Õppejõule

Viimastel kümnenditel kui veebindus on enneolematult kiiresti arenenud, on see areng jõudnud ka õppejõudude tööriista varamusse. Kui nii võib öelda. Veel kümme aastat tagasi tuli referaadi või kursusetöö tegemisel veeta tunde ning päevi raamatuid ja teadusajakirju lugedes. Nüüd piisab sellest kui teha seda kõik veebis. Muidugi google abiga. See on aga kaasa toonud selle, et nii koolides kui ülikoolides on üha rohkem probleeme plagiaadiga. Ikka leiab meediast mõne uudise, kuidas kuskil on mõni parlamendisaadik jäänud ilma oma doktorikraadist. Meil ju kodumaalt ka oma näide olemas, küll mitte poliitiku näol. Seega, peab õppejõud kasutama kõik võimalikke vahendeid avastamaks plagiaati. Ikka selleks, et tudeng saaks aru, et tegemist on intellektuaalse omandi väärkasutamisega. Kaks aastat tagasi tegid saksa teadlased professor Debora Weber-Wulffi, University of Applied Sciences Berlin, juhtimisel uurimuse, kus reastati efektiivsemad tarkvarad, mis plagiaati tuvastavad. Sealt tuleb välja, et mitmed programmid ei ole piisavalt efektiivsed väärkasutamise avastamiseks, kuigi seda kodulehel säravalt reklaamitakse. Vaatluse alla võeti kakskümmend üheksa programmi, kuid erinevatel põhjustel langesid pooled neist testimisest välja. Detailse uuringu jooksul kasutati viieteistkümne programmi teenust. Väga põnev on ka see artikli alapeatükk, kus kirjeldatakse erinevaid plagiaadi vorme. Just need on huvitavad, mis toovad välja nö nutikamate tudengite võtted. Lisaks tuleb arvestada, et sageli võivad nimetatud programmid anda vale negatiivseid või vale positiivseid vastuseid. Seega kogu "tõde" ei suuda ükski tarkvara täna veel öelda. Parimate edetabeli leiate raporist sealse ülikooli kodulehelt.