Kus on, sinna tuleb juurde

Täna tuli uudis, et Eesti Maaülikooli taimefüsioloogia professor Ülo Niinemets sai esimese eesti teadlasena viieks aastaks Euroopa Teadusuuringute Nõukogu (European Research Council) tippteadlase grandi taimede ja kliima omavaheliste seoste uurimiseks. Järjekordne tõestus, et visa töö ja järjepidev areng annab ka suuri tulemusi. Edu professor Niinemetsale. EMÜ pressiteade

Mälumäng

Head kilvarid! Aasta lind 2012 hakkab oma tiibu kokku tõmbama. Samuti tõmbab otsad kokku ka selle projekti raames toimuv loodusteemaline mälumängusari. 13.detsembril kell 18.30 toimub Tartus Baeri maja saalis (Veski tn. 4) selle sarja viimane mäng. Kel pole mahti tulla või kes soovib varasemaid küsimusi koduses miljöös vastata, saab seda teha sarja kodulehel

Top kümme

Olen proovin otsida erinevaid eestikeelseid teaduspäevikuid, kuid suurt edu pole saavutanud. Samas inglisekeelseid on rohkem kui miljon. Vähemalt ma arvan nii... Igatahes kümme parimat on teie ees: 1) 60 second science 2) Aetiology 3) Everyday Scientist ---------

Edasi lugege juba siit.... http://www.blogs.com/topten/10-popular-science-blogs/ Olge head, heitke korraks pilk ka sellele lingile - most-read science blogs 2010 Samuti kui teile head lugejad midagi põnevat juhtub silma, siis andke siinkirjutajale teada.

Kuidas asjad töötavad?

Teadushuvilised, kui te soovite teada, kuidas asjad meie ümber siin planeedil Maa tegelikult töötavad või peaksid töötama, siis uurige veebilehte "How Stuff Works

". Ma ei julge garanteerida, et teist MacGyver saab aga nii mõnegi tarkusetera ja asjaliku nipi leiate sealt kohe kindlasti! Hääd uurimist

Elus Teadus - aasta populariseerija ja Aasta Tegu

Super - õnnitlused Elus Teadusele!

Sügav kummardus kõigile Elus Teaduse tegijatele, eriti aga Kristile, kes seda tiimi on vedanud. Loodan, et teil kõigil on jaksu ka edaspidi, et noortele tutvustada teaduse põnevaimaid tahke. Õnnitlused kõigile! Ja ärge unustage uutel kohtumisel rõhutada, et tegemist on Aasta Teoga:)

Tulen tagasi sealt võitjana või .....

Iga doktorant unistab vahest sellest, eriti konverentsi eel, et tema poster kuulutatakse parimaks. Tuleb välja, et ühe silmapaistva posteri tegemine võtab aega päevi kui mitte nädalaid. Proovisin leida vihjeid, kuidas oma uurimistööd teaduskonverentsil veidigi atraktiivsemaks teha, tulemus on selline: 1) Colling Purrington 2)Mary Lee Eggart presentation 3) Colorado State University 4)PhD poster Lisaks võiksite kiigata e-posterite kodulehele. Tänavusel rahvusvahelisel silo konverentsil Soomes valiti parimaks posteriks Kolumbriast pärit neiu Siriwan Martensi oma. Ehk annab juuresolev poster teile mõne idee.

Head võistlemist kõigile:)

Äramärgitud Journal of Dairy Science'i poolt

Hea meel on edastada maaülikooli eelmise nädala pressiteadet, mis algab järgmiselt: "Teadusajakiri Journal of Dairy Science tõstis oktoobrinumbris esile Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi söötmise osakonna doktorandi Aire Ilvese artikli „Piimalehmade piima ja vere metaboloomi muutused esimeste laktatsioonikuude jooksul“. Teadupoolest on ajakiri Journal of Dairy Science juhtivaid ja tsiteeritumaid põllumajandus-, piimandus- ja loomakasvatusvaldkonna ajakirju maailmas. Ajakirja lugejaskonna moodustavad enam kui 70 riigi haridus-, tööstus- ja valitsussektori esindajad. Igatahes selline kõrgetasemeline äramärkimine teeb rohkelt hää meelt. Viide A. Ilves , H. Harzia, K. Ling, M. Ots , U. Soomets, K. Kilk. 2012. Alterations in milk and blood metabolomes during the first months of lactation in dairy cows. Vol. 95, Issue 10: 5788–5797. Artikli leiate kas Science Directi abil või Google Scholarist.

Teine preemia jagatud

Täna tehti teatavaks 2012 aasta Nobeli füüsikapreemia laureaadid, kelleks osutusid Serge Haroche ja David J. Wineland. Preemia läks komitee sõnul jagamisele kahe teadlase vahel seoses "murrangulise eksperimentaalmeetodite eest, mis võimaldavad mõõta ja manipuleerida üksikuid kvantsüsteeme". Allikas: http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/physics/laureates/2012/ Eile, esimena teatatud meditsiini preemia läks samuti jagamisele kahe teadlase vahel. Ülekandeid preemiate välja kuulutamisest on võimalik jälgida komitee kodulehelt.

Bond.... James Bond

Bondi filmi fännidel ei jäänud märkamata, et eelmisel reedel täitus James Bondi 50 aastapäev. Kõik algas teadupoolest Dr No-ga. Püüdsin seepeale uurida, mida ütlevad teadusportaalid Bondiga seotud teadusuuringute kohta. Tooksin mõned põnevamad näited selle kohta, kuidas on Bondi filme kasutatud teaduslikul eesmärgil. Näiteks uurisid hollandi ja ühendriikide teadlased Bondi filmide varal noorte suitsetamiskäitumist (Harakeh et al.,Tob Control, 2010). McCarthy(2004) aga uuris erinevate toodete "reklaamimist" filmides ning kuidas see mõjutab meid kui tarbijaid. Autor kasutab mitmel korral näitena Bondi ja BMW Z3, kus viimane tundub olevat osa James Bondi karakterist. Kindlasti võib märkimisväärseks lugeda ameeriklaste uurimuse (Neuendorf et al., Sex Roles, 2010) selle kohta, kuidas on kujutatud naisikaraktereid ja nende käitumist Bondi filmides. Autorid analüüsisid 20 James Bondi filmi - Dr No-st kuni Die Another Day'ni, ennustamaks näiteks, kas naisosalise surma ja tema seksuaalsuse vahel on seoseid. Lisaks on püütud leida teisigi seoseid, mis puudutavad näiteks naisosalise vanust, juuksevärvi või -pikkust, aktsenti, atraktiivsust, nahavärvi jne. Aga muidugi võib otsida seoseid geopoliitika ja Briti salateenistuse agendi vahel. Mitmed autorid ongi seda püüdnud teha, nagu J. Black, kes kirjutab James Bondi geopoliitikast (2004). Igatahes põnevad leidub agent James Bondi kohta rohkelt.

Asi läheb hulluks?

Postimehe uudist lugedes tekib küsimus, kuhume niimoodi välja jõuame? USA lehmadel on magus elu Muidugi tagantjärele targana võiks öelda, et oleks pidanud kohe kuulama skeptikute sõnavõtte, kui president Bush oma biokütuste poliitikat ellu viima hakkas. Nüüd on see siis käes. Loomadele pole enam midagi mõistuse pärast sööta, kuna paneme teravilja piltlikult öeldes kütusepaaki. Teisalt, antud artiklit lugedes kerkib esile ka eetika küsimus. Lehma puhul on tegemist ikkagi mäletsejalisega, kelle peamiseks söödaks on rohusöödad. Seega, mitmesuguste fabrikaatide ja inimtoidu manustamine ei pruugi lõppeda hästi. Igatahes mõtlemisaimet on rohkem kui küll.

Naabruskond mõjutab laste kehamassiindeksit

British Journal of Nutrition ilmunud artikli uurisid Austraalia teadlased, kuidas kodune ning naabruskonna sotsiaalne olukord korreleerub laste kehamassiindeksiga. Teadmiseks, et kehamassiindeks leitakse kehakaalu (kg) jagamisel pikkuse ruuduga (m). Antud uurimuses koguti andmeid 491 naiselt, kes kasvatasid lapsi vanuses 5-12-eluaastat. Naised olid pärit Victoria eeslinnadest. Uurimuses viidi läbi suuremahuline taustauuring selgitamaks nii kodust keskkond, laste kehalist aktiivsust, TV vaatamist, tervisliku toitumist jne. Lisaks selgitati välja detailid, mis puudutasid toitu kui preemiat hea käitumise eest või teleri olemasolu laste magamistoas. Kusjuures kaks viimti mainitud näitajat olid seotud kõrgenenud kehamassiindeksiga uuritud lastel. Lisaks avaldas KMI mõju ema käitumine, mis puudutas füüsiliste tegevust nii kodus kui väljas pool seda. Seega järeldavad autorid, et uuritud näitajad viitavad selgelt sellele, et vanematel on oluline roll hoidmaks ära laste liigne kehakaal. Loe lähemalt http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/21824445

Edusamme mastiidi avastamisel

Maikuu lõpus oli uudistes teade, et Tartu Ülikooli teadlased on teinud suure sammu edasi avastamaks mastiiti. Teadupoolest on mastiit üks levinumaid haigusi suuretoodangulistel lüpsilehmadel, põhjustades piimatootmise efektiivsuse langemist. Hea meel on tõdeda, et uurimusi, mis on seotud lüpsilehmade tervisega viiakse läbi ka Tartu Ülikoolis. ERR uudis http://uudised.err.ee/index.php?06253880

Laboris

Teadushimuline, kui soovid kuulata natuke ühe noorteadlase juttu, mis on seotud veiste ja nendele ebatavalise sööda andmisega (olen seda ka varem käsitlenud blogis), saab seda teha Vikerraadio viimase Labori saate näol:)

Sööginõu suurus mõjutab söögiisu?

Ühe enam on muutumas probleemiks koerte kehakaal ning seetõttu pööratakse rohkem tähelepanu lemmikloomatoidu kogustele. Inimestega läbiviidud uuringud on näidanud, et toidunõude suurus võib oluliselt mõjutada portsjonite suurust ning tarbitud toidu kogust. Antud mõju võib olla seotud nii Delboeufi optilise illusiooni kui ka Ebbinghaus-Titcheneri suuruskontrassusse illusiooniga. Ajakirja Journal of Animal Physiology and Animal Nutrition viimases numbris uuritaksegi sööginõude suuruse (kauss, kühvel jne) mõju toiduportsjoni suurusele, mida omanik loomale ette paneb. Uuringus osales 54 koera koos omanikega jagatuna juhulikkuse alusel nelja katserühma – 1) väike kauss ja kühvel, 2) väike kauss ja suur kühvel, 3) suur kauss ja väike kühvel ning 4) suur kauss ja kühvel tavapärase toiduportsjoni jagamiseks. Igat katsevarianti kasutati ühe korra iga koeraomaniku puhul nelja külastuse vältel. Statistiline andmeanalüüs näitas oluliselt väiksemaid toiduportsjoneid kui kasutati väikest kaussi ja väikest kühvli toidu jagamisel. Samas väikese kausi ja suure kühvli kombinatsioon ei erinenud suure kausi ja väikese kühvli kombinatsioonist. Lisaks, suuretõenäosusega andis koeraomanik suuremate toiduriistade puhul loomale ka suurema toiduportsjoni. Autorid toovad välja, et nende tulemused on sarnased analoogsete uurimuste, mis on läbiviidud inimeste peal. Seega peaksid loomaomanikud oma lemmikutele toidukoguse ettepanemisele kasutama ettenähtud mõõdunõusid. Sellest tulenevalt võib soovitada neile koeraomanikele, kelle koerale on määratud nö salenemiskuur, kasutama väiksemaid toidunõusid ja serveerimiskühvleid.

Artikkel on loetav ajakirja kodulehel
Antud tekst juurde lisasin ka koerte toitumuse määramise metoodika lihtsustatud skeemi.

Schmallenbergi viirus

Üks tont käib mööda Euroopat ringi...
Ei oska öelda, kas tavainimesed on juba kuulnud, kuid olen kindel, ent enamus loomakasvatajaid on kursis uue viirusega, mis Euroopat vallutab. Eelmise aasta augusti ja oktoobri vahel täheldati Hollandi ja Saksa farmides veistel palavikku, piimatoodangu langust, isutust, toitumuse langust ja kõhulahtisust. Tavapärane proovide analüüsime vastust ei andnud. Samas 2011 detsembrist täheldati Hollandis, Saksamaal ja Belgias kitsedel ja veistel ebatavaliselt palju aborte, surnust sünde ja loodete väärarenguid. Viiruse kindlaks tegemine võttis aga rohkelt aega, kuna tavaliste analüüsimeetoditel saadud tulemused oli negatiivsed. Siin aga tulid appi Saksa tippteadlased, kes identifitseerisid viiruse geenitehnoloogia abil.
Viirus sai oma nime Saksa väikelinna Schmallenbergi järgi, kuna sealt avastati esimesed märgid nimetatud haigusest. Schmallenbergi viirus kuulub Simbu serogruppi, mis on osa Orthobunyavirus rühmast. Varem on sama viiruste grupi erinevaid vorme leitud Aasiast, Aafrikast ja Austraaliast.
Ettevaatlikuks aga teeb see, et viiruse haiguskoldeid leitakse ühe uutest riikidest. Tänavu aasta alguses leiti viirus lammastel Lõuna- ja Ida-Inglismaal.
Ilmselt on antud viiruse levimisega seotud sääsed, kus sellealased uuringud jätkuvad ning lähiajal oleme ses osas targemad. Hetkel ravi ega vaktsiini pole, mis teeb haiguse leviku peatamise pea võimatuks.
Teadaolevalt meil ega meie lähiriikides viirust veel avastatud pole.

Viimast raportit viiruse leviku kohta Põhja-Euroopas koos kaardiga näete DEFRA kodulehel.

Tasakaalu puudumine

Ameerika teadlaste poolt ajakirjas Animals avaldatatud artiklis Analysis of Animal Research Ethics Committee Membership at American Institutions avaldatud tulemusi võib tõlgendada kui subjektiivsuse suhteliselt suurt rolli teadussüsteemi otsustusmehhanismides. Analüüsides 21 Ameerikas loomkastete lubasid väljastavat komiteed jõuti järelduseni, et need on tasakaalust väljas. Üldjuhul moodustavad antud komisjonide liikmetest valdava enamuse teadlased (animal researcher), kelle teaduse objektiks on loom, s.t. uurimistöö viiakse läbi erinevate loomadega. Siia alla kuuluvad ka laboriloomad.
Uuritud komiteede liikmete arv oli keskmiselt 23 liiget. Analüüsi põhjal selgub, et ligi 67% komisjonide koosseisust moodustava loomakasvatusteadlased (animal researcher), 15% veterinaarid, circa 10% oli mitte-loomakasvatusteadlasi ja 8 mitte-teadlasi. Samas oli komiteede esimeheks 92,6 protsendil nö. teadlane, kelle uurimistöö objektiks oli loom (mitte ainult loomakasvatusteadlane selle klassikalises mõistes). Uurimistöö viitab siin selgelt asjaolule, et teadlased või isikud, kelle igapäevane töö on seotud loomade heaolu või avaliku arvamuse esindamisega antud küsimuses on nimetatud komiteedes alaesindatud.
Samas on mitmed riigid juba tajunud analoogsete institutsioonide koosseisu tasakaalustamatust. Rootsis on 1/2 ja Austraalias 1/3 loomkatsete eetika komisjonidest mehitatud mittevaldkonna inimeste või looma heaolu asjatundjatega. Selge see, et antud spetsialistide kaasamine suurendab diskussiooni fundamentaalsetes küsimustes, mis on seotud loomade heaolu ja eetikaga ning suureneks avalik huvi antud temaatikale.
Otsides välja meie Põllumajandusministeeriumi juures tegutseva loomkatse läbiviimise loakomisjoni koosseisu, siis tundub, et meil on tasakaalustatud parem kui refereeritud artiklis. Antud juhul on 50% koosseisust mittespetsialistid, kelle töö osaks ei ole loomkatsed või sellega seonduv. Seega tuleb tunnustada meie otsustajaid.
Igatahes tuleks antud temaatikale senisest enam tähelepanu pöörata, et oleks esindatud kõigi ühiskonna huvigruppide soovid.

Lawrence A. Hansen, Justin R. Goodman and Alka Chandna
Article: Analysis of Animal Research Ethics Committee Membership at American Institutions. Animals 2012, 2(1), 68-75

Parimad õpikud valitud

Eesti Maaülikooli pressiteade reedest, 16.03.

Eesti Maaülikooli professor kirjutas parima eestikeelse kõrgkooliõpiku

 

Eile, 15. märtsil tunnustas haridusminister Jaak Aaviksoo Eesti Maaülikooli professori õpikut „Veterinaarparasitoloogia“ 2011. aasta parima eestikeelse kõrgkooliõpiku tiitliga.
„See õpik on terviklik ja põhjalik käsitlus, mida oli antud valdkonnas väga vaja,“ kommenteeris õpiku autor, Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi nakkushaiguste osakonna professor Toivo Järvis. „Ma kaasajastasin ja töötasin ümber Jüri Parre koostatud „Veterinaarparasitoloogia“, mis anti välja 1985. aastal ja on juba teaduslikus mõttes väga vananenud. Uute osadena sai lisatud parasiitide süstemaatika ja parasitoloogia põhimõisted. Viimastel aastatel olen ainekursust õpetades tuginenud parasitoloogia üksikosi käsitlevatele omakirjutatud raamatutele, aga ilmselgelt oli vajadus kaasaegse õpiku järele väga suur“, ütles ta.
Viimastel aastakümnetel on veterinaarparasitoloogia läbi teinud märkimisväärse ja hüppelise arengu, millest antud õpik annab laialdase ülevaate. Õpiku järgi tudeerivad maaülikoolis parasitoloogia ja invasioonihaiguste ainekursusel veterinaarmeditisiini III ja IV õppeaasta üliõpilased. Samas on õpik väärtuslik ka praktiseerivatele loomaarstidele, loomakasvatajatele, arstidele, bioloogidele ja mitmete teiste valdkondade esindajatele.
Toivo Järvise „Veterinaarparasitoloogia“ koosneb kuuest raamatust, mille kogumaht on 756 lehekülge. Raamatu andis välja Tartu Ülikooli Kirjastus riikliku programmi „Eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamine ja väljaandmine 2008-2012“ raames. 

Nalja!

Kuigi naljakuu on veel mägede taga, tasub ka tänasel päeval pisut meelt lahutada. Minu arvust on Sidney Harrise teaduskarikatuurid väga muhedad.
Sealt saate teada, mida mõtles Newton, keda tabas õun, kui tema professiooniks oleks olnud botaanika. Või kuidas kohalik farmikauplus kutsub "ähvardava" sildiga kõiki värskeid köögivilju osta, kuna vastasel juhul kavatseb farmer spetsialiseeruda biokütustele.
Hääd tuju soovides!

Räägime teadusest!

2010. aastal jõudis Eesti Maaülikooli programm "Elus Teadus", mis teisel pool ookeani on tegutsenud juba aastaid. Seal tuntakse programmi enam "Let's Talk Science" nime all. Eesti Maaülikoolis doktorantide eestvedamisel tegutsev "Elus Teaduse" programm on osutunud väga populaarseks. Lihtsalt ja läbi põnevate praktiliste tegevuste tutvustavad oma eriala nii taimekasvatuse kui metsanduse üliõpilased. Tegevuse headusest annab märku ka 2011. a. teaduse populariseerimise parima uue algatuse peapreemia.
Let's Talk Scienc'i üheks maaletoojaks võib kahtlamata pidada Evelin Loiti, kes pikki aastaid õppis ja töötas Kanadas, Ottawa Ülikooli juures.
Leidsin tema ühe esinemise Teadusmeedia konverentsilt

Elus Teadusest loe lähemalt siit

Kiri postkastis

Täna potsatas minu postkasti üks mõtlemapanev kiri.
Lugege ise ja mõelge pisut..
Loodan, et igaüks leiab siit oma tõetera.

Dear colleague,

Consider these three important quotes:

"You can tell whether a man is clever by his answers. You can tell whether a man is wise by his questions." Naguib Mahfouz

"Judge others by their questions rather than by their answers." Voltaire

"One who asks a question is a fool for five minutes; one who does not ask a question remains a fool forever." Chinese proverb

Academic Joy (http://www.academicjoy.net/ ) is giving you the opportunity to put into practice the wisdom of these great thinkers to your research at Askit : http://www.academicjoy.net/askit/ .

Ask a question or answer others' questions to make research more enjoyable !

------------------
Academic Joy team,
http://www.academicjoy.net/
Boston, MA, USA

Internet ja teadusvabadus

Suuretõenäosusega hiigelkorporatsioonide poolt genereeritud ACTA lepe on jõudnud igaühe kõrvu. Vahelduseks tooksin aga välja teadusmaailmas toimuva analoogse diskussiooni, mis käsitleb autori õigusi ja erinevate teadusportaalide huvisid. Igatahes on tekkinud mõningates teadlastes vastusseis avaldamaks oma töid Elsevier portaalis. Meelsuse näitamiseks on loodud isegi vastava sisuline petitsioon.
Antud lehel väljendab oma kindlat veendumust ka Scott Aaronson, öeldes järgmist:
I've been boycotting Elsevier and most other commercial publishers since 2004, and am thrilled to see this movement picking up momentum!
Tema ühte selleteemalist artiklit soovitan samuti lugeda, et teemasse sisse minna.

Akadeemiake

Taaskord meenutan teadushimulistele noortele, et teil on jätkuvalt väljund oma uurimistööde pulbitseerimiseks. Ajakiri Akadeemiake ootab endiselt teie kaastöid!
Enam teavet kodulehelt
Toimetuse liige Liina kõneles Akadeemiakesest Labori saades Vikerraadios eelmisel pühapäeval!
Jõudu uurimusteks!!

Vatsa ensüümid biokütuste valmistamiseks

Teadlased on pikka aega otsinud energiatööstuste jaoks tõhusaid vahendeid suuremaks taimsest materjalist biokütuste väljatulekut.
Nüüd on suure tõenäosusega üks samm sellele lähemale astunud, kuid uuriti vatsa bakterite DNA-d. Selge on ka see, et veise vatsa on parim paik otsimaks taimset materjali lõhustavate ensüümide otsimiseks.
Tegelikult pole antud uuringud esmakordsed, kuna analoogseid ensüüme on otsitud ka pandade väljaheidetest.

http://www.sciencemag.org/content/331/6016/463.abstract?sid=d65e01e7-b5dc-4dc6-b240-c328a0de852c

Magnetväljad

Ajakirjas Nature kirjutas hiljuti D. Cressey kuidas endiselt käib debatt teemal, kas peab paika väide, et lehmad paiknevad või positsioneeruvad karjamaal magnetväljade järgi.
Teisalt on hilisemad uurimised leidnud argumente, mis S. Begalli juhitud uurimisrühma poolt publitseeritud tulemused kahtluse alla seavad. Näiteks on toodud välja asjaolu, et tulemusi võisid mõjutada elektriliinide lähedus jne.
Samas tuleb selle teema puhul välja uus tendents. Nimelt kiputakse üha enam oma teadustulemuste publitseerimise initseerimiseks kasutama massimeediat. Suurenenud avalikkuse huvi võib aidata kaasa teadusartikli kiiremale publitseerimisele. Teisalt võib nö kiirustamine tuua kaasa hilisema teadustulemuste ümbervaatamise. Sellega seotud Retraction Index-st kirjutasin eelmisel aastal.
Kuigi on teada ka fakt, et Burda juhitud uurimisrühm on alustanud analoogseid uuringuid teiste loomadega.

Antud teemal avaldatud teadusartikleid saate lugeda järgmistelt linkidelt
Begall et al. 2008 http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/18725629?dopt=Abstract&holding=npg
Burda et al. 2009 http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/19299504?dopt=Abstract&holding=npg
Wong 2010 http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/j.1740-9713.2010.00416.x/pdf
Begall et al. 2011 http://www.springerlink.com/content/m1w44851455476p4/
Hert et al. 2011 http://www.springerlink.com/content/m1w44851455476p4/
Hert et al. 2011 http://www.springerlink.com/content/u8773633073v644j/

Parim ravi on naer

Pühapäevase The Independentis ilmus põnev artikkel sellest, kuidas naer meie tervist parandab.

Antud teemat, küll rottide peal, on uurinud ka üks Eesti päritolu teadlane dr. Jaak Panksepp.

Kõige huvitav osa oli aga see, kui Norman Cousins oli oma seljahaigusele leidnud leevendust komöödia filmide vaatamisest. Naeruteraapia aitas tal vähendada valu ja saada tagasi mõned tunni rahulikku und.

Loe lisaks:

http://www.independent.co.uk/life-style/health-and-families/healthy-living/the-best-medicine-the-power-of-laughter-6288058.html?origin=internalSearch

Muusika lehma kõrvadele

Üha enam pööratakse tähelepanu põllumajandusloomade heaolule ja nende käitumist mõjutavatele teguritele. Samas, kuna loomakasvatuse peamine eesmärk on toidu tootmine, siis on sageli heaolu või keskkonna tingimuste parendamise käigus püütud saada ka enam toodangut. 1990-ndate lõpus uurisid Kanada teadlased muusika mõju lehmade käitumisele lüpsirobotiga laudas. Järeldus oli see, et muusika stimuleerib looma enam külastama lüpsirobotit, seega võib see anda ka positiivse tulemuse suurenenud toodangu näol, kuna lüpsikordade arvu suurenemist on seostatud suurenenud toodanguga.

K. Uetake, J.F. Humik, L. Johnson. Effect of music on voluntary approach of dairy cows to an automatic milking system

Kanade puhul on samuti märgatud positiivseid tulemusi, eriti stressi vähendamiseks, klassikalise muusika mängimisel.

S.G. Dàvila et al. 2011. Effect of auditory and physical enrichment on 3 measurements of fear and stress (tonic immobility duration, heterophil to lymphocyte ratio, and fluctuating asymmetry) in several breeds of layer chicks.

Loe siit

Piim - hea või halb südame-veresoonkonna haigustele?

Professor Ian Givens, Readingi Ülikoolist, kirjutas eelmisel aastal ajakirjas Proceedings of the Nutrition Society teemal "Piim meie toidus: hea või halb südame-veresoonkonna haigusele?"
Muidugi üheks teema käsitluse põhjuseks võib pidada ka erinevaid müüte piima kasulikkust ja kahjulikkusest, mis ringlevad interneti avarustes. Tegelikult on probleemi olemus tunduvalt tõsisem, kuna südame-veresoonkonna haiguste tagajärjel surevad miljonid inimesed ning kulutused ravile ja järelravile küündivad sadadesse miljonitesse eurodesse.

Samas on kõigile ammu selge, et südame-veresoonkonna haiguste kujunemisel mängib olulist rolli inimese toitumisharjumused, eriti rasvade osakaal meie igapäevases toiduportsjonis. Siinjuures on tugevat kriitikat, just massimeedia vahendusel, saanud piim ja piimatooted, kuna seal sisalduv rasv on küllastunud rasvhapete rikas.

Igatahes püüab professor Givens olemasoleva uurimuste baasil analüüsida seniseid väited. Lisaks toob ta eraldi lõigus välja lehmade söötmisstrateegiate muutmise mõju piima koostisele.

Artikli leiad siit