Taimetoitluse seos haigustega

Sageli üldistatakse, et taimetoitlased on tervemad ja elavad kauem. Aasta esimesel kuul ajakirjas The American Journal of Clinical Nutrition avaldatud Oxfordi ülikooli teadlaste uurimistööst selgus, et Suurbritannia taimetoitlased ei ela kauem kui nö lihasööjad. Ühe suurima omataolise uuringuga, mis ühes riigis on läbi viidud, selgus, et pikaajaline taimetoitlus või lihatoodete osakaalu vähendamine toidusedelis ei vähendatud varajaste surmajuhtumite esinemist. See mitte ainult ei sea kahtluse alla taimetoitluse kui tervisliku eluviisi, vaid esitab väljakutse hoiatusele, mis räägib suurenenud riskidest liha tarbimisel. Läbi kolme aastakümne tehtud uuringus osales ligi 60 tuhat persooni, kes oli jagatud vastavalt toitumisharjumustele, kas tavalisteks lihasööjateks ehk enam kui viis korda nädalas, mõõdukad lihasööjad ehk vähem kui viis korda nädalas, kalasööjad ehk need, kes punast liha ei söönud, taimetoitlased, kes sõid küll mune ja piimatooteid, kui mitte liha ega kala, ning veganid. Kui uurijad jätsid kõrvale enam levinud surmapõhjustanud nagu tubakas, vanadus, alkohol jms, siis uuringurühmade vahel märgatavaid erinevusi välja ei tulnud. Sageli seostatakse südameveresoonkonna haigusi liigse liha tarbimisega, siis antud väide uuringu põhjal tõestust ei leidnud. Järeldustes leitakse, et toitumisharjumus mõjutab ehk konkreetsete haiguste esinemist, kuid mitte loodetavat eluea pikkust.

Piim on sulle hea

Viimases Journal of Dairy Researchi toimetajaveerus kirjutab Guelphi ülikooli teadlane Mansel W Griffiths lühidalt ja kokkuvõtvalt 2016 aasta augusti numbrist ja tõdeb, et piim on hea. Kirjatöös viitab ajakirjas avaldatud artiklitele, kus piima head omadused väljenduvad nii piima rasvhappelises koostises, millel on roll südameveresoonkonna haiguste ennetamisel kui võimes vältida teise tüübi diabeeti teket. Piim on enamat kui lihtsalt kaltsiumi allikas. Loe lähemalt

Hea asi jääb silma

Annan edasi hiljuti silma jäänud uudise. Nimelt teadlasi ja nende artikleid sisaldava andmebaasi Research Gate andmetel on Eesti maaülikooli vanemteadur Olavi Kurina viimase nädala jooksul enim loetud autor Eestist. Tegu on tema kaasautorluses hiljuti ilmunud arvamusartiklis Timeless standards for species delimitation, mis ilmus ajakirjas Zootaxa. Seda kirjatööd on vaadatud, loetud ja kommenteeritud kokku üle kahe tuhande korra. Artikkel keskendub standardite järgimisele ja kvaliteedikontrollile uute loomaliikide esmakirjeldamisel ning kritiseerib nende reeglite devalveerumist biosüstemaatikas. Artiklit saab lugeda Zootaxa veebilehelt. Tundub, et viimasel ajal kogub Research Gate enam populaarsust, kuna see on hea võimalus ligipääsuks artiklitele, mida ajakirja kodulehtedelt lugeda ei saa. Samas leiab sealt ka tööpakkumisi ja muud lugemisväärset.

Nalja ka

Selliseid võrdlusi leiab vahest ka teaduslikes ringkondandes :))

Transid on head

Mitmeid seisukohti on olnud seoses trans rasvhapetega. Äsja üllitatud üldistus viitab, et transrasvad võivad ikkagi olla kasulikud. Viidates, et senised arusaamad vaadatakse üle. Varasemalt on diskuteeritud selle üle, et trans rasvhapped avaldavad erinevate mõju võrreldes hüdrogeniseeritud taimsete õlidega, kuid ilmselt ei ole see piisavalt tõestatud. Rohkem mainitud seisukohast milk genomicsi veebikodust!

Ohud veeganluses

Teisel lihavõttepühal on paslik kõneleda pisut ka taimetoitlusest. Käesoleva kuul ilmus PLOS One ajakirjas Soome teadlaste artikkel, mis võrdles sealse riigi noorukite ja täiskasvanutest taimetoitlaste ja mitte-taimetoitlaste toitumist. Ühelt poolt on uurimuse ajendiks fakt, et taimetoitlus ja veeganlus muutuvad ühe populaarsemaks. Ning just noorte seas. Ent endiselt on kättesaadaval suhteliselt vähe asjalikku informatsiooni veeganluse mõjust ainevahetuslikule seisundile või ainevahetushaiguste esinemise riskile. Analüüs viidi läbi vere plasma, seerumi ja kuseproovide alusel. Lisaks sellele, et taimetoitlased ei tarbi liha, on nende toidusedelis vähem piima ja piimatooteid. Samas juurviljade tarbimises erinevusi ei leitud. Lisaks võib kogutud vastuste põhjal öelda, et taimetoitlaste toidulaual on rohkem sissetoodud produkte nagu kaunviljad, sojatooted, pähklid, tofu jne. Põnev leid oli see, et mittetaimetoitlased on suuremad kohvi joojad ning väiksemad suhkur tarbijad kui taimetoitlased. Huvitav teada! Vaatamata osalejate arvu väiksusele (n=41) saab uurimuse põhjal välja tuua, et veeganite puhul tuleb senisest enam tähelepanu pöörata söögi D-vitamiini ja joodi sisaldusele. Kuid leiti positiivseid külgi veeganlusega seoses nagu madalam kolesterooli tase ning nende toidusedel sisaldas eelistatumaid rasvhappeid. Kokkuvõtvalt nenditakse, et ka taimetoitlased vajavad toitainete tarbimise norme. Viide publikatsioonile

Loomast näeb läbi..

Huvilistel on nüüd võimalus lähemalt uurida lehma siseelu. Valminud on kütkestav 3D mudel. Uuri lähemalt link