Kas teeme trenni ikka koos

Sageli on arvatud, et hommikutundidel on trenni tegemine kasulikum, ent asja avaldatud uuringust selgub, et treeningu efektiivsus sõltub soost. Ühte lausesse kokkuvõetult näitas USA teadlaste uurimus, et naiste jaoks on hommikune trenn tervisele kasulikum ning meeste jaoks on optimaalne õhtune trenn. Uuringusse kaasati 30 naist ja 26 meest vanuses 25–55-aastat, kusjuures katsealused olid terved, väga aktiivsed, mittesuitsetajad ja normaalkaalus. Katses osalejad läbisid 12 nädala jooksul treeningkava erinevatel kellaaegadel. Tulemustest selgus, et kuigi treening olenemate kellaajast vähendas naistel keharasva ning kõhu- ja puusarasva osakaalu ning vererõhku, siis oli näitajad paremad hommikuse trenni tegijatel. Samas meeste puhul tehti kindlaks, et õhtune treenimine vähendas üldkolesterooli ja HDL-kolesterooli, vererõhu, ja süsivesikute oksüdatsiooni parameetreid, kuna keharasvast sai eelistatud kütuseallikas. Lisaks võib treeningu pikkus mõjutada ka soolisi erinevusi. Tervishoiuarstid ja treeningtreenerid/praktikud, kelle eesmärk on üht tulemust teisele täpsemalt sihtida või rõhutada, peaksid konkreetsetele patsientidele või klientidele treeningu- ja kehalise aktiivsuse soovitusi andes silmas pidama kellaaega, rõhutavad eksperimendi autorid. Ainult jääb õhku küsimus, kas saate oma partneriga endiselt samal kellaajal trenni minna.

Prügiajakirjade esiletõus

Sarnaselt teistele ametitele, püüavad ka teadlased teine korda kasutada uksi, mille abil saavutatakse tulemused kiiremini või teatud viisil lihtsamalt. Kuid iga selline tegevus loob võimalusi neile, kellel soov ongi kimbatuses teadlasi oma huvides ära kasutada. Ja seda tehakse ka teadustulemuste avaldamisel. Julgen soovitada me teadlastele, eriti aga nooremteaduritele, lugeda Sirbist maaülikooli teadlase Lauri Laanisto artiklit prügiajakirjade agressiivsest pealetungist ning teadlase nõrkustest oma tulemuste avaldamisel. Samuti toon ära Laanisto poolt viidatud Bealli nimekirja ajakirjadest, mille suhtes tuleb olla ettevaatlik enne kui usaldate oma teadustööviljad nende kätte. Teadlast hinnatakse publikatsioonide põhjal sestap tasub olla kriitiline ajakirja kvaliteedis.

Viimasel kümnendil on inimese mikrobioomi uurimine olnud isikumeditsiini vaatenurgast kahtlemata üks põnevamaid ja kiiremini laienevaid valdkondi. Tehnoloogia areng ja saadaolevate andmete suurenemine on muutnud mikrobioomide uurimist, laiendades meie teadmisi selle kohta, kuidas mikrobioomi kooslust mõjutavad elustiili valikud ja elukeskkond ning kuidas see peegeldab indiviidi terviseseisundit. Samuti uuritakse mehhanisme, mille abil ebasoodsad muutused mikrobioomis võivad viia heaolu halvenemiseni ja võimalusi, kuidas mikrobioomi saaks muuta, et takistada haiguse progresseerumist. Eesti Geenivaramu ja Tartu Ülikooli teadlaste uuringus, kus analüüsiti sügava metagenoomilise järjestuse väljaheite andmeid koos rikkaliku fenotüübiga, sealhulgas 71 haigust, 136 ravimit, 21 toitumisküsimust, 5 meditsiinilist protseduuri ja 19 muud tegurit, leiti arvukalt seoseid erinevate mikrobioomide tunnustega. Antud uuringus näidati, et pikaajalisel antibiootikumide kasutamisel, sõltumata hiljutisest manustamisest, on oluline mõju mikrobioomi koostisele, selgitades osaliselt haiguste vahelisi ühiseid seoseid.