Silolaviin

Silolaviinid on reaalne oht ja pole võimalik ette ennustada, millal ja kus nad aset leiavad. See on vaid sekundimurdosa kui lahmakas silohunniku pealistpinnast murdub ja kukub, mille tulemuse võib saada surmavaks kellelegi jaoks silohunniku kõrval. Mitmeid hukkunutega laviine on USAs aset leidnud viimastel aastatel. Tõesti, need on üsna harvad ja rohkem kuuleb veisekasvatajatelt lugusid, kuidas keegi on napilt pääsenud silolaviini alt. Kuigi eelnev pole teaduslik, siis ilmselt peaksid antud riskile tähelepanu pöörama ka teadlased, kes koguvad proove lüpislehmade koresööda korda. Loe rohkem uudisest.

Virtanen

Eelmisel nädalal tähistati Soome ühe kuulsaima teadlase 120 sünniaastapäeva ja 70 aasta möödumist Nobeli preemia üleandmisest. Kaheks suurimaks avastuseks peetakse või säilitamismeetodi välja töötamist, kus võile lisatakse dinaatriumfosfaati Na2HPO4, takistades happelist hüdrolüüsi. Lisaks võttis kasutusele hapetel põhineva silo kindlustuslisandi AIV, mis on tänapäevi kasutusel kui efektiivne keemiline lisandina silo valmistamisel piimaveisekasvatuses. Nobeli preemia keemiaauhinna pälvis ta 1945. aastal. Yle kodulehel ülevaade Soome professori Artturi I Virtaneni elu ja tööaastatele.

Õppejõule

Viimastel kümnenditel kui veebindus on enneolematult kiiresti arenenud, on see areng jõudnud ka õppejõudude tööriista varamusse. Kui nii võib öelda. Veel kümme aastat tagasi tuli referaadi või kursusetöö tegemisel veeta tunde ning päevi raamatuid ja teadusajakirju lugedes. Nüüd piisab sellest kui teha seda kõik veebis. Muidugi google abiga. See on aga kaasa toonud selle, et nii koolides kui ülikoolides on üha rohkem probleeme plagiaadiga. Ikka leiab meediast mõne uudise, kuidas kuskil on mõni parlamendisaadik jäänud ilma oma doktorikraadist. Meil ju kodumaalt ka oma näide olemas, küll mitte poliitiku näol. Seega, peab õppejõud kasutama kõik võimalikke vahendeid avastamaks plagiaati. Ikka selleks, et tudeng saaks aru, et tegemist on intellektuaalse omandi väärkasutamisega. Kaks aastat tagasi tegid saksa teadlased professor Debora Weber-Wulffi, University of Applied Sciences Berlin, juhtimisel uurimuse, kus reastati efektiivsemad tarkvarad, mis plagiaati tuvastavad. Sealt tuleb välja, et mitmed programmid ei ole piisavalt efektiivsed väärkasutamise avastamiseks, kuigi seda kodulehel säravalt reklaamitakse. Vaatluse alla võeti kakskümmend üheksa programmi, kuid erinevatel põhjustel langesid pooled neist testimisest välja. Detailse uuringu jooksul kasutati viieteistkümne programmi teenust. Väga põnev on ka see artikli alapeatükk, kus kirjeldatakse erinevaid plagiaadi vorme. Just need on huvitavad, mis toovad välja nö nutikamate tudengite võtted. Lisaks tuleb arvestada, et sageli võivad nimetatud programmid anda vale negatiivseid või vale positiivseid vastuseid. Seega kogu "tõde" ei suuda ükski tarkvara täna veel öelda. Parimate edetabeli leiate raporist sealse ülikooli kodulehelt.

Sirp juubeldamas

Soovin kultuurilehele tema väärika juubeli puhul rohkelt õnne ja tervist! Seoses sellega postitan suvel ilmunud akadeemik Ülo Niinemetsa artikli teadlaskarjäärist. Hää lugemine, eriti teadlase teed alustavale uurijale. Küsimus on muidugi selles, et palju me saame süsteemi muuta või peame piirduma vaid fakti teadmisega. Paratamatussega teisisõnu. Jagan seisukohta, et konkurentsi puudumine on teinud meid laisaks ning ebaefektiivseks. Lugege ise ning mõelge!

Tuleviku artikkel on visuaalne

Mittekaua aega tagasi leidsin ühe ajakirja, kus tavapärase teadusartikliga võrreldes on publikatsiooni tuumaks visuaalne osa. Artiklil on olemas kõik teadusartiklile omased osad nagu abstract, metoodika, tulemused, diskusioon jne, kuid artikli juurde kuulub ka video. Ligi 10 minuti jooksul antakse ülevaade töö eesmärgist, detailselt kirjeldatakse metoodikat ning summeeritakse tulemused. Näen siin kahte head külge. Esiteks muudetakse teadus senisest visuaalsemaks ja arusaadavamaks näiteks üliõpilastele kui ka kõrvaleriala teadlastele. Samuti on oluline teaduspopulariseerimise külg. Kasutades video abi, saab teadlane võimaluse rääkida ise oma teadusest - oma näo ja suu läbi. Seega, teadus pole enam mingi kauge ja üksikute valitute pärusmaa, vaid kõigil on võimalus veenduda, et teadust teevad täiesti lihtsad kaaskodanikud. Ajakirja Journal of Visualized Experiments esimene number ilmus ligi kümme aastat tagasi, ent on saavutanud selle ajaga üsna märkimisväärse IP. Lisaks on tegemist interdistsiplinaarse ajakirjaga, kus leiab põnevat lugemist nii neurobioloogiast kuni meditsiinini. Loe ja vaata! ka kodulehele