Sugu määrab toodangu?

Paar kuud tagasi ilmus artikkel selle kohta, et lehma järglase sugu määrab ära edasise piimatoodangu. Mitme uurimisasutuse koostöö valminud artiklis väidetakse, et lehmavasika sünnitanud lehmade piimatoodang on suurem kui pullvasika sünnitanud lehmadel. Lisaks märgitakse, et eriti on määrav esimese vasika sugu, kelle lehm ilmale toob. Tööst selgus, et lehmvasika sünnitanud lehmadel on kahel esimesel laktatsioonil piimatoodang ligi 500 kg. Uurimuse aluseks on 2,39 miljonit laktatsiooni 1,5 miljonil lehmal. K Hinde ja tema kaasautorite uurimusega saab tutvuda PLOS one kodulehele.

Mis see H-indeks on?

Ilmselt on väga keeruline hinnata teadlaste panust ja tulemusi, et kõik oleks üheselt selge. Samas on vaja seada mingid kriteeriumid hindamaks teadlase tööd, eriti kui Eesti ja paljud teised riigid võtavad arvesse peaasjalikud publikatsioone, mis on avaldatud rahvusvahelistes eelretsenseeritavates ajakirjades. Viimased peaksid olema ISI Web of Science nimekirjas. Samas on tehtud mitmeid üritus, töötamaks välja enam vähem universaalne mõõdik teadlase tulemuste hindamiseks. Ühe indeksi - H-indeksi, mis on ka praktikasse läinud, töötas välja Ameerika füüsik J. Hirsch. Hirschi poolt avaldatud artikkel ajakirjas Proceedigns of the National Academy of Sciences of the United States in America. Muuseas seda artiklit on tänase seisuga refereeritud Web of Scienci andmetel müstilised 1572 korda! Lihtsalt, laskumata Hirschi poolt toodud valemitesse ja graafikutesse, seletades tähendab H-indeks: teadlasel on H-indeks kui tema artiklitel Np igaühel on vähemalt h refereeringut ning teistel artiklitel (Np-h) on igaühel ≤ viitamist. Oma H-indeksi leiate, kui lähete Web of Scienci kodulehele ja sisestada oma perekonna ja eesnime. Pärast otsingut peaks tulema välja kõik teie poolt avaldatud artiklid, mis on nimetatud andmebaasis. Pärast tulemuste esitamist vaadake üles paremasse nurka, kus on kirjas Create Citation Report ja sellele klikkides tuleb järgmisel lehel paremal loetelu erinevates parameetritest, mis lõpeb H-indeksiga. Kel soovi võib leida lisainfot A. Marnetti veebikirjutisest.

Vaata tulevikku ka

Kuna teadus areneb helikiirusel, siis on aeg-ajalt mõistlik uurida, mida sellest arvavad noored. Veel parem on anda tänastele noortele võimalus ise midagi avastada, kirjeldada, vaadelda või eksperimenteerida. Maaülikooli loodusteaduste koolist on välja tulnud järjekordne kogum uurimistöid. Kahtlemata on säärane töö kiiduväärne, sest annab noile noortele võimaluse kiigata teaduse põnevasse maailma. Ja ega saa märkimata jätta, et sügav kummardus kuulub ka kõigile juhendajaile, kes alati varmad innustama ja toda teaduse uksekest lahkelt avamas. ÕPILASTE TÖÖD ÕPPEAASTAL 2013/2014 Seega, et näha tulevikku, tuleb hoida silmad-kõrvad lahti kui oled noorte inimeste seltsis. Ilusat pühade jätku kõigile

Uued akadeemikud

Sel kolmapäeval, 4. detsembril valis Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu 16 kandidaadi hulgast neli uut akadeemikut, teist hulgas valiti loodusteaduste alal akadeemikuks Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi professor Ülo Niinemets. Maaülikooli pressiteates öeldakse, et professor "Niinemets on teinud teadustööd läbi põhiliste maakera ökosüsteemide, tundrast troopikani ning teinud koostööd ja avaldanud ühisartikleid enam kui 500 teadlasega 40-st riigist. Kokku on Niinemetsa sulest ilmunud rohkem kui 200 teadusartiklit, mida on kokku tsiteeritud enam kui 8000 korral. Peale teadusajakirjades avaldatud tulemuste on professor Niinemets tutvustanud oma eriala paljudes populaarteaduslikes trükiväljaannetes ja arutlenud teaduse päevakajaliste probleemide üle nii kohaliku kui ka üleriigilise levikuga meediakanalites. Ülo Niinemets on esimene Eesti teadlane, kes on ISI Essential Science Indicators andmebaasis kahes kategoorias ning samuti Eestis esimene, kes sai Euroopa Teadusnõukogu edasijõudnud teadlase granti". Varasemalt on põllumajandusteadustes valitud akadeemikuks professor Hans Küüts (taimede sordiaretus), professor Loit Reintam (mullateadus), professor Aarne Pung (loomakasvatus) jt.

Big business

Kõigi kirjakasti on jõudnud üleskutsed saata oma artikkel rahvusvahelise levikuga Open Access ajakirja. Nende kodulehtesid külastades leiame toimetuskolleegiumid, mis koosnevad mainekate ülikoolide teadlastest. Samas on paljudes kahtlust tekitanud just see, et uusi ajakirju tuleb järjest juurde ja tihti ühelt kirjastuselt. Paljude kahtlused said nüüd kinnitust! Ma soovitan lugeda ajakirjas Science oktoobrinumbris ilmunud kirjatööd vabalevikuga artiklite kohta. Artikkel annab tõestust, et tegu on suure äriga. Mind hämmastas enim see, kuidas paljudes ajakirjades puudub täielikult retsenseerimissüsteem ning avaldatakse valmimatult kõike, peaasi, et autoritelt avaldamistasu kätte saada. Artikli autori poolt läbi viidud katse näitas, et isegi kehva kvaliteedi ja väljamõeldud autoritega artiklid läbivad mitmete ajakirjade retsenseerimissõela. Seega, head sõbrad, ettevaatust!

Ajakirjad

Kui eelmisel nädalal tuli uudis, et nii Tallinna Tehnikaülikool kui Tartu Ülikool on maailma 500 parima ülikooli hulgas, siis analoogseid pingeridasid koostatakse ka teadusajakirjadele. Indekseid on mitmeid, ühed leiavad rohkem ära märkimist kui teised. Ilmselt on kõik kursis Impact Factori kui sellisega. Samas võiks ajakirjade puhul vaadata ka näiteks publitseerimise kiirust või aktsepteeritud publikatsioonide protsenti. Leidsin ühe sellise lingi, kust on võimalik otsida märksõnade abil oma distsipliini ajakirju, et saada pisike ülevaade ajakirjade reitingutest. MedSci kodulehelt leiab ka nende enda, MedSci indeksi iga ajakirja kohta. Kuna oluline on publitseerida "õiges" ajakirjas, siis soovitan aeg-ajalt sinna lehele pilk heita.

Vasikas ei läinud aia taha

Eelmisel nädalal tuli uudis, et Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi töörühmal eesotsas professor Ülle Jaakma ja professor Sulev Kõksiga, TÜ, on õnnestunud transgeense vasika kloonimine. Inimese kasvuhormooni geeniga lehmalt loodetakse tulevikus saada piima, millest saab eraldada kasvuhormooni ravimitööstuses kasutamiseks. Kuna uudis oli nii värske, siis asjaosalised lubasid täpsemat informatsiooni avalikkusele jagada uuel nädalal. Pühapäevases Labori saates avas teemat hea kolleeg, professor Toivo Maimets. Jääme põnevusega uudiseid ootama!!!