Ajakirjad

Kui eelmisel nädalal tuli uudis, et nii Tallinna Tehnikaülikool kui Tartu Ülikool on maailma 500 parima ülikooli hulgas, siis analoogseid pingeridasid koostatakse ka teadusajakirjadele. Indekseid on mitmeid, ühed leiavad rohkem ära märkimist kui teised. Ilmselt on kõik kursis Impact Factori kui sellisega. Samas võiks ajakirjade puhul vaadata ka näiteks publitseerimise kiirust või aktsepteeritud publikatsioonide protsenti. Leidsin ühe sellise lingi, kust on võimalik otsida märksõnade abil oma distsipliini ajakirju, et saada pisike ülevaade ajakirjade reitingutest. MedSci kodulehelt leiab ka nende enda, MedSci indeksi iga ajakirja kohta. Kuna oluline on publitseerida "õiges" ajakirjas, siis soovitan aeg-ajalt sinna lehele pilk heita.

Vasikas ei läinud aia taha

Eelmisel nädalal tuli uudis, et Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi töörühmal eesotsas professor Ülle Jaakma ja professor Sulev Kõksiga, TÜ, on õnnestunud transgeense vasika kloonimine. Inimese kasvuhormooni geeniga lehmalt loodetakse tulevikus saada piima, millest saab eraldada kasvuhormooni ravimitööstuses kasutamiseks. Kuna uudis oli nii värske, siis asjaosalised lubasid täpsemat informatsiooni avalikkusele jagada uuel nädalal. Pühapäevases Labori saates avas teemat hea kolleeg, professor Toivo Maimets. Jääme põnevusega uudiseid ootama!!!

PhD course about biomarkers in dairy science

I would like to draw your attention to a doctoral course, which will take place this autumn in Tartu, Estonia. The deadline (extended) for registration is June 15th 2013. The course is entitled “Biomarkers in Dairy Science” and the dates are from 24-28 of September. For more details about the programme and lecturers, please consult the course website. Notable international scientists have been invited to give lectures – nine speakers from six institutions in five countries! Please, share this information with your colleagues! Hopefully we’ll meet in the city of good thoughts. See you in September!

Piimast

Ilmselt on paljud märganud mõningates kauplusekettidest toorpiima automaate. Paljud muidugi rõõmustasid, kuid on ka neid, kes manitsevad ettevaatlikusele. Kuigi piima on nimetatud täiuslikumaks vedelikuks meie koduplaneedil, võivad selle tarbimisega kaasneda mõningad riskid. Igatahes annab teemast ülevaate õppejõud ja teadlane Mati Roasto loomaarstlikku ringvaate eelmise aasta kolmandas numbris.

Kuulume 1% teadustippude hulka

Seekord on hea meel tuua teieni eilne pressiteade:

Maaülikool kuulub oma põhivaldkondades 1% teadustippude hulka

12.03.2013

Teadusajakirjade andmebaasi Thomson Reuters Essential Science Indicators statistika järgi kuulub Eesti Maaülikool maailmas 1% enim viidatud teadusasutuste hulka taime- ja loomateaduse valdkonnas. Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaasseni sõnul on 1% maailma mastaabis suur saavutus, kuna teadusmaastikul konkureeritakse tuhandete ülikoolidega: „Rahvusvaheliselt tsiteeritumate ülikoolide hulgas olemine on tunnustus – see näitab, et ka suhteliselt väikese riigi ning väikese ülikooli teadustöö tase on võrreldav maailma parimate ülikoolidega. Taime- ja loomateaduse kui maaülikooli fookusvaldkondade tsiteeritus näitab, et meie vastutusvaldkondi on maailmas väga vaja ning meie õppe- ja teadustöö kvaliteet on väga kõrge.“ „Tsiteeritavuse kõrval on teadustaseme tõestuseks teadlastele omistatavad uuringutoetused. Esimesena Eesti teadlastest omistati möödunud detsembris Eesti Maaülikooli professor Ülo Niinemetsale Euroopa tähtsaim 2,3 miljoni eurose tippteadlaste uuringutoetus taimede stressisignaalide uurimiseks“, lisas Mait Klaassen. Eesti Maaülikooli teadlased on viimase 13 aasta jooksul avaldanud enam kui 1860 teadusartiklit.

Siia juurde lisaks Tartu Postilehe veebilehelt leitud kommentaari, just sellepärast, et kuidas see uudis meid kõik innustas:)

Laisk üliõpilane

13.03.2013 07:57

Igal juhul positiivne uudis. Tuletas mulle ka kohe meelde, et paar asja vaja veel ära teha ja ka lõputööga tegalema hakata. Ega vist ei saa enam venitada ja lohet panna, kui käid ülikoolis, mis 1% eliidi hulka kuulub. Imelugu ka see, et esimesed 12 kommentaari teemasse on ja mitte valitsust ja riiki elu puudumises Marsil ei süüdistata. Hakkan kohe õppime

Teist korda EPAkas

Igatahes, nalja peab saama

Vahest on tore sattuda selliste artiklite peale, kus uurimisteema võib pakkuda ka naerukihistamist. Nimelt ajakirjas Electronic Journal of Folklore 43. numbris, 2009, on ilmunud Arvo Krikmani artikkel Jokes in Soviet Estonia, mis annab ülevaate anekdootide kuldajast 1960-1990-ndatel. Kindlasti tulevad paljudel meelde naljad Breznevist, Jukust või Leida Peipsist. Artiklist tuleb välja ka asjaolu, et naljade rohkeim aeg oli Breznevi valitusaja lõpu aastad ehk 1980-ndate algus. Mälu värskenduseks üks neist: Kuidas pöörab Juku sõna “ehitama”? Koolis eesti keele tund ja õpetaja laseb Jukul pöörata sõna “ehitama”. Juku hakkab pihta: Mina ehitan, sina ehitad, tema ehitab, meie ehitame, teie ehitate, nemad kolivad sisse. Artikkel Folklore kodulehel

Teadlaste roll võitluses

Väga põnev lugemine on 13 eri riigi teadlase ja ametniku artikkel teadlaste rollist võitluses toidu julgeoleku ja kliimamuutustega. Kindel on see, et ühiskond ootab üha rohkem teadlastelt, sest maailma rahvastik kasvab, mis seab meile kõigile uued ülesanded. Tulevikus peame väiksemal maa-alal tootma enam toitu, kasutades sealjuures vähem vett ja väetisi. Lisaks, pööratakse ühe rohkem tähelepanu keskkonna küsimustele, sest eesmärk on vähendada kasvuhoone gaaside paiskamist atmosfääri. See aga seab efektiivsema toidu tootmise omakorda surve alla. Väljapääs oleks ehk uute tehnoloogiate kasutusele võtt, mis aitab meil vähendada taastumatute ressursside kasutamist ning ühtlasi säästa keskkonda. Eesmärgi saavutamiseks tuleks alustada probleemide tunnistamisega, mis peaks viima selleni, et riigid muudavad oma keskkonna poliitikat jne. Teadlased saavad mitte ainult prognoose teha, vaid ka pakkuda lahendusi, mis reaalselt töötaks. Kuid ilmselt nõuab see teadusrahasutse suurendamist ning riikide ja miks mitte ka kontinentideülese koostöö tõhustamist. Artikli The role for scientists in tackling food insecurity and climate change leiate ajakirja Agriculture & Food Security kodulehelt Seega, igalühel on meil siin oma roll