Teadlane suhtleb otse ja vabalt

Täpselt kolm aastat tagasi loodi Austraalias veebikeskkond jagamaks teadussaavutusi ja -tulemusi avalikkusega lihtsas ja arusaadavas keeles. See on suurepärane võimalus selgitada toimuvaid muutusi, mida on keeruline teha ilma teadlaste abita. Kas või seda, et miks mesilased hukkuvad või mis ühe või teise toiduaine tarbimine pikema aja jooksul võib osutuda kahjulikuks. Kel huvi võib lähemalt uurida toda portaali. Muuseas, sarnane keskkond loodi ka meil - sest Eesti teadust rahvusvaheliselt tutvustav veebileht Research in Estonia on huvilistele uudistamiseks avatud. Veebilehe eesmärgiks on teha meie teadus nähtavamaks. Eelkõige on leht suunatud välisteadlasele, -doktorandile ja teadusadministraatorile. Põnevad uudislood Eesti teadusest haaravad aga kindlasti ka laiemat publikut. Veebilehelt saab ülevaate erinevatest teadusvaldkondadest ja institutsioonidest, kes teadusega tegelevad. Research in Estonia tutvustab huvilisele Eesti teaduse tippkeskused, tehnoloogia arenduskeskused, ülikoole ja doktorikoole.

Sugu määrab toodangu?

Paar kuud tagasi ilmus artikkel selle kohta, et lehma järglase sugu määrab ära edasise piimatoodangu. Mitme uurimisasutuse koostöö valminud artiklis väidetakse, et lehmavasika sünnitanud lehmade piimatoodang on suurem kui pullvasika sünnitanud lehmadel. Lisaks märgitakse, et eriti on määrav esimese vasika sugu, kelle lehm ilmale toob. Tööst selgus, et lehmvasika sünnitanud lehmadel on kahel esimesel laktatsioonil piimatoodang ligi 500 kg. Uurimuse aluseks on 2,39 miljonit laktatsiooni 1,5 miljonil lehmal. K Hinde ja tema kaasautorite uurimusega saab tutvuda PLOS one kodulehele.