Sõprade valik seotud hooajaga

Loomade sotsiaalseid võrgustikke on viimase kümnendi jooksul intensiivselt uuritud, kuid nende ajalise stabiilsuse ja varieeruvuse, sealhulgas aastaaja mõju kohta on suhteliselt vähe uuringuid. Ühendkuningriigi ja Taani kolleegide ühisuurimuse eesmärk oli uurida kaelkirjaku sotsiaalse struktuuri erinevusi kuiva ja niiske aastaaja ning stabiilsuse vahel aastate lõikes. Vaadeldud loomad olid märjal ajal sotsiaalselt tugevamalt seotud kui põua hooajal. Selle põhjuseks oli tugevam sotsiaalne seotus emaste isendite vahel, samas aga isaste kaelkirjakute sotsiaalne seotus ei erinenud hooaegade lõikes. Kokkuvõttes näitas uurimus, et suhtlusvõrgustiku üldine struktuur oli aastate ja aastaaegade jooksul stabiilne.

Laste toitumise uurimine, sealhulgas imetamine ja võõrutamine, avaldab olulist mõju meie arusaamisele imikute suremuse ja viljakuse kohta varasemates ühiskondades. Hiljuti avaldati Nature'is põnev artikkel, mis rääkis sellest milliseid nõusid kasutati mäletsejate piima manustamisel imikutele ammustel aegadel. Tulemused viitavad sellele, et fotol toodud anumaid kasutati imikute toitmiseks. Need tõendid eelajalooliste imikute toitmiseks või võõrutamiseks kasutatud toiduainete kohta kinnitavad kodustatud loomade piima olulisust nende varajaste kogukondade jaoks ja annavad teavet eelajalooliste inimrühmade käitumise kohta imikute toitmise ajal.

Söömise ja seltskonna seosed

Eelnevate uuringute põhjal valminud Briti teadlaste analüüsi tulemused viitavad sellele, et koos teistega söömine suurendab söömist võrreldes üksi söömisega ning seda aeglustab kaassööjate tundmine. Ülevaates tehti kindlaks võimalikud mehhanismid söömise sotsiaalseks hõlbustamiseks ja rõhutatakse vajadust täiendavate uuringute järele mõjutavate tegurite kindlaks tegemiseks. Samas leiti antud meta-analüüsi käigus tõendeid selle kohta, et söömise sotsiaalset mõõdet saab määratleda soo, kehakaalu ja toidutüübi järgi.Kuigi autorid pakuvad välja uue teoreetilise raamistiku, milles arvatakse, et söömise sotsiaalne mõõde on arenenud tõhusa evolutsioonilise kohanemisena. Tulemused on leitavad Am J Clin Nutr kodulehelt, vt lisaks!

Nõukogude Liidu lagunemine tõi kaasa süsiniku emissiooni vähenemise

Juuli numbris ilmus Nature uudisnupp viidates, et Nõukogude Liidu lagunemisega kaasnes süsiniku õhkupaiskumise märkmisväärne vähenemine. Siinjuures peetakse suures osas silmas, et olulist rolli mängis loomakasvatuse vähenemine üldnumbrites. Seda on võimalik näha ka lihatoodete tarbimise vähenemise juures. Põnev fakt kindlasti!! Loe veel

Kariloomad on biomeditsiiniliseks mudeliks

Ajakirja Animal Frontiers'i viimases numbris, mille teemaks on põllumajandusloomad on olulised biomeditsiinilised mudelid, kirjeldab mitmeid näiteid selle kohta, kuidas veised, lambad, sead või kanad panustavad märkimisväärselt füsioloogilise mudeli näol inimese tervise või haigustega seotud uuringutele. Siinkohal, kindlasti tasuks lugeda Ireland et al (2008) varasemat artiklit, kus on käsitletud koduloomade kasutamist põllumajandusliku ja biomeditsiinilise uurimistööga seotud kahesuguse otstarbega mudelitena. Kuigi mitmetes riikides on kariloomadest kui mudel loomade kasutamisest loobutud. Lisaks on võetud suund mitteinvasiivsete meetodite suunas, st minimeeritud on vere- või muude kehavedelike proovide kogumine. Samas tekib küsimus, kas see on jätkusuutlik, näiteks looma tervise seisukohalt? Ja ka inimese seisukohalt? Elame ju koos loomadega ning ligi miljardi inimene toidulaual on igapäevasel piim, muna ja liha. Seega, võttes arvesse, et põllumajandusloomad on suuremad kui laboriliigid, on teadlastel võimalik koguda suuremaid koguseid ja sagedasemaid vereproove ilma oluliste muutusteta vere keemias või olulistes muutustes veres, samuti suurematel või sagedasematel kudede biopsiatel, võimaldades seega uuringut hormoonide, metaboliitide, immuunfaktorite või rakuliste komponentide muutused aja jooksul. Paljud neist uuringutest näitasid, et inimeste füsioloogia on tihedamalt seotud põllumajandusloomade füsioloogiaga kui närilistega. Lõpuks on inimese genoomi järjestus sarnane veise ja sea genoomi järjestustega võrreldes närilistega, seega võivad veised ja sigad olla paljude inimeste geneetiliste haiguste jaoks paremad. Loodetavasti uute tehnoloogiate arendamine võimaldab tulevikus tõenäoliselt põllumajandusloomade täiendavat kasutamist biomeditsiiniliste mudelitena.

Imiku mükobioomi seoses emaga

Ilmselt kümned uurimiskeskused üle ilma tegelevad sellega, et selgitada, mis mõjutab imiku soolestiku ja muude kehapiirkondade bakteriaalset kooslust. Küsimus on sageli selles kui suures osas sarnaneb imiku mikrofloor või mikrobioota ema omaga. Teisalt, millised on keskkonna või muud mõjud bakterite kooslusele ja arvukusele. Minnesota ülikoolis selgitati seoseid imiku mükobioomi ema omaga. Põnev lugemine.

Teadust võib vaadata, ei pea lugema

Ligi 13 aastat on lugejatele silmarõõmu pakkunud teadusajakiri, kes klassikalise paberversiooni kõrvale pakub ka visuaalset poolt. Valdavalt nooremate teadlaste poolt toimetatud ajakiri katab nii mitmeid distsipliine, käitumisuuringutest kuni meditsiinini. Ajakiri JoVE on huvilistele kättesaadav nii arvutis kui nutiseadmes. Soovitan lisada see lemmikute alla.

Pingerida või siis paremustabel?!

Topid pakuvad paljudele elevust. Üks institutsioon, kes reastab ülikoole edetabelisse - QS Univeristy Ranking avaldas mineva aasta näitajad, milles esituhande seas kaks suurimat ülikool, nii Tartu Ülikool kui Tallinna Tehnikaülikool. Metsanduse ja põllumajanduse erialavaldkonnas seisab esisaja hulgas endiselt Eesti Maaülikool. Loe pigemalt

Ainult kümme põhjust tähistamiseks

Mõned päevad tagasi avaldas ScienceNews 10 asja teadusest, mida võiks tänavu seoses nende sündmuste ümmarguse numbri tõttu tähistada. Esmalt võib tunduda, et kuidas see loetelu on teadusega seotud, kuid kõik nimekirjas olevad asjad on suuremal või vähemal määral seostatavad teadusega. Vt lähemalt ScienceNewsi lehelt