Teadusajakirjanduse sõber

Teadusajakirjanduse sõbra auhinna saab tänavu Tartu ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets, teatas Eesti Teadusajakirjanike Selts. Žürii koosseisus Helen Arusoo, Jaan-Juhan Oidermaa, Priit Ennet ja Ulvar Käärt tõstis esile laureaadi alatist valmisolekut ajakirjandusele kommentaare anda ja kaastööd teha, samuti oskust kompleksset rakumaailma populaarteaduslikul moel selgelt ja arusaadavalt kirjeldada. Auhinnakuju Ökul (autor Piret Kändler) antakse üle 23. novembril teaduskommunikatsiooni konverentsil Eesti Rahva Muuseumis. Detsembris aga tuleb Toivo Maimetsaga teaduskohvikuõhtu. Auhinna eesmärk on esile tõsta, tänada ja tunnustada teadlast, kes tähelepanuväärselt asjatundlikul, entusiastlikul ja heatahtlikul moel teeb ajakirjanikega koostööd, pakkumaks ühiskonnaliikmetele üldmõistetaval ja meeliköitval kujul ajakohast ja asjatundlikku teavet teadusmahukatel ja teadusse puutuvatel teemadel. Teadusajakirjanduse sõbra auhinna väljaandmist alustati 2011. aastal ja selle esimeseks laureaadiks oli vulkanoloog Heidi Soosalu. 2012. aastal pälvis Ökuli füüsik Mart Noorma, 2013. aastal merematemaatik Tarmo Soomere, 2014. aastal klimatoloog Ain Kallis ja 2015. aastal füüsik Jaak Kikas.

Lood Jaapanist

Viimases Foreign Affairs on juttu Jaapani ülikoolide tulevikust. Paistab, et alati ei ole suure majandusega riikides teadusega kõik hästi. Ajad muutuvad kiiresti ja nendega tuleb osata kaasa minna. Digiajastul on areng kiire, millega kõik kaasa minna ei suuda ega oska. Noppisin artiklist välja endise aseteadusministri Suzuki Kani sõnad: “Japanese people are good at solving questions that they are given. They are passive and diligent. But with the digital economy, that work will be replaced by artificial intelligence. So human work will be totally changed—becoming creation, creation, creation. Not routine work.” Eelnevale juurde veel teinegi artikkel, mida mõistlik teemasse süüvimiseks sirvida. Mulle aga Jaapan meeldib!!