Paremad reastatud

Nädala alul esmaspäeval avaldas Elsevier oma Times Higher Education Reputation Ranking 2015 aruande. Nüüd on teada sada kõige mainekamat ülikooli maailmas. Meile kõige läheb asub Soomes, Helsinki ülikooli. Rootsist pääseb mainekamate hulka kaks ülikooli, Saksamaalt aga kuus. Maailma mainekamad ülikoolid asuvad inglisekeelsetes riikides USAs ja Ühendkuningriikides.

Dokument on leitav veebis

Teed rohelisemaks

Viimasel 249-ndal Ameerika Keemia Ühingu aastakoosolekul Denveris tuli jutuks võimalus kasutada ära taimses materjalis olev kiufraktsioon tuleviku tee-ehituses. Dr Slaghek Hollandis rääkis konverentsil ligniini kasutamisest ehitusmaterjalina asendamaks sellega valdavalt bituumenit, mille lähtematerjaliks on nafta. Taimedes on ligniin tihedalt seotud selle vanusega ehk mida vanemaks saab taim, seda suuremaks läheb selle sisaldus. Lisaks seob ligniin endaga teised kiufraktsioonid nagu tselluloos ja hemitselluloos. See teadmine on eriti oluline loomakasvatuses, kus suur osa söötades on taimset päritolu ning liialt suur ligniini sisaldus pärsib söötade seeduvust. Toitaine kättesaadavuse ja omastatavuse suurendamiseks on oluline teada taimse söödamaterjali optimaalset koristusaega. Seega teeb dr Slaghek oma ettekandes ettepaneku lisada ligniinset materjali bituumenisegudele, mille tulemuseks oleks rohelisemad teed. Samuti on teada, et aastas tekib 50 miljonit tonni ligniini, mis suuresti põletatakse paberitööstuses, paisates nii õhku saastet. Toorme puudust ei saaks seega tekkida. Loe lisaks

Sõnnik räägib

Hiina ja Austria teadlaste ühistööna on valminud publikatsioon, mis käsitleb ca 3 tuhat aastat tagasi Kirde-Hiinas peetud lehmade toidulauda. Aluseks on võetud väljakaevamistel leitud sõnnikuproovid. Igatahes saame pisut selgust, millised rohutaimi või seemneid toonased kodumäletsejalised sõid. Küsimus, kuidas sõnnik on üle elanud kõik need aastatuhanded, on peamine. Ilmselt on põhjus selles, et pärast looma suremist nad maeti sarnaselt inimesega. Lisaks leiab sõnniku jääke tollaste elamute juures, kus sõnnikut ladustati ja kasutati küttematerjalina, kuna selle põlemisel võib temperatuur tõusta kuni 900 C kraadini. Eriti oluline oli ta küttematerjalina poolkõrbelistel aladel. Kel on rohkem huvi lehmade ja kitsede paleo-sööda kohta, saab seda teha ajakirja Quaternary International veebilehel

Nooremteaduri mõõdupuu

Sarnaselt spordiga tuleb ka teadlased pingeritta panna, ütlemaks kes on parem ja kes jääb teiseks. Pingeread on sageli aluseks teadusrahade jagamisel või siis PhD-kohtade määramisel. Sarnaselt professorite ja teaduritega peavad nooremteadurid ja doktorandid oma headust tõestama eelkõige publikatsioonide näol. Kusjuures prioriteediks on Thompson Reutersi andmebaasis olevates teadusajakirjades publitseerimine. Ajad, kus eestikeelsete teadusartiklite põhjal sai väitekirja kaitsta, jäävad kümne aasta tagusesse aega. Üldjuhul on praktika selline, et väitekiri kaitstakse 3 või 4 artikli põhjal, mis on avaldatud rahvusvahelises eelretsenseeritud teadusartiklis, millel on Impact factor. Ent peale doktorikraadi kaitsmist läheb alles rebimiseks, kuna nüüd sõltub noore teadlase karjäär ja teadusrahastus tema artiklite mõjukusest. Teisisõnu kui heades või kõrge impact factoriga ajakirjades on tema artiklid avaldatud. Kuidas oma artiklid muuta senisest paremaks, et neid oleks võimalik avaldada kõrgema reitinguga ajakirjades soovitan lugeda SmartScienceCareeri soovitusi. Publikatsioonide avaldamine kõrgema Impact factoriga ajakirjades loob eelduse, et sinu teadusartiklit märkatakse ning tsiteeritakse. See tagab selle, et suureneb h-indeks - näitab sinu artiklite tsiteeritavust. Enda kogemusest võin öelda, et esmalt tulekski oma teadustöö avaldamisel alustada ajakirjade impact factorist. Kui aeg vähegi lubab, siis alustades prestiižemast ajakirjast on alati 50/50 võimalus, et läbid sõela. Kui sinu artikkel tagasi lükatakse, siis on tõenäosus, et saad retsensentidelt kommentaare, mille abil on võimalik artiklit paremaks teha. Teiseks eduvõtmeks on statistika ja selle presenteerimise oskus. Viimast võin jälle enda kogemuse põhjal öelda. Üks asi on panna tulemused tabelitesse, teine on leida seoseid ja näidata neid ebatavaliste graafikute abil. Kolmandaks, ära karda kirjutada professoritele, kellega oled kohtunud konverentsidel ja sattunud juttu peale. Kui nad ei vasta, pole midagi lahti, kuid kui saad nendega e-maili teel kontakti ning pigistada isegi mõned soovitused oma ideede kohta välja, on kogu vaev ennast kuhjaga ära tasunud. Ja lõpetuseks, enne kui alustada oma tulemuste publitseerimist, kaalu hoolikalt, kas antud andmete põhjal on võimalik kirjutada kolm või hoopis viis artiklit. Üks eelis viie artikli puhul on see, et saad viidata oma varasematele artiklitele. Seeläbi suureneb sinu h-indeks. Seega, enne kui paned panused ühele artiklile, mõtle, kas oleks võimalik andmed jagada kaheks, teha täiendavalt statistika ning publitseerida kaks käsikirja. Pea meeles, oled nagu sportlane, olümpiavõitjaks ei saada kohe, vaid trenni tuleb teha kaks või kolm olümpiatsüklit. Pjedestaalile astumisele eelneb raske artiklikirjutamise treening!!