Lehma antikehad viiruse vastu

Lõppeva aasta vaieldamatu märksõna on koroonaviirus. Suvel ilmus ajakirjas Science lugu, kus teemaks oli veise antikehad kasutamine koroonaviiruse vastasel võitluses. Üks USA biotehnoloogiettevõtte juhte kõneles sellest, et lehmad on head antikehade allikad ja mitte ainult sellepärast, et neil oleks rohkem verd kui väiksematel loomadel, mis on loodud valkude inimversioonide sünteesimiseks. Nende veri võib sisaldada ka kaks korda rohkem antikehi ühe milliliitri kohta kui inimveri. Katseklaaside uuringutes panid Klimstra ja tema kolleegid COVID-19 ellujäänute verest hiljuti välja niinimetatud tervendava plasma vastased antikehad. Rikas polüklonaalsete antikehade sisaldusega plasmat testitakse viiruse ravis kliinilistes uuringutes. Lehma antikehad olid neli korda paremad kui tervendav plasma, takistades viiruse rakkudesse sisenemist. Loe lähemalt

Vaikne nuhtlus kõikjal

Selle kuu BioScience numbris ilmus ülevaatlik artikkel, kus teaduskirjanik ja ökoloog Cheryl Dybas kirjutab märkamatust nuhtlusest. Meis ja meie ümber on järjest enam mikroplastikut. Seda leidub mullas, õhus, sademetes kui põllul kasvavate kultuurideni välja. See osas mikroplastikust, mida seostatakse võib esmapilgul üllatuse tunduvana näida, et kuidas hea eesmärk võib anda vastupidise tulemuse. Näitena võib tuua Põhjamaades läbi viidud uuringus, kus selgus, et suur osa lääneriikides tekkivatest mikroplastidest satub reoveepuhastite settesse, sealt aga kanduvad muda kaudu osakesed põllumajanduslikule maale. Väetisena kasutatava reoveesette kogus on riigiti erinev. Euroopas ja Põhja-Ameerikas satub umbes 50% sellest settest pinnasesse. Teadlaste hinnangul viiakse selle vahendi abil igal aastal Euroopa ja Põhja-Ameerika põllumajandusmuldadesse 110 000–730 000 tonni plasti. Kuigi põllumuldades leiduva mikroplastide mõju inimestele ei ole teada Loe pikemalt ajakirjast.