Kas teeme trenni ikka koos

Sageli on arvatud, et hommikutundidel on trenni tegemine kasulikum, ent asja avaldatud uuringust selgub, et treeningu efektiivsus sõltub soost. Ühte lausesse kokkuvõetult näitas USA teadlaste uurimus, et naiste jaoks on hommikune trenn tervisele kasulikum ning meeste jaoks on optimaalne õhtune trenn. Uuringusse kaasati 30 naist ja 26 meest vanuses 25–55-aastat, kusjuures katsealused olid terved, väga aktiivsed, mittesuitsetajad ja normaalkaalus. Katses osalejad läbisid 12 nädala jooksul treeningkava erinevatel kellaaegadel. Tulemustest selgus, et kuigi treening olenemate kellaajast vähendas naistel keharasva ning kõhu- ja puusarasva osakaalu ning vererõhku, siis oli näitajad paremad hommikuse trenni tegijatel. Samas meeste puhul tehti kindlaks, et õhtune treenimine vähendas üldkolesterooli ja HDL-kolesterooli, vererõhu, ja süsivesikute oksüdatsiooni parameetreid, kuna keharasvast sai eelistatud kütuseallikas. Lisaks võib treeningu pikkus mõjutada ka soolisi erinevusi. Tervishoiuarstid ja treeningtreenerid/praktikud, kelle eesmärk on üht tulemust teisele täpsemalt sihtida või rõhutada, peaksid konkreetsetele patsientidele või klientidele treeningu- ja kehalise aktiivsuse soovitusi andes silmas pidama kellaaega, rõhutavad eksperimendi autorid. Ainult jääb õhku küsimus, kas saate oma partneriga endiselt samal kellaajal trenni minna.

Prügiajakirjade esiletõus

Sarnaselt teistele ametitele, püüavad ka teadlased teine korda kasutada uksi, mille abil saavutatakse tulemused kiiremini või teatud viisil lihtsamalt. Kuid iga selline tegevus loob võimalusi neile, kellel soov ongi kimbatuses teadlasi oma huvides ära kasutada. Ja seda tehakse ka teadustulemuste avaldamisel. Julgen soovitada me teadlastele, eriti aga nooremteaduritele, lugeda Sirbist maaülikooli teadlase Lauri Laanisto artiklit prügiajakirjade agressiivsest pealetungist ning teadlase nõrkustest oma tulemuste avaldamisel. Samuti toon ära Laanisto poolt viidatud Bealli nimekirja ajakirjadest, mille suhtes tuleb olla ettevaatlik enne kui usaldate oma teadustööviljad nende kätte. Teadlast hinnatakse publikatsioonide põhjal sestap tasub olla kriitiline ajakirja kvaliteedis.

Viimasel kümnendil on inimese mikrobioomi uurimine olnud isikumeditsiini vaatenurgast kahtlemata üks põnevamaid ja kiiremini laienevaid valdkondi. Tehnoloogia areng ja saadaolevate andmete suurenemine on muutnud mikrobioomide uurimist, laiendades meie teadmisi selle kohta, kuidas mikrobioomi kooslust mõjutavad elustiili valikud ja elukeskkond ning kuidas see peegeldab indiviidi terviseseisundit. Samuti uuritakse mehhanisme, mille abil ebasoodsad muutused mikrobioomis võivad viia heaolu halvenemiseni ja võimalusi, kuidas mikrobioomi saaks muuta, et takistada haiguse progresseerumist. Eesti Geenivaramu ja Tartu Ülikooli teadlaste uuringus, kus analüüsiti sügava metagenoomilise järjestuse väljaheite andmeid koos rikkaliku fenotüübiga, sealhulgas 71 haigust, 136 ravimit, 21 toitumisküsimust, 5 meditsiinilist protseduuri ja 19 muud tegurit, leiti arvukalt seoseid erinevate mikrobioomide tunnustega. Antud uuringus näidati, et pikaajalisel antibiootikumide kasutamisel, sõltumata hiljutisest manustamisest, on oluline mõju mikrobioomi koostisele, selgitades osaliselt haiguste vahelisi ühiseid seoseid.

Uni pärast klaasi piima

Ligikaudu 35% maailma kogurahvastikust kannatab kroonilise unetuse all ja see suureneb aja jooksul ilmselt veelgi. Unetus ja ärevus on muutunud järk-järgult psüühikahäirete hulgas kõige levinumaks ning mõjutades tõsiselt meie igapäevaelu kvaliteeti. Une reguleerist seostatakse neurotransmitterite ja mõnede neuroregulatsiooniga seotud retseptoritega, sealhulgas GABA, 5-HT, glutamiinhape, dopamiin, oreksiin ja vastavad retseptorid. Magama minnes teevad inimesed sageli erinevaid rituaale, mis aitavad neil kosutavaks uneks valmistuda, näiteks võtavad sooja vanni või teevad öist joogat. Kuidas on aga lood noorusaja traditsiooniga juua enne teki alla minekut tass sooja piima? Kas on teaduslikke tõendeid selle kohta, et klaasi piima joomine muudab meid uniseks? Selgub, et vastus on mitmetahuline. Piim sisaldab mitmesuguseid aminohappeid, valkude ehitusplokke, mis võivad erineval viisil und soodustada. Veelgi enam, kui sooja piimaklaasi joomine on teile isiklikel põhjustel rahustav, võib see aidata luua aluse edukaks ööuneks. Qian jt (2021) hiljutises uuringus hiirtega näitas, et mitmed piimas leiduvad ühendid võivad selgitada, miks nii paljud inimesed pärast klaasitäit valget jooki haigutama hakkavad. Nende tehtud uuringus, mis avaldati ajakirjas Journal of Agricultural and Food Chemistry, ilmnes, et piimakomponendil, mida tuntakse kaseiini trüpsiinhüdrolüsaadina (CTH), on hiirtel und parandav toime. CTH-s võib leida sadu peptiide – aminohapete tüvesid – ja mõned inimuuringud on näidanud, et selle võtmine võib parandada nii kiiret uinumist kui ka une kvaliteeti või unevõimet minimaalsete häiretega.

Unustatud vana uues kuues

Tänavuste pühade eel ilmus Nature's artikkel, mis esmapilgul ei anna aimu selle võimalikkust mõjust taimekasvatusele järgmistel dekaadidel. Kirjeldatud taimede pookimise uus tehnika võib suurendada toodangut ja kõrvaldada mõnede maailma ohustatud põllukultuuride, nagu banaanid ja datlipalmid, haigused. Samas taimede pookimist, kus ühe taime juur on kinnitatud teise võrse külge, on põllumajanduses kasutatud tuhandeid aastaid põllukultuuride kasvu parandamiseks ja haiguste likvideerimiseks taimedes, nagu õun või tsitrusviljad. Kuid arvati, et see tehnika ei tööta suure taimede rühma jaoks nagu üheidulehelised. Sellesse rühma kuuluvad kõik heintaimed, nagu nisu ja kaer, aga ka muud väärtuslikud põllukultuurid, nagu banaanid ja datlipalmid. Nendel taimedel puudub kude, mida nimetatakse vaskulaarseks kambiumiks, mis aitab transplantaatidel paraneda ja sulanduda paljudes teistes taimedes. Protseduur ei pruugi olla tõhus kõrreliste, nagu nisu ja kaer, puhul, kuna protsessi tuleks ühe saagikoristuse jaoks korrata miljoneid kordi. Kuid suurte mitmeaastaste taimede puhul, väärtuslikkud toiduainete allikad, nagu datlipalm või tekiilaagaav, võib meetod osutuda kulutõhusaks. Protseduuri üks vahetumaid kasutusviise võiks olla uurimislaborites, kus pookimist kasutatakse juba regulaarselt, et mõista, kuidas kaheidulehelised materjali varrest üles ja alla transpordivad.

Kuumalained vähendavad linnulaulu

Teadusajakirja Animal Behaviour viimases numbris kirjutavad USA teadlased, et kliimamuutused toovad kaasa ka muutused linnulaulus. Ilmselt pole enam uudiseks, et globaalne kliimamuutus toob kaasa üha enam kuumalaineid, pealegi on need tavapärasest pikemad ja intensiivsemad. Seal juures mõjutab kõrge õhutemperatuur lindude paaritumist, mille juurde käib paljudel liikidel signaalide saatmine vastasugupoolele. Üheks liigikaaslase meelitamise viisiks on linnulaul. Sebravint Taeniopyggia guttata kasutab laulu kaaslase ligimeelitamiseks. Katses oli 16 isas- ja 17 emaslindu ning mõõtmisi tehti vastavalt 35 ja 43C kraadi juures. Jälgiti linnulaulu pikkusi, laulmiskordade arvu ning silpide pikkust laulmisel. Leiti, isased vindid vähendasid laulmist kõrgemate õhutemperatuuride juures. Lisaks laulsid nad kuumal ajal lühemate silpidega laule. Mis aga veel huvitav, emased vindid tegid vahet erinevatel õhutemperatuuridel lauldud lugude vahel.

Kust tuleb mikroplast

Usutavasti pole kellelgi enam uudiseks, et uus märkimisväärne oht meie loodusele ja loomastikule on inimtegevuse tõttu tekkiv mikroplast. Judith Weis tuletab ajakirjale BioScience peatoimetajale saadetud kirjas meelde, et mikroplast ei tule hambapastast, kosmeetikavahenditest ega plastpudelite lõhkumisest. Vaid mikroplasti näol on tegemist kiududega, mis pärinevad meie rõivastelt. Enamik neist mikrokiududest on saadud sünteetilistest rõivastest ja pesumasinates pestes eraldavad nad tohutul hulgal mikrokiude, mis koos reoveega välja lähevad. Enamik neist on aga veest tihedamad vajudes ja ladestudes põhjasetetesse. Probleemi lahenduseks oleks pesumasinatel kasutada täiustatud filtreid, mis reovette sattuvate kiudude arvu oluliselt vähendamaks.