Soole mikrobioomi ja aju funktsioonide vahel on seos

Selle aasta Nutrition Reviews juuli numbris ilmus šveitsi teadlaste artikkel, mis analüüsis kirjanduses leiduva teadmiste alusel soolestiku mikrobioomi ja aju funktsioonide vahelisi seoseid. Aju ja mikrobioota vaheline sidepidamine hõlmab endas epiteeli retseptori poolt vahendatud signaliseerimist, immuunsuse moduleerimist ja stimuleerimist bakteriaalsete metaboliitidega. Sellise ristühendus on oluline mikrobioota võime reguleerima tsirkuleeriva trüptofaani olemasolu, mis mõjutab serotoniini sünteesi ja mõjutab teatud CNS retseptorite ekspressiooni, seeläbi võimaldades otseselt mõjutama aju ärrituvust ja funktsioone, samuti geeni ekspressiooni epigeneetiliseks kontrolliks. Lisaks toovad teadlased välja soolestiku mikrofloora ja ajuga seotud haiguste vahelisi seoseid. Seega hoidke oma soolestikku.

Kohvi ei mõjuta

Ilmselt kohtab üsna tihti meediaväljaannete uudisvoos nupukesi, mis räägivad kohvi positiivsest või halvast mõjust mõnele tervisenäitajale. Karolinska Instituudi teadlased analüüsisid 750 varem avaldatud teadusartiklit selgtamaks kohvi joomise seoseid teise tüübi diabeediga. Olemasolevad andmed näitavad, et kohvi tarbimine on pöördvõrdeliselt seotud T2D riskiga. Võimalikud tegurid selle seoses puhul hõlmavad termogeenseid, antioksüdatiivseid ja põletikuvastaseid toimeid, adenosiini retseptori signalisatsiooni modulatsiooni ja mikrobioomi sisu ja mitmekesisust. Samas kinnitavad teadlased, et usaldusväärsemate tulemuste saamiseks on vaja täiendavaid eksperimente.

Teehoolduse negatiivsed mõjud

Mitmes külma talvega riigis on kombeks teehoolduse käigus kasutada soola, et hoida tee jäävaba. Ent teedele pandav sool võib mõjutada keskkonda ja inimese poolt tarbitud joogivett. Ameerika teadlased avaldasid artikli, kus analüüsisid võimalikke mõjusid, mis kaasnevad talvise teehooldusega. Suurim risk on raskemetallide jõudmine põhjavette. Teisisõnu suurendab teedele pandud sool raskemetallide sisaldust mullas. Seega teedel jõuavad raskemetallid pinnasevette olles toksilised sealsetele mikroorganismidele kui inimestele joogivee näol.

Euroopa teadusfinantsidest

Paljude meie teadlased on proovinud järjest enam saada teadusfinantse Euroopa Teadusnõukogu vahenditest. Ikka suurema vabaduse saamiseks. Suurepärane on selle juures see, et toetatakse nii tippude kui ka alustavate teadlaste projekte. Täiendavalt finantseeritakse visiite grandi hoidjate laboritesse. Eelmisel aastal tähistas ERC kümnendat aastapäeva tehes kokkuvõtte senisest tegevusest. Koostatud ülevaade näitab, et ERC grantide saamisel on tulemuslikumad need riigid, kus on maailmaklassiga teadusasutusi. Näiteks tuli välja üsna tugev seoses grandi saajate ja riigis olevate tipptasemele asutuste vahel. Esikolmiku moodustavad Šveits, Iisrael ja Holland, mille puhul on ERC grantide arv ülikooli kohta 50 ja peale. Ida-Euroopa maadest on Eesti teine, samas kuna tegu on esimese kümne aasta tulemustega, siis tulemus on suhteliselt hea. Teadupoolest on meie inimesed väga kiired kohanejad ja järgmisel kümnendil saame nähe paremaid numbreid. Loe lisaks veebilehelt

Herbitsiidid meis

Tänavu oktoobris avaldati uurimus glüfosaate sisaldavate herbitsiidide jääkide kohta USA kodanike uriinis. Uuringu tulemustest selgub, et võrreldes 1990-ndate esimese poolega on glüfosaatide sisaldus inimeste uriinis suurenenud ligi 18 korda! Herbitsiide kasutamine on USA-s kasvanud alates 1994. aastast. Ühe intensiivsemalt kasutatakse Roundupi ja teisi tooteid geneetiliselt muudatud kultuuride puhul. Vikipeedia väidab, et 1973. aastal hakkas Monsanto glüfosaati sisaldavad mitteselektiivseid herbitsiide turustama nime Roundup® all. See hävitab suhteliselt lühikese aja jooksul sellega kokku puutunud taimed lehtedest kuni juurteni. Nõudlus glüfosaadi järele aga kasvab kiiremini kui tootmine. Pikemalt saab uurimuse kohta lugeda ajakirja JAMA – The Latest Medical Research, Reviews, and Guidelines kodulehelt.

Ühe riigi lugu

Hilja aegu saatis kolleeg artikli sellest kuidas Brasiilia, mis aastakümneid investeeris teadusesse, on seoses majanduskriisiga vähendanud teaduse rahastamist poole võrra. Kogu lugu näitab seda, et kõik mis me sööme või käes hoiame, on suuresti teaduse poolt loodud. Ent nüüd, kui käes on keerulised ajad, ei tohi alustada eelarve kärpimist teadusest, sest see toob tagasilöögi mitte küll homme aga juba ülehomme. Teadus mõjutab täna sisuliselt igat eluala, meie ümber ongi suuresti teadus ilma seda tajumata. Paljudes valdkondades on ilmselt tähele pandud, et viimasel kümnendil on esile kerkinud just Brasiilia teadlased, nende publikatsioone leiab mainekate ajakirjade hulgast, nad on konverentside aktiivsed külastajad, leidub arvukat doktorante USA-s ja Euroopas jne. Jah, iga riik teemad omad valikud ise, kuid ilma teaduseta ei ole ei ettevõtlust, innovatsiooni ega suuri edulugusid, mis innustavavad järgmist põlvkonda tulema teadusesse.. Kahju! Loe lähemalt Herton Escobari lugu riigi teadusest. Kasuta Google translate tõlkides inglise keelde, annab üsna adekvaatse vaste!

Kaanel lehega

Reedel ilmunud maineka teadusajakirja Science esikaanelugu on Eesti Maaülikooli taimefüsioloogi, prof. Ülo Niinemetsa kaasautorlusel valminud artikkel „Global climatic drivers of leaf size“, mis võtab fookusesse taimelehtede suuruse varieeruvuse põhjused. Teadlastele on pikemat aega pakkunud huvi küsimus, miks varieerub taimelehtede suurus vastavalt laiuskraadile – alates väga väikestest lehtedest maakera poolustel ning lõpetades massiivsete lehtedega troopikas. Kuueteistkümnest teadlastest koosnevat meeskonda, mille liikmeks oli ka prof. Ülo Niinemets, juhtinud professor Ian Wright (Macquarie’ Ülikool, Austraalia) tõdes, et vastupidiselt seni levinud arvamusele, et suurimat rolli mängivad ainult vee kättesaadavus ja ülekuumenemise oht, on teiseks võtmeteguriks öine temperatuur ning lehtede oht saada külmakahjustusi. Teadlased analüüsisid kokku enam kui 7600 taimeliigi lehti (sealhulgas kõiki Eesti puittaimeliikide lehti), ning saadud andmeid kõrvutati uue teooriaga. Selle tulemusel valmisid mudelid, mis võimaldavad päevast ülekuumenemise ning öist külmumise ohtu arvesse võttes ennustada maksimaalset võimalikku taimelehe suurust konkreetsetes kliimatingimustes. See on väga oluline teadmine, kuna lehe suurus määrab lehtede temperatuuri ja seega mõjutab otseselt kõikide temperatuurist sõltuvate bioloogiliste protsesside kiirust, kaasa arvatud taimede süsinikusidumise kiirust. Saadud uusi bioklimaatilisi seoseid kasutatakse üha täpsemate taimede levikumudelite loomiseks ning globaalsete süsinikusidumise mudelite täiendamiseks. See võimaldab ennustada, kuidas taimestik muutub nii kohalikul kui globaalsel tasandil kliimamuutuste korral ja kuidas taimestiku muutus omakorda mõjutab kliimat. Eesti Maaülikooli teadusprorektor Ülle Jaakma sõnul on artikli avaldamine ajakirjas Science iga teadlase jaoks väga suur tunnustus. „Ülo Niinemetsa osalusel avaldatud teadustöö jõudmine ajakirja Science esikaanele on tunnustus ülikoolile ning inspireeriv ja motiveeriv kõigile noorteadlastele, kes oma karjääri alles kujundavad,“ sõnas ta. Prof. Ülo Niinemets kuulub 1% enim tsiteeritud teadlaste hulka maailmas.