Veganluse mõju luudele

Varsti ilmub ajakirjas Nutrition Reviews artikkel Zaragoza ülikooli teadlastest, mis käsitleb taimetoitluse ja veganluse mõju luude tihendusele ja murdude esinemisele. Ülevaateartikkel toob selgelt välja, toetudes 20 uuringul ligemale 37 tuh osalejaga, et võrreldes omnivooridega, iseloomustab taimetoitlasi ja veganeid madalam luude mineraalne tihedus ning suurem luumurdude oht. Tulemus kõneleb sellest, et silmas tuleks pidada, et see mis suhu läheb katab meie toitumusliku tarbe.

Elu varastatud rahal

Saksa ja briti teadlaste ühistööl valminud juhtumianalüüsis, et tänane kriminalistika otsib pikanäpumeeste varanduselt lisaks sõrmejälgedel midagi enamat. See on aga midagi elusat, mis võib rääkida nii mõnegi saladuse. Muidugi sellise saladuse, mida ka kõige osavam varas ei oska peita. Uurimusest, mis avaldati Forensic Science International tuli välja, et mullas elutsev lestaline Rhizoglyphus howensis võib olla peamine tunnistaja varaste poolt peidetud raha asukoha kindlaks tegemisel. Saksamaal toimunud kriminaaluurimises, kus konfiskeeriti suure nominaalväärtusega rahatähti, leiti kohtuekspertiisi laboris jälgi lestadest. Lähemal vaatlusel selgus, et lestaline ei elutse Euroopas ega Vahemere aladel, vaid viitab konkreetsele piirkonnale Austraalias. Perekonda Rhizoglyphus kuuluvad lestalised elavad mullas, kes sarnaselt kahjuritele kahjustavad enamus taimede juuri. Peamiselt küll sibultaimede nagu küüslauk, sibullilled või sibul juuri. Taksonoomilistel uuringutel, mis aitasid kindlaks määrata lestade elupaiga, kus kurikaelad olid varastatud raha peita, viis resultatiivse tulemuseni. Loe pikemalt!

Putukad laudas ja laual

Kolm aastat tagasi alustas Wageningeni Ülikoolis ilmumist ajakiri Journal of Insects as Food and Feed, mis võttis eesmärgiks avaldada uurimusi, kus uurimisobjektiks on putukad. Putukad, kes ühel või teisel moel oleksid toiduks inimesele või söödana loomadele. Kirjutisi on nii toakärbsest kuni ritsikateni. Igatahes hoian end teemaga kursis, põnev teema igatahes, aga ka kas teadusrahastajatel jätkub huvi! Loe siit

Kliimamuutused mõjud ja võimalused

Kahtlemata on kliimamuutus oluline. Samas kaasnevad muutused võivad teine kord kaasa tuua võimalusi, mis rikastavad. Europarlament on visandanud graafiku, mis üsna otsekoheselt vihjab olulistele kahjudele, kuid ka võimalustele, mis meid ees ootavad. Loe lähemalt uudiste alt.

Liigirikkuse jälil

Kogu selle liikide hääbumise jutu kõrval on meeldiv rääkida uudisest, mis kõneleb, et meile on jõudnud järjekordne kiililiik. Lõuna-Eestis Karula kuppelmaastikult leiti vesisest piirkonnast paju-lõunakõrsiku (Chalcolestes viridis, Vander Linden, 1825) isane isend, kes teadlaste sõnul oli uuel paarilise otsingul. Paju-lõunakõrsikul on teistest kiililiikidest erinev munemiskäitumine. Kui kiilid munevad oma munad vette, veetaimede kudedesse või niiskesse samblasse, siis selle liigi emane paigutab oma munad veekogu kaldal kasvavate pajude vee kohale ulatuvate pajuokste sisse. Munast kooruvad vastsed kukuvad nii otse vette. Et selline tegevus jätab pajuokstele jälje on seda kiililiiki võimalik tuvastada ka kahjustuste järgi pajuokstel.

Võimukoondumine viib ka teaduses korruptsioonini

Suurbritannia päevaleht The Guardian kirjutab, et liikudes suure eesmärgi Open Science poole, on aga liigutud suurema suletuse ja teadliku "kontrolli" poole teaduskirjanduse publitseerimisel. Ajalehe väitel on probleemi keskmes kirjastushiiglane Elsevier, kes kontrollib EL-i finantseerimisel suurt osa teaduskirjanduse avaldamisest. Ja siin probleemid algavadki. Alates sellest, et pole enam selge kuidas kujunevad bibliomeetria andmed või miks ajakirjadele juurdepääsu tasud on üha suuremad. Esimesed riigid nagu Rootsi ja Saksamaa on juba loobumas kirjastuse teenetest. Küsimusi tuleb aina juurde, loodetavasti osatakse neid küsida ka Brüsselis.

Soole mikrobioomi ja aju funktsioonide vahel on seos

Selle aasta Nutrition Reviews juuli numbris ilmus šveitsi teadlaste artikkel, mis analüüsis kirjanduses leiduva teadmiste alusel soolestiku mikrobioomi ja aju funktsioonide vahelisi seoseid. Aju ja mikrobioota vaheline sidepidamine hõlmab endas epiteeli retseptori poolt vahendatud signaliseerimist, immuunsuse moduleerimist ja stimuleerimist bakteriaalsete metaboliitidega. Sellise ristühendus on oluline mikrobioota võime reguleerima tsirkuleeriva trüptofaani olemasolu, mis mõjutab serotoniini sünteesi ja mõjutab teatud CNS retseptorite ekspressiooni, seeläbi võimaldades otseselt mõjutama aju ärrituvust ja funktsioone, samuti geeni ekspressiooni epigeneetiliseks kontrolliks. Lisaks toovad teadlased välja soolestiku mikrofloora ja ajuga seotud haiguste vahelisi seoseid. Seega hoidke oma soolestikku.

Kohvi ei mõjuta

Ilmselt kohtab üsna tihti meediaväljaannete uudisvoos nupukesi, mis räägivad kohvi positiivsest või halvast mõjust mõnele tervisenäitajale. Karolinska Instituudi teadlased analüüsisid 750 varem avaldatud teadusartiklit selgtamaks kohvi joomise seoseid teise tüübi diabeediga. Olemasolevad andmed näitavad, et kohvi tarbimine on pöördvõrdeliselt seotud T2D riskiga. Võimalikud tegurid selle seoses puhul hõlmavad termogeenseid, antioksüdatiivseid ja põletikuvastaseid toimeid, adenosiini retseptori signalisatsiooni modulatsiooni ja mikrobioomi sisu ja mitmekesisust. Samas kinnitavad teadlased, et usaldusväärsemate tulemuste saamiseks on vaja täiendavaid eksperimente.

Teehoolduse negatiivsed mõjud

Mitmes külma talvega riigis on kombeks teehoolduse käigus kasutada soola, et hoida tee jäävaba. Ent teedele pandav sool võib mõjutada keskkonda ja inimese poolt tarbitud joogivett. Ameerika teadlased avaldasid artikli, kus analüüsisid võimalikke mõjusid, mis kaasnevad talvise teehooldusega. Suurim risk on raskemetallide jõudmine põhjavette. Teisisõnu suurendab teedele pandud sool raskemetallide sisaldust mullas. Seega teedel jõuavad raskemetallid pinnasevette olles toksilised sealsetele mikroorganismidele kui inimestele joogivee näol.

Euroopa teadusfinantsidest

Paljude meie teadlased on proovinud järjest enam saada teadusfinantse Euroopa Teadusnõukogu vahenditest. Ikka suurema vabaduse saamiseks. Suurepärane on selle juures see, et toetatakse nii tippude kui ka alustavate teadlaste projekte. Täiendavalt finantseeritakse visiite grandi hoidjate laboritesse. Eelmisel aastal tähistas ERC kümnendat aastapäeva tehes kokkuvõtte senisest tegevusest. Koostatud ülevaade näitab, et ERC grantide saamisel on tulemuslikumad need riigid, kus on maailmaklassiga teadusasutusi. Näiteks tuli välja üsna tugev seoses grandi saajate ja riigis olevate tipptasemele asutuste vahel. Esikolmiku moodustavad Šveits, Iisrael ja Holland, mille puhul on ERC grantide arv ülikooli kohta 50 ja peale. Ida-Euroopa maadest on Eesti teine, samas kuna tegu on esimese kümne aasta tulemustega, siis tulemus on suhteliselt hea. Teadupoolest on meie inimesed väga kiired kohanejad ja järgmisel kümnendil saame nähe paremaid numbreid. Loe lisaks veebilehelt