Vatsa ensüümid biokütuste valmistamiseks

Teadlased on pikka aega otsinud energiatööstuste jaoks tõhusaid vahendeid suuremaks taimsest materjalist biokütuste väljatulekut.
Nüüd on suure tõenäosusega üks samm sellele lähemale astunud, kuid uuriti vatsa bakterite DNA-d. Selge on ka see, et veise vatsa on parim paik otsimaks taimset materjali lõhustavate ensüümide otsimiseks.
Tegelikult pole antud uuringud esmakordsed, kuna analoogseid ensüüme on otsitud ka pandade väljaheidetest.

http://www.sciencemag.org/content/331/6016/463.abstract?sid=d65e01e7-b5dc-4dc6-b240-c328a0de852c

Magnetväljad

Ajakirjas Nature kirjutas hiljuti D. Cressey kuidas endiselt käib debatt teemal, kas peab paika väide, et lehmad paiknevad või positsioneeruvad karjamaal magnetväljade järgi.
Teisalt on hilisemad uurimised leidnud argumente, mis S. Begalli juhitud uurimisrühma poolt publitseeritud tulemused kahtluse alla seavad. Näiteks on toodud välja asjaolu, et tulemusi võisid mõjutada elektriliinide lähedus jne.
Samas tuleb selle teema puhul välja uus tendents. Nimelt kiputakse üha enam oma teadustulemuste publitseerimise initseerimiseks kasutama massimeediat. Suurenenud avalikkuse huvi võib aidata kaasa teadusartikli kiiremale publitseerimisele. Teisalt võib nö kiirustamine tuua kaasa hilisema teadustulemuste ümbervaatamise. Sellega seotud Retraction Index-st kirjutasin eelmisel aastal.
Kuigi on teada ka fakt, et Burda juhitud uurimisrühm on alustanud analoogseid uuringuid teiste loomadega.

Antud teemal avaldatud teadusartikleid saate lugeda järgmistelt linkidelt
Begall et al. 2008 http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/18725629?dopt=Abstract&holding=npg
Burda et al. 2009 http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/19299504?dopt=Abstract&holding=npg
Wong 2010 http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/j.1740-9713.2010.00416.x/pdf
Begall et al. 2011 http://www.springerlink.com/content/m1w44851455476p4/
Hert et al. 2011 http://www.springerlink.com/content/m1w44851455476p4/
Hert et al. 2011 http://www.springerlink.com/content/u8773633073v644j/

Parim ravi on naer

Pühapäevase The Independentis ilmus põnev artikkel sellest, kuidas naer meie tervist parandab.

Antud teemat, küll rottide peal, on uurinud ka üks Eesti päritolu teadlane dr. Jaak Panksepp.

Kõige huvitav osa oli aga see, kui Norman Cousins oli oma seljahaigusele leidnud leevendust komöödia filmide vaatamisest. Naeruteraapia aitas tal vähendada valu ja saada tagasi mõned tunni rahulikku und.

Loe lisaks:

http://www.independent.co.uk/life-style/health-and-families/healthy-living/the-best-medicine-the-power-of-laughter-6288058.html?origin=internalSearch

Muusika lehma kõrvadele

Üha enam pööratakse tähelepanu põllumajandusloomade heaolule ja nende käitumist mõjutavatele teguritele. Samas, kuna loomakasvatuse peamine eesmärk on toidu tootmine, siis on sageli heaolu või keskkonna tingimuste parendamise käigus püütud saada ka enam toodangut. 1990-ndate lõpus uurisid Kanada teadlased muusika mõju lehmade käitumisele lüpsirobotiga laudas. Järeldus oli see, et muusika stimuleerib looma enam külastama lüpsirobotit, seega võib see anda ka positiivse tulemuse suurenenud toodangu näol, kuna lüpsikordade arvu suurenemist on seostatud suurenenud toodanguga.

K. Uetake, J.F. Humik, L. Johnson. Effect of music on voluntary approach of dairy cows to an automatic milking system

Kanade puhul on samuti märgatud positiivseid tulemusi, eriti stressi vähendamiseks, klassikalise muusika mängimisel.

S.G. Dàvila et al. 2011. Effect of auditory and physical enrichment on 3 measurements of fear and stress (tonic immobility duration, heterophil to lymphocyte ratio, and fluctuating asymmetry) in several breeds of layer chicks.

Loe siit

Piim - hea või halb südame-veresoonkonna haigustele?

Professor Ian Givens, Readingi Ülikoolist, kirjutas eelmisel aastal ajakirjas Proceedings of the Nutrition Society teemal "Piim meie toidus: hea või halb südame-veresoonkonna haigusele?"
Muidugi üheks teema käsitluse põhjuseks võib pidada ka erinevaid müüte piima kasulikkust ja kahjulikkusest, mis ringlevad interneti avarustes. Tegelikult on probleemi olemus tunduvalt tõsisem, kuna südame-veresoonkonna haiguste tagajärjel surevad miljonid inimesed ning kulutused ravile ja järelravile küündivad sadadesse miljonitesse eurodesse.

Samas on kõigile ammu selge, et südame-veresoonkonna haiguste kujunemisel mängib olulist rolli inimese toitumisharjumused, eriti rasvade osakaal meie igapäevases toiduportsjonis. Siinjuures on tugevat kriitikat, just massimeedia vahendusel, saanud piim ja piimatooted, kuna seal sisalduv rasv on küllastunud rasvhapete rikas.

Igatahes püüab professor Givens olemasoleva uurimuste baasil analüüsida seniseid väited. Lisaks toob ta eraldi lõigus välja lehmade söötmisstrateegiate muutmise mõju piima koostisele.

Artikli leiad siit