Herbitsiidid meis

Tänavu oktoobris avaldati uurimus glüfosaate sisaldavate herbitsiidide jääkide kohta USA kodanike uriinis. Uuringu tulemustest selgub, et võrreldes 1990-ndate esimese poolega on glüfosaatide sisaldus inimeste uriinis suurenenud ligi 18 korda! Herbitsiide kasutamine on USA-s kasvanud alates 1994. aastast. Ühe intensiivsemalt kasutatakse Roundupi ja teisi tooteid geneetiliselt muudatud kultuuride puhul. Vikipeedia väidab, et 1973. aastal hakkas Monsanto glüfosaati sisaldavad mitteselektiivseid herbitsiide turustama nime Roundup® all. See hävitab suhteliselt lühikese aja jooksul sellega kokku puutunud taimed lehtedest kuni juurteni. Nõudlus glüfosaadi järele aga kasvab kiiremini kui tootmine. Pikemalt saab uurimuse kohta lugeda ajakirja JAMA – The Latest Medical Research, Reviews, and Guidelines kodulehelt.

Ühe riigi lugu

Hilja aegu saatis kolleeg artikli sellest kuidas Brasiilia, mis aastakümneid investeeris teadusesse, on seoses majanduskriisiga vähendanud teaduse rahastamist poole võrra. Kogu lugu näitab seda, et kõik mis me sööme või käes hoiame, on suuresti teaduse poolt loodud. Ent nüüd, kui käes on keerulised ajad, ei tohi alustada eelarve kärpimist teadusest, sest see toob tagasilöögi mitte küll homme aga juba ülehomme. Teadus mõjutab täna sisuliselt igat eluala, meie ümber ongi suuresti teadus ilma seda tajumata. Paljudes valdkondades on ilmselt tähele pandud, et viimasel kümnendil on esile kerkinud just Brasiilia teadlased, nende publikatsioone leiab mainekate ajakirjade hulgast, nad on konverentside aktiivsed külastajad, leidub arvukat doktorante USA-s ja Euroopas jne. Jah, iga riik teemad omad valikud ise, kuid ilma teaduseta ei ole ei ettevõtlust, innovatsiooni ega suuri edulugusid, mis innustavavad järgmist põlvkonda tulema teadusesse.. Kahju! Loe lähemalt Herton Escobari lugu riigi teadusest. Kasuta Google translate tõlkides inglise keelde, annab üsna adekvaatse vaste!

Kaanel lehega

Reedel ilmunud maineka teadusajakirja Science esikaanelugu on Eesti Maaülikooli taimefüsioloogi, prof. Ülo Niinemetsa kaasautorlusel valminud artikkel „Global climatic drivers of leaf size“, mis võtab fookusesse taimelehtede suuruse varieeruvuse põhjused. Teadlastele on pikemat aega pakkunud huvi küsimus, miks varieerub taimelehtede suurus vastavalt laiuskraadile – alates väga väikestest lehtedest maakera poolustel ning lõpetades massiivsete lehtedega troopikas. Kuueteistkümnest teadlastest koosnevat meeskonda, mille liikmeks oli ka prof. Ülo Niinemets, juhtinud professor Ian Wright (Macquarie’ Ülikool, Austraalia) tõdes, et vastupidiselt seni levinud arvamusele, et suurimat rolli mängivad ainult vee kättesaadavus ja ülekuumenemise oht, on teiseks võtmeteguriks öine temperatuur ning lehtede oht saada külmakahjustusi. Teadlased analüüsisid kokku enam kui 7600 taimeliigi lehti (sealhulgas kõiki Eesti puittaimeliikide lehti), ning saadud andmeid kõrvutati uue teooriaga. Selle tulemusel valmisid mudelid, mis võimaldavad päevast ülekuumenemise ning öist külmumise ohtu arvesse võttes ennustada maksimaalset võimalikku taimelehe suurust konkreetsetes kliimatingimustes. See on väga oluline teadmine, kuna lehe suurus määrab lehtede temperatuuri ja seega mõjutab otseselt kõikide temperatuurist sõltuvate bioloogiliste protsesside kiirust, kaasa arvatud taimede süsinikusidumise kiirust. Saadud uusi bioklimaatilisi seoseid kasutatakse üha täpsemate taimede levikumudelite loomiseks ning globaalsete süsinikusidumise mudelite täiendamiseks. See võimaldab ennustada, kuidas taimestik muutub nii kohalikul kui globaalsel tasandil kliimamuutuste korral ja kuidas taimestiku muutus omakorda mõjutab kliimat. Eesti Maaülikooli teadusprorektor Ülle Jaakma sõnul on artikli avaldamine ajakirjas Science iga teadlase jaoks väga suur tunnustus. „Ülo Niinemetsa osalusel avaldatud teadustöö jõudmine ajakirja Science esikaanele on tunnustus ülikoolile ning inspireeriv ja motiveeriv kõigile noorteadlastele, kes oma karjääri alles kujundavad,“ sõnas ta. Prof. Ülo Niinemets kuulub 1% enim tsiteeritud teadlaste hulka maailmas.

Ikka kõneaineks piim

Paljude jaoks on toitumine omamoodi usk. Kas uskuda kõike seda, mitte meedia kirjutab toidu kohta või mitte. Ühel juhul kohv põhjustab tõvesid, teisalt pikendab eluiga.. mida uskuda. Pealegi valdav osa ei loe ise teadusartikleid, veel vähem suudab mitmete publikatsioonide põhjal üldistusi teha. Hulga süüdistusi on kõlanud piima aadressil. Lehmapiim on toitnud meid aastatuhandeid ja teeb seda ilmselt sama kaua. Üks siinne teadlane aitab kummutada mõned väärad seisukohad, mis blogides ja muul viisil kipuvad kinnistuma. Loe lisaks