2015. aasta Ig Nobeli preemia läheb professor..

Järjest enam tunneb avalikkus huvi Nobeli preemiate vastu, meedia väljaanded kajastavad igat laureaati ning ajalehtede teaduskülgedelt leiab põnevat lugemist, kuidas üks või teine teadusavastus on maailma muutnud ja inimkonda tõele lähemale viinud. Ent toimub ka liba Nobeli preemiate tseremoonia. Igal aastal oktoobri alguses antakse välja kümme preemiat ebatavalisele teadussaavutusele. Eesmärk on panna ehk teadussaavutuse üle esmalt naerma, kuid seejärel ka mõtlema. Tänavuste Ig Nobeli preemiate saajaid näeb veebilehelt, auhinnad anti üle Harvardi ülikooli Sandersi Teatrimajas. Video nähtav.

Silolaviin

Silolaviinid on reaalne oht ja pole võimalik ette ennustada, millal ja kus nad aset leiavad. See on vaid sekundimurdosa kui lahmakas silohunniku pealistpinnast murdub ja kukub, mille tulemuse võib saada surmavaks kellelegi jaoks silohunniku kõrval. Mitmeid hukkunutega laviine on USAs aset leidnud viimastel aastatel. Tõesti, need on üsna harvad ja rohkem kuuleb veisekasvatajatelt lugusid, kuidas keegi on napilt pääsenud silolaviini alt. Kuigi eelnev pole teaduslik, siis ilmselt peaksid antud riskile tähelepanu pöörama ka teadlased, kes koguvad proove lüpislehmade koresööda korda. Loe rohkem uudisest.

Virtanen

Eelmisel nädalal tähistati Soome ühe kuulsaima teadlase 120 sünniaastapäeva ja 70 aasta möödumist Nobeli preemia üleandmisest. Kaheks suurimaks avastuseks peetakse või säilitamismeetodi välja töötamist, kus võile lisatakse dinaatriumfosfaati Na2HPO4, takistades happelist hüdrolüüsi. Lisaks võttis kasutusele hapetel põhineva silo kindlustuslisandi AIV, mis on tänapäevi kasutusel kui efektiivne keemiline lisandina silo valmistamisel piimaveisekasvatuses. Nobeli preemia keemiaauhinna pälvis ta 1945. aastal. Yle kodulehel ülevaade Soome professori Artturi I Virtaneni elu ja tööaastatele.

Õppejõule

Viimastel kümnenditel kui veebindus on enneolematult kiiresti arenenud, on see areng jõudnud ka õppejõudude tööriista varamusse. Kui nii võib öelda. Veel kümme aastat tagasi tuli referaadi või kursusetöö tegemisel veeta tunde ning päevi raamatuid ja teadusajakirju lugedes. Nüüd piisab sellest kui teha seda kõik veebis. Muidugi google abiga. See on aga kaasa toonud selle, et nii koolides kui ülikoolides on üha rohkem probleeme plagiaadiga. Ikka leiab meediast mõne uudise, kuidas kuskil on mõni parlamendisaadik jäänud ilma oma doktorikraadist. Meil ju kodumaalt ka oma näide olemas, küll mitte poliitiku näol. Seega, peab õppejõud kasutama kõik võimalikke vahendeid avastamaks plagiaati. Ikka selleks, et tudeng saaks aru, et tegemist on intellektuaalse omandi väärkasutamisega. Kaks aastat tagasi tegid saksa teadlased professor Debora Weber-Wulffi, University of Applied Sciences Berlin, juhtimisel uurimuse, kus reastati efektiivsemad tarkvarad, mis plagiaati tuvastavad. Sealt tuleb välja, et mitmed programmid ei ole piisavalt efektiivsed väärkasutamise avastamiseks, kuigi seda kodulehel säravalt reklaamitakse. Vaatluse alla võeti kakskümmend üheksa programmi, kuid erinevatel põhjustel langesid pooled neist testimisest välja. Detailse uuringu jooksul kasutati viieteistkümne programmi teenust. Väga põnev on ka see artikli alapeatükk, kus kirjeldatakse erinevaid plagiaadi vorme. Just need on huvitavad, mis toovad välja nö nutikamate tudengite võtted. Lisaks tuleb arvestada, et sageli võivad nimetatud programmid anda vale negatiivseid või vale positiivseid vastuseid. Seega kogu "tõde" ei suuda ükski tarkvara täna veel öelda. Parimate edetabeli leiate raporist sealse ülikooli kodulehelt.

Sirp juubeldamas

Soovin kultuurilehele tema väärika juubeli puhul rohkelt õnne ja tervist! Seoses sellega postitan suvel ilmunud akadeemik Ülo Niinemetsa artikli teadlaskarjäärist. Hää lugemine, eriti teadlase teed alustavale uurijale. Küsimus on muidugi selles, et palju me saame süsteemi muuta või peame piirduma vaid fakti teadmisega. Paratamatussega teisisõnu. Jagan seisukohta, et konkurentsi puudumine on teinud meid laisaks ning ebaefektiivseks. Lugege ise ning mõelge!

Tuleviku artikkel on visuaalne

Mittekaua aega tagasi leidsin ühe ajakirja, kus tavapärase teadusartikliga võrreldes on publikatsiooni tuumaks visuaalne osa. Artiklil on olemas kõik teadusartiklile omased osad nagu abstract, metoodika, tulemused, diskusioon jne, kuid artikli juurde kuulub ka video. Ligi 10 minuti jooksul antakse ülevaade töö eesmärgist, detailselt kirjeldatakse metoodikat ning summeeritakse tulemused. Näen siin kahte head külge. Esiteks muudetakse teadus senisest visuaalsemaks ja arusaadavamaks näiteks üliõpilastele kui ka kõrvaleriala teadlastele. Samuti on oluline teaduspopulariseerimise külg. Kasutades video abi, saab teadlane võimaluse rääkida ise oma teadusest - oma näo ja suu läbi. Seega, teadus pole enam mingi kauge ja üksikute valitute pärusmaa, vaid kõigil on võimalus veenduda, et teadust teevad täiesti lihtsad kaaskodanikud. Ajakirja Journal of Visualized Experiments esimene number ilmus ligi kümme aastat tagasi, ent on saavutanud selle ajaga üsna märkimisväärse IP. Lisaks on tegemist interdistsiplinaarse ajakirjaga, kus leiab põnevat lugemist nii neurobioloogiast kuni meditsiinini. Loe ja vaata! ka kodulehele

Mast

Täna avati Järvseljal SMEAR (Station for Measuring Ecosystem-Atmosphere Relations) Estonia jaam. Järvselja katsemetskonnas paikneva 130-meetrise SMEAR-masti külge on paigaldatud mitmesugused seadmed, mis annavad infot ökosüsteemi toimimise kohta – nende abil mõõdetakse näiteks kasvuhoonegaaside sisaldust atmosfääris ning saadud andmeid kõrvutatakse ilmastikuandmetega, nagu tuule kiirus, õhutemperatuur jne. Maaülikooli taimefüsioloogia vanemteadur Stephen Noe selgitas ERRi raadiouudistele, et lihtsalt öeldes mõõdetakse, milliseid aineid paiskavad taimed õhku ning kuidas õhus sisalduv omakorda taimi mõjutab. „Selle kaudu saab mõõta, kui palju süsinikku voolab metsa päeval sisse ning kui palju tuleb seda öösel sealt välja,“ rääkis Noe. Masti abil kogutud andmeid hakkavad oma teadustöös kasutama nii Eesti maaülikooli, Tartu ülikooli ja Tartu observatooriumi teadlased Sellise mastaabiga maste on maailmas vaid kaks: teine, 127-meetrine, asub Soomes.

Tugev tung

Suvi on sisseastumiste aeg. EMÜ on paljude valik. Möödunud nädalal ilmus pressiteade, et kõrgeim tung on maaülikooli õppekavadele. Nimelt, Eesti ülikoolidest kõige kõrgem sisseastumisavalduste ja õppekavade arvu suhe on EMÜs, kus 18 bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppe ning integreeritud õppe erialale esitati 3193 sisseastumisavaldust, ehk ühele erialale kandideerib õppima keskmiselt 177 inimest. Samuti toodi teates välja, et kõrgeim konkurss ehk 9,24 soovijat kohale, oli toiduainete tehnoloogia õppekavale, järgnes loodusturism (vastavalt 9,2) ning maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine (8,37). Hääd asjad ikka soovitakse:)

IP2014

Tervist! Kõigil on võimalik lugeda eelmise aasta andmeid, mis puudutab ajakirjade Impact Factor-eid. Nimelt, Thomson Reuters avaldas hiljaaegu järjekordse Journal Citation Reports aruande. Veterinaaria ning loomateaduste kategoorias oli esikolmik koos IP-ga järgnev - Fish and Shellfish Immunology (2,67), Journal of Dairy Science (2,57) ja Veterinary Microbiology (2,51). Minu uurimistööga seoses puutun enim kokku Animal Feed Science and Technology (1,997) ja Livestock Science'ga (1,171), mis olid pingereas vastavalt 9 ja 19. Tabel on kättesaavad lingilt

Teadmiseks

Professor Jüri Allik on taas teinud ülevaate eesti teaduse arengust. Artikkel on leitav TA kodulehelt

Paremad reastatud

Nädala alul esmaspäeval avaldas Elsevier oma Times Higher Education Reputation Ranking 2015 aruande. Nüüd on teada sada kõige mainekamat ülikooli maailmas. Meile kõige läheb asub Soomes, Helsinki ülikooli. Rootsist pääseb mainekamate hulka kaks ülikooli, Saksamaalt aga kuus. Maailma mainekamad ülikoolid asuvad inglisekeelsetes riikides USAs ja Ühendkuningriikides.

Dokument on leitav veebis

Teed rohelisemaks

Viimasel 249-ndal Ameerika Keemia Ühingu aastakoosolekul Denveris tuli jutuks võimalus kasutada ära taimses materjalis olev kiufraktsioon tuleviku tee-ehituses. Dr Slaghek Hollandis rääkis konverentsil ligniini kasutamisest ehitusmaterjalina asendamaks sellega valdavalt bituumenit, mille lähtematerjaliks on nafta. Taimedes on ligniin tihedalt seotud selle vanusega ehk mida vanemaks saab taim, seda suuremaks läheb selle sisaldus. Lisaks seob ligniin endaga teised kiufraktsioonid nagu tselluloos ja hemitselluloos. See teadmine on eriti oluline loomakasvatuses, kus suur osa söötades on taimset päritolu ning liialt suur ligniini sisaldus pärsib söötade seeduvust. Toitaine kättesaadavuse ja omastatavuse suurendamiseks on oluline teada taimse söödamaterjali optimaalset koristusaega. Seega teeb dr Slaghek oma ettekandes ettepaneku lisada ligniinset materjali bituumenisegudele, mille tulemuseks oleks rohelisemad teed. Samuti on teada, et aastas tekib 50 miljonit tonni ligniini, mis suuresti põletatakse paberitööstuses, paisates nii õhku saastet. Toorme puudust ei saaks seega tekkida. Loe lisaks

Sõnnik räägib

Hiina ja Austria teadlaste ühistööna on valminud publikatsioon, mis käsitleb ca 3 tuhat aastat tagasi Kirde-Hiinas peetud lehmade toidulauda. Aluseks on võetud väljakaevamistel leitud sõnnikuproovid. Igatahes saame pisut selgust, millised rohutaimi või seemneid toonased kodumäletsejalised sõid. Küsimus, kuidas sõnnik on üle elanud kõik need aastatuhanded, on peamine. Ilmselt on põhjus selles, et pärast looma suremist nad maeti sarnaselt inimesega. Lisaks leiab sõnniku jääke tollaste elamute juures, kus sõnnikut ladustati ja kasutati küttematerjalina, kuna selle põlemisel võib temperatuur tõusta kuni 900 C kraadini. Eriti oluline oli ta küttematerjalina poolkõrbelistel aladel. Kel on rohkem huvi lehmade ja kitsede paleo-sööda kohta, saab seda teha ajakirja Quaternary International veebilehel

Nooremteaduri mõõdupuu

Sarnaselt spordiga tuleb ka teadlased pingeritta panna, ütlemaks kes on parem ja kes jääb teiseks. Pingeread on sageli aluseks teadusrahade jagamisel või siis PhD-kohtade määramisel. Sarnaselt professorite ja teaduritega peavad nooremteadurid ja doktorandid oma headust tõestama eelkõige publikatsioonide näol. Kusjuures prioriteediks on Thompson Reutersi andmebaasis olevates teadusajakirjades publitseerimine. Ajad, kus eestikeelsete teadusartiklite põhjal sai väitekirja kaitsta, jäävad kümne aasta tagusesse aega. Üldjuhul on praktika selline, et väitekiri kaitstakse 3 või 4 artikli põhjal, mis on avaldatud rahvusvahelises eelretsenseeritud teadusartiklis, millel on Impact factor. Ent peale doktorikraadi kaitsmist läheb alles rebimiseks, kuna nüüd sõltub noore teadlase karjäär ja teadusrahastus tema artiklite mõjukusest. Teisisõnu kui heades või kõrge impact factoriga ajakirjades on tema artiklid avaldatud. Kuidas oma artiklid muuta senisest paremaks, et neid oleks võimalik avaldada kõrgema reitinguga ajakirjades soovitan lugeda SmartScienceCareeri soovitusi. Publikatsioonide avaldamine kõrgema Impact factoriga ajakirjades loob eelduse, et sinu teadusartiklit märkatakse ning tsiteeritakse. See tagab selle, et suureneb h-indeks - näitab sinu artiklite tsiteeritavust. Enda kogemusest võin öelda, et esmalt tulekski oma teadustöö avaldamisel alustada ajakirjade impact factorist. Kui aeg vähegi lubab, siis alustades prestiižemast ajakirjast on alati 50/50 võimalus, et läbid sõela. Kui sinu artikkel tagasi lükatakse, siis on tõenäosus, et saad retsensentidelt kommentaare, mille abil on võimalik artiklit paremaks teha. Teiseks eduvõtmeks on statistika ja selle presenteerimise oskus. Viimast võin jälle enda kogemuse põhjal öelda. Üks asi on panna tulemused tabelitesse, teine on leida seoseid ja näidata neid ebatavaliste graafikute abil. Kolmandaks, ära karda kirjutada professoritele, kellega oled kohtunud konverentsidel ja sattunud juttu peale. Kui nad ei vasta, pole midagi lahti, kuid kui saad nendega e-maili teel kontakti ning pigistada isegi mõned soovitused oma ideede kohta välja, on kogu vaev ennast kuhjaga ära tasunud. Ja lõpetuseks, enne kui alustada oma tulemuste publitseerimist, kaalu hoolikalt, kas antud andmete põhjal on võimalik kirjutada kolm või hoopis viis artiklit. Üks eelis viie artikli puhul on see, et saad viidata oma varasematele artiklitele. Seeläbi suureneb sinu h-indeks. Seega, enne kui paned panused ühele artiklile, mõtle, kas oleks võimalik andmed jagada kaheks, teha täiendavalt statistika ning publitseerida kaks käsikirja. Pea meeles, oled nagu sportlane, olümpiavõitjaks ei saada kohe, vaid trenni tuleb teha kaks või kolm olümpiatsüklit. Pjedestaalile astumisele eelneb raske artiklikirjutamise treening!!