Kariloomad on biomeditsiiniliseks mudeliks

Ajakirja Animal Frontiers'i viimases numbris, mille teemaks on põllumajandusloomad on olulised biomeditsiinilised mudelid, kirjeldab mitmeid näiteid selle kohta, kuidas veised, lambad, sead või kanad panustavad märkimisväärselt füsioloogilise mudeli näol inimese tervise või haigustega seotud uuringutele. Siinkohal, kindlasti tasuks lugeda Ireland et al (2008) varasemat artiklit, kus on käsitletud koduloomade kasutamist põllumajandusliku ja biomeditsiinilise uurimistööga seotud kahesuguse otstarbega mudelitena. Kuigi mitmetes riikides on kariloomadest kui mudel loomade kasutamisest loobutud. Lisaks on võetud suund mitteinvasiivsete meetodite suunas, st minimeeritud on vere- või muude kehavedelike proovide kogumine. Samas tekib küsimus, kas see on jätkusuutlik, näiteks looma tervise seisukohalt? Ja ka inimese seisukohalt? Elame ju koos loomadega ning ligi miljardi inimene toidulaual on igapäevasel piim, muna ja liha. Seega, võttes arvesse, et põllumajandusloomad on suuremad kui laboriliigid, on teadlastel võimalik koguda suuremaid koguseid ja sagedasemaid vereproove ilma oluliste muutusteta vere keemias või olulistes muutustes veres, samuti suurematel või sagedasematel kudede biopsiatel, võimaldades seega uuringut hormoonide, metaboliitide, immuunfaktorite või rakuliste komponentide muutused aja jooksul. Paljud neist uuringutest näitasid, et inimeste füsioloogia on tihedamalt seotud põllumajandusloomade füsioloogiaga kui närilistega. Lõpuks on inimese genoomi järjestus sarnane veise ja sea genoomi järjestustega võrreldes närilistega, seega võivad veised ja sigad olla paljude inimeste geneetiliste haiguste jaoks paremad. Loodetavasti uute tehnoloogiate arendamine võimaldab tulevikus tõenäoliselt põllumajandusloomade täiendavat kasutamist biomeditsiiniliste mudelitena.