Imiku mükobioomi seoses emaga

Ilmselt kümned uurimiskeskused üle ilma tegelevad sellega, et selgitada, mis mõjutab imiku soolestiku ja muude kehapiirkondade bakteriaalset kooslust. Küsimus on sageli selles kui suures osas sarnaneb imiku mikrofloor või mikrobioota ema omaga. Teisalt, millised on keskkonna või muud mõjud bakterite kooslusele ja arvukusele. Minnesota ülikoolis selgitati seoseid imiku mükobioomi ema omaga. Põnev lugemine.

Teadust võib vaadata, ei pea lugema

Ligi 13 aastat on lugejatele silmarõõmu pakkunud teadusajakiri, kes klassikalise paberversiooni kõrvale pakub ka visuaalset poolt. Valdavalt nooremate teadlaste poolt toimetatud ajakiri katab nii mitmeid distsipliine, käitumisuuringutest kuni meditsiinini. Ajakiri JoVE on huvilistele kättesaadav nii arvutis kui nutiseadmes. Soovitan lisada see lemmikute alla.

Pingerida või siis paremustabel?!

Topid pakuvad paljudele elevust. Üks institutsioon, kes reastab ülikoole edetabelisse - QS Univeristy Ranking avaldas mineva aasta näitajad, milles esituhande seas kaks suurimat ülikool, nii Tartu Ülikool kui Tallinna Tehnikaülikool. Metsanduse ja põllumajanduse erialavaldkonnas seisab esisaja hulgas endiselt Eesti Maaülikool. Loe pigemalt

Ainult kümme põhjust tähistamiseks

Mõned päevad tagasi avaldas ScienceNews 10 asja teadusest, mida võiks tänavu seoses nende sündmuste ümmarguse numbri tõttu tähistada. Esmalt võib tunduda, et kuidas see loetelu on teadusega seotud, kuid kõik nimekirjas olevad asjad on suuremal või vähemal määral seostatavad teadusega. Vt lähemalt ScienceNewsi lehelt

Veganluse mõju luudele

Varsti ilmub ajakirjas Nutrition Reviews artikkel Zaragoza ülikooli teadlastest, mis käsitleb taimetoitluse ja veganluse mõju luude tihendusele ja murdude esinemisele. Ülevaateartikkel toob selgelt välja, toetudes 20 uuringul ligemale 37 tuh osalejaga, et võrreldes omnivooridega, iseloomustab taimetoitlasi ja veganeid madalam luude mineraalne tihedus ning suurem luumurdude oht. Tulemus kõneleb sellest, et silmas tuleks pidada, et see mis suhu läheb katab meie toitumusliku tarbe.

Elu varastatud rahal

Saksa ja briti teadlaste ühistööl valminud juhtumianalüüsis, et tänane kriminalistika otsib pikanäpumeeste varanduselt lisaks sõrmejälgedel midagi enamat. See on aga midagi elusat, mis võib rääkida nii mõnegi saladuse. Muidugi sellise saladuse, mida ka kõige osavam varas ei oska peita. Uurimusest, mis avaldati Forensic Science International tuli välja, et mullas elutsev lestaline Rhizoglyphus howensis võib olla peamine tunnistaja varaste poolt peidetud raha asukoha kindlaks tegemisel. Saksamaal toimunud kriminaaluurimises, kus konfiskeeriti suure nominaalväärtusega rahatähti, leiti kohtuekspertiisi laboris jälgi lestadest. Lähemal vaatlusel selgus, et lestaline ei elutse Euroopas ega Vahemere aladel, vaid viitab konkreetsele piirkonnale Austraalias. Perekonda Rhizoglyphus kuuluvad lestalised elavad mullas, kes sarnaselt kahjuritele kahjustavad enamus taimede juuri. Peamiselt küll sibultaimede nagu küüslauk, sibullilled või sibul juuri. Taksonoomilistel uuringutel, mis aitasid kindlaks määrata lestade elupaiga, kus kurikaelad olid varastatud raha peita, viis resultatiivse tulemuseni. Loe pikemalt!

Putukad laudas ja laual

Kolm aastat tagasi alustas Wageningeni Ülikoolis ilmumist ajakiri Journal of Insects as Food and Feed, mis võttis eesmärgiks avaldada uurimusi, kus uurimisobjektiks on putukad. Putukad, kes ühel või teisel moel oleksid toiduks inimesele või söödana loomadele. Kirjutisi on nii toakärbsest kuni ritsikateni. Igatahes hoian end teemaga kursis, põnev teema igatahes, aga ka kas teadusrahastajatel jätkub huvi! Loe siit