators andmebaasis kahes kategoorias ning samuti Eestis esimene, kes sai Euroopa Teadusnõukogu edasijõudnud teadlase granti". Varasemalt on põllumajandusteadustes valitud akadeemikuks professor Hans Küüts (taimede sordiaretus), professor Loit Reintam (mullateadus), professor Aarne Pung (loomakasvatus) jt.

Big business

Kõigi kirjakasti on jõudnud üleskutsed saata oma artikkel rahvusvahelise levikuga Open Access ajakirja. Nende kodulehtesid külastades leiame toimetuskolleegiumid, mis koosnevad mainekate ülikoolide teadlastest. Samas on paljudes kahtlust tekitanud just see, et uusi ajakirju tuleb järjest juurde ja tihti ühelt kirjastuselt. Paljude kahtlused said nüüd kinnitust! Ma soovitan lugeda ajakirjas Science oktoobrinumbris ilmunud kirjatööd vabalevikuga artiklite kohta. Artikkel annab tõestust, et tegu on suure äriga. Mind hämmastas enim see, kuidas paljudes ajakirjades puudub täielikult retsenseerimissüsteem ning avaldatakse valmimatult kõike, peaasi, et autoritelt avaldamistasu kätte saada. Artikli autori poolt läbi viidud katse näitas, et isegi kehva kvaliteedi ja väljamõeldud autoritega artiklid läbivad mitmete ajakirjade retsenseerimissõela. Seega, head sõbrad, ettevaatust!

Ajakirjad

Kui eelmisel nädalal tuli uudis, et nii Tallinna Tehnikaülikool kui Tartu Ülikool on maailma 500 parima ülikooli hulgas, siis analoogseid pingeridasid koostatakse ka teadusajakirjadele. Indekseid on mitmeid, ühed leiavad rohkem ära märkimist kui teised. Ilmselt on kõik kursis Impact Factori kui sellisega. Samas võiks ajakirjade puhul vaadata ka näiteks publitseerimise kiirust või aktsepteeritud publikatsioonide protsenti. Leidsin ühe sellise lingi, kust on võimalik otsida märksõnade abil oma distsipliini ajakirju, et saada pisike ülevaade ajakirjade reitingutest. MedSci kodulehelt leiab ka nende enda, MedSci indeksi iga ajakirja kohta. Kuna oluline on publitseerida "õiges" ajakirjas, siis soovitan aeg-ajalt sinna lehele pilk heita.

Vasikas ei läinud aia taha

Eelmisel nädalal tuli uudis, et Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi töörühmal eesotsas professor Ülle Jaakma ja professor Sulev Kõksiga, TÜ, on õnnestunud transgeense vasika kloonimine. Inimese kasvuhormooni geeniga lehmalt loodetakse tulevikus saada piima, millest saab eraldada kasvuhormooni ravimitööstuses kasutamiseks. Kuna uudis oli nii värske, siis asjaosalised lubasid täpsemat informatsiooni avalikkusele jagada uuel nädalal. Pühapäevases Labori saates avas teemat hea kolleeg, professor Toivo Maimets. Jääme põnevusega uudiseid ootama!!!

PhD course about biomarkers in dairy science

I would like to draw your attention to a doctoral course, which will take place this autumn in Tartu, Estonia. The deadline (extended) for registration is June 15th 2013. The course is entitled “Biomarkers in Dairy Science” and the dates are from 24-28 of September. For more details about the programme and lecturers, please consult the course website. Notable international scientists have been invited to give lectures – nine speakers from six institutions in five countries! Please, share this information with your colleagues! Hopefully we’ll meet in the city of good thoughts. See you in September!

Piimast

Ilmselt on paljud märganud mõningates kauplusekettidest toorpiima automaate. Paljud muidugi rõõmustasid, kuid on ka neid, kes manitsevad ettevaatlikusele. Kuigi piima on nimetatud täiuslikumaks vedelikuks meie koduplaneedil, võivad selle tarbimisega kaasneda mõningad riskid. Igatahes annab teemast ülevaate õppejõud ja teadlane Mati Roasto loomaarstlikku ringvaate eelmise aasta kolmandas numbris.

Kuulume 1% teadustippude hulka

Seekord on hea meel tuua teieni eilne pressiteade:

Maaülikool kuulub oma põhivaldkondades 1% teadustippude hulka

12.03.2013

Teadusajakirjade andmebaasi Thomson Reuters Essential Science Indicators statistika järgi kuulub Eesti Maaülikool maailmas 1% enim viidatud teadusasutuste hulka taime- ja loomateaduse valdkonnas. Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaasseni sõnul on 1% maailma mastaabis suur saavutus, kuna teadusmaastikul konkureeritakse tuhandete ülikoolidega: „Rahvusvaheliselt tsiteeritumate ülikoolide hulgas olemine on tunnustus – see näitab, et ka suhteliselt väikese riigi ning väikese ülikooli teadustöö tase on võrreldav maailma parimate ülikoolidega. Taime- ja loomateaduse kui maaülikooli fookusvaldkondade tsiteeritus näitab, et meie vastutusvaldkondi on maailmas väga vaja ning meie õppe- ja teadustöö kvaliteet on väga kõrge.“ „Tsiteeritavuse kõrval on teadustaseme tõestuseks teadlastele omistatavad uuringutoetused. Esimesena Eesti teadlastest omistati möödunud detsembris Eesti Maaülikooli professor Ülo Niinemetsale Euroopa tähtsaim 2,3 miljoni eurose tippteadlaste uuringutoetus taimede stressisignaalide uurimiseks“, lisas Mait Klaassen. Eesti Maaülikooli teadlased on viimase 13 aasta jooksul avaldanud enam kui 1860 teadusartiklit.

Siia juurde lisaks Tartu Postilehe veebilehelt leitud kommentaari, just sellepärast, et kuidas see uudis meid kõik innustas:)

Laisk üliõpilane

13.03.2013 07:57

Igal juhul positiivne uudis. Tuletas mulle ka kohe meelde, et paar asja vaja veel ära teha ja ka lõputööga tegalema hakata. Ega vist ei saa enam venitada ja lohet panna, kui käid ülikoolis, mis 1% eliidi hulka kuulub. Imelugu ka see, et esimesed 12 kommentaari teemasse on ja mitte valitsust ja riiki elu puudumises Marsil ei süüdistata. Hakkan kohe õppime

Teist korda EPAkas

Igatahes, nalja peab saama

Vahest on tore sattuda selliste artiklite peale, kus uurimisteema võib pakkuda ka naerukihistamist. Nimelt ajakirjas Electronic Journal of Folklore 43. numbris, 2009, on ilmunud Arvo Krikmani artikkel Jokes in Soviet Estonia, mis annab ülevaate anekdootide kuldajast 1960-1990-ndatel. Kindlasti tulevad paljudel meelde naljad Breznevist, Jukust või Leida Peipsist. Artiklist tuleb välja ka asjaolu, et naljade rohkeim aeg oli Breznevi valitusaja lõpu aastad ehk 1980-ndate algus. Mälu värskenduseks üks neist: Kuidas pöörab Juku sõna “ehitama”? Koolis eesti keele tund ja õpetaja laseb Jukul pöörata sõna “ehitama”. Juku hakkab pihta: Mina ehitan, sina ehitad, tema ehitab, meie ehitame, teie ehitate, nemad kolivad sisse. Artikkel Folklore kodulehel

Teadlaste roll võitluses

Väga põnev lugemine on 13 eri riigi teadlase ja ametniku artikkel teadlaste rollist võitluses toidu julgeoleku ja kliimamuutustega. Kindel on see, et ühiskond ootab üha rohkem teadlastelt, sest maailma rahvastik kasvab, mis seab meile kõigile uued ülesanded. Tulevikus peame väiksemal maa-alal tootma enam toitu, kasutades sealjuures vähem vett ja väetisi. Lisaks, pööratakse ühe rohkem tähelepanu keskkonna küsimustele, sest eesmärk on vähendada kasvuhoone gaaside paiskamist atmosfääri. See aga seab efektiivsema toidu tootmise omakorda surve alla. Väljapääs oleks ehk uute tehnoloogiate kasutusele võtt, mis aitab meil vähendada taastumatute ressursside kasutamist ning ühtlasi säästa keskkonda. Eesmärgi saavutamiseks tuleks alustada probleemide tunnistamisega, mis peaks viima selleni, et riigid muudavad oma keskkonna poliitikat jne. Teadlased saavad mitte ainult prognoose teha, vaid ka pakkuda lahendusi, mis reaalselt töötaks. Kuid ilmselt nõuab see teadusrahasutse suurendamist ning riikide ja miks mitte ka kontinentideülese koostöö tõhustamist. Artikli The role for scientists in tackling food insecurity and climate change leiate ajakirja Agriculture & Food Security kodulehelt Seega, igalühel on meil siin oma roll

Mis saab kui elektriühendus katkeb?

Seoses avanenud elektrituruga muretseb enamus inimesi suurenevate elektriarvete üle aga kas te olete mõelnud sellele, mis toimub farmides kui voolu pole? Tõesti, elektrikatkesus võib osutuda mitmes mõttes katastroofiliseks kui räägime loomakasvatusest. Kaasaegne farm on varustatud automatiseeritud seadmetega, mis tarbivad elektrienergiat. Mis teha siis kui lüpsifarmis pole voolu? Kes lüpsab mitu sada looma? Kuidas joogivesi nendeni jõuab? Kuidas saavad asemed puhtaks? Kõige selle üle kutsub teid mõtisklema Brian Lassen oma viimases artiklis ajakirjas Journal of the Science of Food and Agriculture.

Asi pole nii hull..

Tihti langeme masendusse kui meie artikkel saab ajakirja toimetajalt vastuse "rejected". Samas Science'is avaldatud uurimusest tuleb välja, et publikatsiooni tagasilükkamine võib tulla kasuks just selle autoritele. Esiteks, muidugi kaasneb artikli mitteaktsepteerimisega selle paremaks tegemine tõstes nii töö kvaliteeti. See omakorda toob kaasa selle, et teie artikkel, mida olete oluliselt parendanud leiab hiljem teiste poolt enam viitamist. Prantslaste uurimuse tulemusi saate lugeda lähemalt siit