Edastan teile õppimisvõimaluse Austrias.
Dear .., this is to inform you on the opening of six fully funded PhD positions atthe University of Veterinary Medicine Vienna, Austria.All details of this call can be found at http://www.vu-wien.ac.at/phd/Deadline for application is April 15, 2008!I kindly ask you to announce this opportunity within your institution.Thank you very much for your kind cooperation.With best regards from ViennaUrsula M. Schober, PhDUniversity of Veterinary Medicine ViennaInternational Relations OfficeVeterinärplatz 1, A-1210 Vienna, AustriaTel: +43-1-25077-1107Fax: +43-1-25077-1192http://www.vu-wien.ac.at/ausland/start.htmmailto:Ursula.Schober@vu-wien.ac.at
reede, 29. veebruar 2008
Palju õnne Ene Ergma!
Tänasel maagilisel 29. veebruaril on sünnipäev akadeemikul ja Riigikogu spiikril Ene Ergmal. Seega soovime Talle südamest õnne ja tugevat jaksu!
Sünniaeg ja -koht: 29.02.1944 Rakvere
Haridus: Moskva Riiklik Ülikool 1969, astronoomia (cum laude); füüsika-matemaatikakandidaat 1972, füüsika-matemaatikadoktor 1984; Tartu Ülikool, füüsika 1964; C. R. Jakobsoni nim Viljandi 1. Keskkool 1962
Töökohad: XI Riigikogu esimees 2007–; X Riigikogu esimees 2003–2006, aseesimees 2006–2007; Eesti Teaduste Akadeemia asepresident 1999–2004; Tartu Ülikool, teoreetilise füüsika ja astrofüüsika kateedri professor 1988–1992, astrofüüsika korraline professor 1992, teoreetilise füüsika instituudi juhataja 1992–1996, füüsikaosakonna juhataja 1992–1998 NSVL Teaduste Akadeemia Astronoomia Instituudi juhtivteadur, teadussekretär, vanemteadur, nooremteadur 1974–1988; ENSV Teaduste Akadeemia Füüsika ja Astronoomia Instituut, nooremteadur 1972–1974
Ühiskondlik tegevus: Rahvusvahelise Astronoomiaühingu (IAU), IAU Eesti komitee, Euroopa Astronoomiaühingu (EAS) ja Eesti Füüsika Seltsi liige; Tartu Observatooriumi nõukogu, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi nõukogu ja Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi nõukogu; Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik alates 1997; Euroscience; Inglise Kuningliku Astronoomiaseltsi assotsieerunud liige alates 2001; Descartes’i preemia suure žürii liige 2002, president 2003-2005; Göttingeni Teaduste Akadeemia külalisprofessor; Rootsi Kuningliku Inseneriteaduste Akadeemia välisliige; Tartu Akadeemilise Tenniseklubi
Teadustegevus: Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik 1997; Göttingeni Teaduste Akadeemia külalisprofessor 1994; Kõrgema Atesteerimise Komisjoni professor 1990; Tartu Ülikooli teoreetilise füüsika instituudi astrofüüsika professor 1988 Doktoridissertatsioon "Ebastabiilne termotuumaaine põlemine tähe hilistes evolutsioonistaadiumites" 1984
Loominguline tegevus: avaldanud artikleid erialastes ajakirjades, erialaentsüklopeediates jm ning Eesti ajakirjanduses, esinenud tele- ja raadiosaadetes
Info pärineb Riigikogu kodulehelt
Eestlased maailmakaardil!
Sellise pealkirja põhjuseks on avastus, milles mängisid olulist rolli Tartu Ülikooli teadlased. Nimelt Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi taimebioloogia labori teadlased Triin Vahisalu, Heino Moldau ja Hannes Kollist osalesid rahvusvahelise meeskonna koosseisus, kes avastas geeni, mis aitab nende tumedate plekkide teket seletada. Avastust kirjeldav artikkel ilmus äsja maailma mainekaimas teadusajakirjas Nature.
Kõikide taimede lehtedes on väikesed õhulõhed (taime suud) – kahe sulgraku vahele moodustuvad väikesed pilud, mille kaudu saab taim atmosfäärist süsihappegaasi. Samade lõhede kaudu pääsevad taime ka haigustekitajad ja õhus leiduvad saasteained, näiteks osoon.
Kõikide taimede lehtedes on väikesed õhulõhed (taime suud) – kahe sulgraku vahele moodustuvad väikesed pilud, mille kaudu saab taim atmosfäärist süsihappegaasi. Samade lõhede kaudu pääsevad taime ka haigustekitajad ja õhus leiduvad saasteained, näiteks osoon.
„Osoon on väga tugev oksüdant ning tööstusrevolutsiooni algusest on selle kontsentratsioon maalähedastes õhukihtides kordi suurenenud,” ütles Kollist. Kõrgenenud osoonikontsentratsioon pidurdab kasvu ja kahandab saagikust. Arvatakse, et osoon tekitab taimedele rohkem kahju kui kogu muu õhusaaste kokku.
Õhulõhede kaudu väljub taimest ka niiskus – kui mullas on vett piisavalt, on õhulõhed avatud. Kui vett on vähe tõmbuvad õhulõhed kinni, et eluks hädavajalikku vett hoida. Seega peab taim suutma õhulõhesid piisavalt avada, et tagada CO2 sissepääs, samas ka vajadusel neid kiiresti sulgeda, et mitte liigselt vett kaotada.
Kui lehte ründab mingi haigustekitaja siis tekib ülitundlikkusreaktsioon – lehele tekib tume laik. Kiiresti võetakse haigestunud piirkonnast toitained ära, et haigus ei saaks levida. Samalaadne protsess toimub ka osooni toimel.
Tartlastega koos seisavad avastuse taga ka Helsingi ülikooli ja USAs Californias asuva San Diego ülikooli teadlased.
Katseid tehti taimebioloogia mudeltaime arabidopsise ehk müürloogaga. Nendeks katseteks on Tartu Ülikoolis ehitatud spetsiaalne katseseade, kus saab täpselt mõõta taime gaasivahetust. Mõõta saab nii taime poolt neelatava süsihappegaasi hulka kui taimest eralduva vee kogust. Samuti saab tekitada väga osoonirikka keskkonna.
Selgitati välja taimed, millel ilmnes ülitundlikkus osooni suhtes. Seejärel uuriti nende taimede genoomi ning leiti üles mutatsioon geenis, mis kodeerib valku, millel on keskne roll õhulõhede sulgumise ja avanemise reguleerimisel. Avastatud geenile anti nimeks SLAC1 (SLow Anion Channel1). Kollisti sõnul polnud seni kirjeldatud ühtki geeni, mis mängiks õhulõhede sulgumise regulatsioonis nii keskset rolli.
Avastus on tema sõnul üks samm teel, mis tulevikus võib aidata luua taimi, mis suudavad põuastes või saastunud piirkondades paremini vastu pidada. Põuarikkaid piirkondi tuleb maailmas aina juurde, samuti kasvab kiires tempos maakera rahvaarv. „Meie töö on üks samm edasi mõistmaks õhulõhede regulatsioonimehhanisme,” ütles Kollist.
Õhulõhede kaudu väljub taimest ka niiskus – kui mullas on vett piisavalt, on õhulõhed avatud. Kui vett on vähe tõmbuvad õhulõhed kinni, et eluks hädavajalikku vett hoida. Seega peab taim suutma õhulõhesid piisavalt avada, et tagada CO2 sissepääs, samas ka vajadusel neid kiiresti sulgeda, et mitte liigselt vett kaotada.
Kui lehte ründab mingi haigustekitaja siis tekib ülitundlikkusreaktsioon – lehele tekib tume laik. Kiiresti võetakse haigestunud piirkonnast toitained ära, et haigus ei saaks levida. Samalaadne protsess toimub ka osooni toimel.
Tartlastega koos seisavad avastuse taga ka Helsingi ülikooli ja USAs Californias asuva San Diego ülikooli teadlased.
Katseid tehti taimebioloogia mudeltaime arabidopsise ehk müürloogaga. Nendeks katseteks on Tartu Ülikoolis ehitatud spetsiaalne katseseade, kus saab täpselt mõõta taime gaasivahetust. Mõõta saab nii taime poolt neelatava süsihappegaasi hulka kui taimest eralduva vee kogust. Samuti saab tekitada väga osoonirikka keskkonna.
Selgitati välja taimed, millel ilmnes ülitundlikkus osooni suhtes. Seejärel uuriti nende taimede genoomi ning leiti üles mutatsioon geenis, mis kodeerib valku, millel on keskne roll õhulõhede sulgumise ja avanemise reguleerimisel. Avastatud geenile anti nimeks SLAC1 (SLow Anion Channel1). Kollisti sõnul polnud seni kirjeldatud ühtki geeni, mis mängiks õhulõhede sulgumise regulatsioonis nii keskset rolli.
Avastus on tema sõnul üks samm teel, mis tulevikus võib aidata luua taimi, mis suudavad põuastes või saastunud piirkondades paremini vastu pidada. Põuarikkaid piirkondi tuleb maailmas aina juurde, samuti kasvab kiires tempos maakera rahvaarv. „Meie töö on üks samm edasi mõistmaks õhulõhede regulatsioonimehhanisme,” ütles Kollist.
Uudis pärineb ÄP Novaatorist.
neljapäev, 28. veebruar 2008
Keskkonnaabi blogi
Avastasin uue blogi enda jaoks, nimelt Erik Puura keskkonna veebipäeviku. Põnevat ja harivat lugemist leiab sealt ohtralt. Toon teieni ka viimase uudise mis räägib ühest ideest, mida tasuks kaaluda.
Veebipäevik - http://erikpuura.wordpress.com/
Eesti peaks käivitama elektriautode tootmise
Missuguse majandusharu arengusse võiks eestlased ise investeerida? Erinevaid aspekte kaaludes arvan, et Eesti võiks ise hakata kokku panema elektriautosid ja teisi akudel töötavaid elektrilisi transpordivahendeid. Mitte nii eksklusiivseid, mida Tesla Motors teeb, vaid rahulikke, kvaliteetseid ja praktilisi, nagu näiteks see inglaste piimaauto, mis loomulikult põhineb vanemal tehnoloogial ning mille muudab praktiliseks vajadus pidevalt peatuda.
Selle ettepaneku üheks põhjenduseks on tuuleenergia võimalused, millest just kirjutasin. Meil on võimalik suur osa transpordisektorist üles ehitada sisuliselt emissioonivabana - kasutame tuuleenergia tippaegu akude laadimiseks transpordisektori jaoks. Kuna tuuleenergia põhiprobleemiks on vajadus seda akumuleerida, siis me ei akumuleeri seda mitte spetsiaalsetesse süsteemidesse, mis tõstavad tunduvalt energia hinda, vaid transpordisektori energiaallikatesse, mida on niikuinii vaja laadida - kui trandpordisektor sellel põhineks.
Eestis on kokku pandud vormelautosid, busse, ekskavaatoreid… Kõik on olnud võimalik. Ka teadlased on meil (veel) olemas, kes teavad trende ja oskavad soovitada, missugused energiaallikad on kõige optimaalsemad (akud, suruõhk…). Ise kompetentsi kokku pannes ja üles ehitades saaksime muutuda sarnasteks näiteks hispaanlastega, kes mitte ei tooda tuuleturbiine oma kodumaal, vaid avasid tehase ka USA-s. Alustada võiks kindlatest mudelitest koostöös välismaise autotootjaga. Koostöös tanklakettidega oleks vajalik üles ehitada kiirlaadimis- või akuvahetusjaamad. Olles omandanud vajalikud kogemused muutuks selline tootmine üheks Eesti peamiseks eksportijaks. Kas Eestis leidub investoreid, kes sellisele väljakutsele vastaksid?
Eestis on kokku pandud vormelautosid, busse, ekskavaatoreid… Kõik on olnud võimalik. Ka teadlased on meil (veel) olemas, kes teavad trende ja oskavad soovitada, missugused energiaallikad on kõige optimaalsemad (akud, suruõhk…). Ise kompetentsi kokku pannes ja üles ehitades saaksime muutuda sarnasteks näiteks hispaanlastega, kes mitte ei tooda tuuleturbiine oma kodumaal, vaid avasid tehase ka USA-s. Alustada võiks kindlatest mudelitest koostöös välismaise autotootjaga. Koostöös tanklakettidega oleks vajalik üles ehitada kiirlaadimis- või akuvahetusjaamad. Olles omandanud vajalikud kogemused muutuks selline tootmine üheks Eesti peamiseks eksportijaks. Kas Eestis leidub investoreid, kes sellisele väljakutsele vastaksid?
Siia juurde lisasin ühe huvitava joonise.
Midagi huvitavat
Tartu Ülikooli Raamatukogu kolmandal korrusel on alates 19. veebruarist avatud
näitus “50 põhjust välisülikoolis õppimiseks”. Näituse idee pärineb Tartu Ülikooli
õppeosakonna välisüliõpilastalituselt, kes palus välismaal õppinud tudengeid
pildistada oma tudengielu välismaal veedetud aasta või semestri vältel. See näitus on
heaks ülevaateks, mida kõike võib välismaal õppides kogeda ja kohata. Näitus jääb
avatuks 30. märtsini.
Info pärineb Põhja-Ameerika Ülikoolide teabekeskuse uudiskirjast.
näitus “50 põhjust välisülikoolis õppimiseks”. Näituse idee pärineb Tartu Ülikooli
õppeosakonna välisüliõpilastalituselt, kes palus välismaal õppinud tudengeid
pildistada oma tudengielu välismaal veedetud aasta või semestri vältel. See näitus on
heaks ülevaateks, mida kõike võib välismaal õppides kogeda ja kohata. Näitus jääb
avatuks 30. märtsini.
Info pärineb Põhja-Ameerika Ülikoolide teabekeskuse uudiskirjast.
kolmapäev, 27. veebruar 2008
Kristjan Jaak!
Püüan siis jätkuvalt teieni tuua õppimisvõimalusi, seekord Kristjan Jaagu stipendiumid.
Teave on pärit Archimedes kodulehelt: http://www.archimedes.ee/amk/index.php?leht=8
Kristjan Jaagu stipendiumiprogramm on Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Archimedes koostöös algatatud riiklik stipendiumiprogramm, mille eesmärgiks on toetada Eesti kõrgkoolide magistri- ja doktoriõppe üliõpilaste õpinguid välisülikoolide juures ning magistri- ja doktoriõppe üliõpilaste ning õppejõudude õppe- ja teadustööga seotud välislähetusi.
Konkurss 2008/2009 õppeaasta stipendiumitele on avatud. Taotlusi võetakse vastu kolmes kategoorias:
TASEMEÕPE - välisõpingud kuni 1 aasta, sihtrühm doktorandid ja magistrandid. Taotluste esitamise tähtaeg: 1. mai 2008
OSALINE ÕPE - välisõpingud 1 - 5 kuud, sihtrühm doktorandid ja magistrandid. Taotluste esitamise tähtajad: 1. mai 2008 ja 1. oktoober 2008
VÄLISLÄHETUSED - välislähetus 3-21 päeva, sihtrühm noored õppejõud (kuni 35 a), doktorandid ja magistrandid. Taotluste esitamise tähtajad: 1. juuni 2008, 1. detsember 2008, 1. märts 2008 (viimane 2007/2008 õppeaasta taotlusvoor)
Vastu võetakse taotlusi, mille kõige varasem lähetuse aeg on 1 kuu peale stipendiumile kandideerimise tähtaega.
Kristjan Jaagu tasemeõppe ja välislähetuse stipendiumi kontaktisikuks Sihtasutuses Archimedes on Evelin Einla, e-posti aadress evelin@archimedes.ee, telefon 6 962 432.
Kristjan Jaagu osalise õppe stipendiumi kontaktisikuks Sihtasutuses Archimedes on Tuuli Soodla, e-posti aadress tuuli@archimedes.ee telefon 6 996 490
Teave on pärit Archimedes kodulehelt: http://www.archimedes.ee/amk/index.php?leht=8
Kristjan Jaagu stipendiumiprogramm on Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Archimedes koostöös algatatud riiklik stipendiumiprogramm, mille eesmärgiks on toetada Eesti kõrgkoolide magistri- ja doktoriõppe üliõpilaste õpinguid välisülikoolide juures ning magistri- ja doktoriõppe üliõpilaste ning õppejõudude õppe- ja teadustööga seotud välislähetusi.
Konkurss 2008/2009 õppeaasta stipendiumitele on avatud. Taotlusi võetakse vastu kolmes kategoorias:
TASEMEÕPE - välisõpingud kuni 1 aasta, sihtrühm doktorandid ja magistrandid. Taotluste esitamise tähtaeg: 1. mai 2008
OSALINE ÕPE - välisõpingud 1 - 5 kuud, sihtrühm doktorandid ja magistrandid. Taotluste esitamise tähtajad: 1. mai 2008 ja 1. oktoober 2008
VÄLISLÄHETUSED - välislähetus 3-21 päeva, sihtrühm noored õppejõud (kuni 35 a), doktorandid ja magistrandid. Taotluste esitamise tähtajad: 1. juuni 2008, 1. detsember 2008, 1. märts 2008 (viimane 2007/2008 õppeaasta taotlusvoor)
Vastu võetakse taotlusi, mille kõige varasem lähetuse aeg on 1 kuu peale stipendiumile kandideerimise tähtaega.
Kristjan Jaagu tasemeõppe ja välislähetuse stipendiumi kontaktisikuks Sihtasutuses Archimedes on Evelin Einla, e-posti aadress evelin@archimedes.ee, telefon 6 962 432.
Kristjan Jaagu osalise õppe stipendiumi kontaktisikuks Sihtasutuses Archimedes on Tuuli Soodla, e-posti aadress tuuli@archimedes.ee telefon 6 996 490
Teadus punkt ee!
Kiire põige portaali teadus.ee ning lugu, mis seal silma hakkas:
Kui te olete ennast avastanud sealt, kuhu teil polnud vähimatki kavatsust minna, siis teadke – olete täiesti normaalne inimene. Lugesin just hiljuti uudist, et Leedsi ülikooli teadlased avastasid, et inimene on tegelikult karielajas nagu lammas või parvelind. Nad nimelt kogusid ühte saali paarsada inimest ja palusid, et nad üksteisega ei suhtleks. Liikuda võisid nad kuhu iganes, juhuslikult, ainult et nad pidid hoidma vähemalt käteulatuse võrra distantsi. Teadlased aga informeerisid teiste katsealuste teadmata väikest hulka katsealuseid, kuhu liikuda. Ja nii selguski, et 200 inimese puhul piisab vaid kümnest suunateadlikust inimesest, et teised alateadlikult nende eesmärgikindlatega samas suunas liikuma hakkaksid. Seega, vaid 5% rahvahulgast määrab, kuhu ülejäänud 95% suunduvad.
Leedsi ülikooli professor Jens Krause jäi küll poliitiliselt korrektseks ja kinnitas ajakirjanikele, et nende tulemusi saab kasutada näiteks õnnetuste puhul või jalakäijate organiseerimiseks inimestest tulvil tänavatel.Mis ütlemata jäi, on et seda teadmist kasutavad ka massirahutuste organiseerijad. Ning muidugi igasugused revolutsionäärid, ekstremistid ja muud äärmuslased. Nii lähi- kui kaugajaloost on selle kohta hulgaliselt näiteid tuua. Inimene on lambakarja liige – see ütelus ei tundugi nüüd pahatahtlikuna, vaid lihtsalt tõdemusena.Siit võib minna veel edasi ja küsida – kas mitte pole üks autostumise põhjusi alateadlik püüd saada eemale lambakarjast, mis tõmbab su endasse, kuni lõpuks avastad end näiteks oma kodu asemel hoopis mõnel laulupeol olevat. Autoplekk kaitseb karja eest. Või siiski. Kas pole ka meie teedel toimuv ohjeldamatu kihutamine siiski lambakarja efekt. Piisab, kui 5% autodest kihutab, ja kohe teevad seda kõik.
Kui te olete ennast avastanud sealt, kuhu teil polnud vähimatki kavatsust minna, siis teadke – olete täiesti normaalne inimene. Lugesin just hiljuti uudist, et Leedsi ülikooli teadlased avastasid, et inimene on tegelikult karielajas nagu lammas või parvelind. Nad nimelt kogusid ühte saali paarsada inimest ja palusid, et nad üksteisega ei suhtleks. Liikuda võisid nad kuhu iganes, juhuslikult, ainult et nad pidid hoidma vähemalt käteulatuse võrra distantsi. Teadlased aga informeerisid teiste katsealuste teadmata väikest hulka katsealuseid, kuhu liikuda. Ja nii selguski, et 200 inimese puhul piisab vaid kümnest suunateadlikust inimesest, et teised alateadlikult nende eesmärgikindlatega samas suunas liikuma hakkaksid. Seega, vaid 5% rahvahulgast määrab, kuhu ülejäänud 95% suunduvad.
Leedsi ülikooli professor Jens Krause jäi küll poliitiliselt korrektseks ja kinnitas ajakirjanikele, et nende tulemusi saab kasutada näiteks õnnetuste puhul või jalakäijate organiseerimiseks inimestest tulvil tänavatel.Mis ütlemata jäi, on et seda teadmist kasutavad ka massirahutuste organiseerijad. Ning muidugi igasugused revolutsionäärid, ekstremistid ja muud äärmuslased. Nii lähi- kui kaugajaloost on selle kohta hulgaliselt näiteid tuua. Inimene on lambakarja liige – see ütelus ei tundugi nüüd pahatahtlikuna, vaid lihtsalt tõdemusena.Siit võib minna veel edasi ja küsida – kas mitte pole üks autostumise põhjusi alateadlik püüd saada eemale lambakarjast, mis tõmbab su endasse, kuni lõpuks avastad end näiteks oma kodu asemel hoopis mõnel laulupeol olevat. Autoplekk kaitseb karja eest. Või siiski. Kas pole ka meie teedel toimuv ohjeldamatu kihutamine siiski lambakarja efekt. Piisab, kui 5% autodest kihutab, ja kohe teevad seda kõik.
esmaspäev, 25. veebruar 2008
Haarake võimalusest!
Head sõbrad, taas on mul tore võimalus teile edastada teada õppimisvõimalusest välismaal. Nimel pakub Põhja-Carolina Ülikool meie tudengitele võimalust studeerida sealses ülikoolis järgmisel õppeaastal. Vajamineva teabe leiate allpool olevast tekstist.
Teate, peaksin vist rohkem siia üles riputama analoogse sisuga infot, et noored teadushuvilised ikka oleksid oma võimalustega kursis.
Edukat proovimist!
KONKURSS PÕHJA-CAROLINA ÜLIKOOLI GREENSBOROS
Vastavalt ülikoolidevahelisele lepingule on TÜ üliõpilastel võimalus 2008/2009.
õppeaastal semestri või kahe vältel õppida Põhja-Carolina Ülikoolis Greensboros
(USA). Vahetusüliõpilasele tagatakse tasuta õpe, majutus ja toitlustamine; kõik
muud kulud tuleb üliõpilasel endal kanda, sh viisa- ja reisikulud ning tervisekindlustus
(350 USD semestris).
Vahetusüliõpilaseks võivad kandideerida bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilased.
Kandideerida ei saa arstiteaduskonna üliõpilased; ka ei pakuta kursusi õigusteaduse
magistrantidele ning piiratud võimalused võivad olla ka meedia/ajakirjanduse
üliõpilastel.
Täpsem teave: http://www.uncg.edu/ipg/studyabroad/intExStudent.html
Kandideerimiseks vajalikud dokumendid:
- CV (eesti keeles, välisüliõpilastlituse vormil: http://www.ut.ee/137055)
- Avaldus (http://www.uncg.edu/ipg/studyabroad/PartUniv.html)
- Tõend õppetulemuste kohta, magistrantidel ka bakalaureuseastme
akadeemiline õiend (inglise keeles)
- Motivatsioonikiri (inglise keeles)
- Soovituskiri TÜ õppejõult (inglise keeles)
- Tõend keeleoskuse kohta (TOEFL)
Dokumendid esitada hiljemalt 17. märtsiks välisüliõpilastalitusele.
Kontakt:
Margot Laneman
Õppeosakonna välisüliõpilastalitus
Ülikooli 18-104
Tel. 737 6270
E-post: margot.laneman@ut.ee
Teate, peaksin vist rohkem siia üles riputama analoogse sisuga infot, et noored teadushuvilised ikka oleksid oma võimalustega kursis.
Edukat proovimist!
KONKURSS PÕHJA-CAROLINA ÜLIKOOLI GREENSBOROS
Vastavalt ülikoolidevahelisele lepingule on TÜ üliõpilastel võimalus 2008/2009.
õppeaastal semestri või kahe vältel õppida Põhja-Carolina Ülikoolis Greensboros
(USA). Vahetusüliõpilasele tagatakse tasuta õpe, majutus ja toitlustamine; kõik
muud kulud tuleb üliõpilasel endal kanda, sh viisa- ja reisikulud ning tervisekindlustus
(350 USD semestris).
Vahetusüliõpilaseks võivad kandideerida bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilased.
Kandideerida ei saa arstiteaduskonna üliõpilased; ka ei pakuta kursusi õigusteaduse
magistrantidele ning piiratud võimalused võivad olla ka meedia/ajakirjanduse
üliõpilastel.
Täpsem teave: http://www.uncg.edu/ipg/studyabroad/intExStudent.html
Kandideerimiseks vajalikud dokumendid:
- CV (eesti keeles, välisüliõpilastlituse vormil: http://www.ut.ee/137055)
- Avaldus (http://www.uncg.edu/ipg/studyabroad/PartUniv.html)
- Tõend õppetulemuste kohta, magistrantidel ka bakalaureuseastme
akadeemiline õiend (inglise keeles)
- Motivatsioonikiri (inglise keeles)
- Soovituskiri TÜ õppejõult (inglise keeles)
- Tõend keeleoskuse kohta (TOEFL)
Dokumendid esitada hiljemalt 17. märtsiks välisüliõpilastalitusele.
Kontakt:
Margot Laneman
Õppeosakonna välisüliõpilastalitus
Ülikooli 18-104
Tel. 737 6270
E-post: margot.laneman@ut.ee
reede, 22. veebruar 2008
Hello Africa!!!
Nagu oma-aegne laul tekitab ka viimane teadlaste avastus meie päritolu kohta omajagu furooori. Nimelt väidavad teadlased, tuginedes viimastele geeni-uuringutele, et inimesed elasid evolutsiooniraja alguses peaasjalikult Aafrikas. Enne tulemusteni jõudmist võrdlesid teadlased 650 000 geneetilist markerit peaagu tuhandel inimesel 51 populatsioonil üle maakera. Ning variatsioon eri populatsioonide vahel oli väiksem aafriklastel, väidab Stanfordi Ülikooli teadlane Marcus Feldman. Teooria kohasel asusid tollasel inimesed Aafrikas ning kuskil 100 000 aastat tagasi asuti uutele maa-aladele. Niisiis võis iga väike inimrühm, kes asus elama teise piirkonda, panna aluse uuele populatsioonile. Uuringu järgi rändasid tollased asukad Aafrikast edasi Lähis-Idasse, seejärel Euraasiasse ning viimastena Ameerikasse ja Okeaaniasse.
Sellest avastusest on pikemalt juttu ajakirjas Science, kuid mina lugesin National Geographicust:
teisipäev, 19. veebruar 2008
Viva Stipendium!
Enamus tudengeid teab, et õpingu jooksul on hetki, kus tuleb läbi ajada väga väikese summaga. Eks endalgi on olnud aegu, kus makaronid ja hapukoor olid mu lahutamatud kaaslased. Kuid eks peale kehvamaid aegu tulevad paremad! Igatahes soovitan kõigil õppuritele oma eelarve suurendamiseks otsida lisavahendeid. Üks võimalus on käia tööl. Kuid kas see ei tõmba sind tudengimelust eemale? Kahtlemata. Seega on otstarbekas keskenduda õigel hetkel õppimisel, et hinded oleksid maksimumi lahedal. See aga annab omakorda võimaluse kandideerida mõnele stipendiumile, mis 'rikastab' su toidulauda. Muidugi on olemas igakuine riiklik õppestipendium, kuid seda saavad siiski kõige paremad. Kui sina pole õppimisest just esirinnas, kuid paistad silma teistes valdkondades, siis on viimane aeg oma rahalist olukorda parandada stipendiumiga.
Mis selleks teha? Kõige pealt uuri oma ülikooli kodulehelt, millistele stipendiumitele hetkel kandideerida saab. Siis küsi nõu sõpradelt, kuidas ja millal? Alati jälgi, et vastaksid stipendiumi statuudis välja käidud nõuetele. Loe põhjalikult juhist, milliseid dokumente lisaks avaldusele on vaja. Enamus dokumendid on võimalik kokku saada nädalaga, seega on oluline mitte jätta sooviavalduse esitamist viimasele hetkele. Kui kõik on postiga teele pandud, siis jääb ainult loota, et sina osutud valituks.
Kuid pea alati meeles, et stipendium on ühelt poolt ka tunnustus, mis eeldab, et oled olnud üks parimaist!
Siinjuures minu sügav kummardus kõigile asutustele, organisatsioonidele ja eraisikutele, kes Eesti tudengeid on aidanud nende õppingute teel.
Mis selleks teha? Kõige pealt uuri oma ülikooli kodulehelt, millistele stipendiumitele hetkel kandideerida saab. Siis küsi nõu sõpradelt, kuidas ja millal? Alati jälgi, et vastaksid stipendiumi statuudis välja käidud nõuetele. Loe põhjalikult juhist, milliseid dokumente lisaks avaldusele on vaja. Enamus dokumendid on võimalik kokku saada nädalaga, seega on oluline mitte jätta sooviavalduse esitamist viimasele hetkele. Kui kõik on postiga teele pandud, siis jääb ainult loota, et sina osutud valituks.
Kuid pea alati meeles, et stipendium on ühelt poolt ka tunnustus, mis eeldab, et oled olnud üks parimaist!
Siinjuures minu sügav kummardus kõigile asutustele, organisatsioonidele ja eraisikutele, kes Eesti tudengeid on aidanud nende õppingute teel.
neljapäev, 14. veebruar 2008
Dinosaurused said suguküpseks nooreeas
Kes meist ei ole näinud Spielbergi filmi "Jurrasic Park". Samuti teame, et on olemas igasuguseid dinosauruseid - kiireid ja aeglasi, suuri ja väikeseid, ogalisi ja vähem-ogalisi jne. Igatahes leitakse igal aastal ühe uusi ja uusi dinosauruste jäänuseid.
Põhja-Ameerika ülikoolid on vaatluse alla võtnud dinosauruste suguküpsuse, mida püütakse määrata luude abil.
Jaanuaris kirjutas sellest Science Daily. Antud lugu on ise järgmine:
Kuigi dinosaurused on arenenud roomajatest ning kellest omakorda on evolutsiooni käigus arenenud tänased linnud, sarnaneb dinosauruste kasvamine ning seksuaalne küpsemine rohkem imetajatele. Nii vähemalt väidavad California Ülikooli teadlased.
Uurimus näitas, et dinosaurused arenesin nö. noorukieas väga kiiresti, mis on omane mäletsejalistele. Lisaks tuli välja, et nad saavutasid seksuaalse küpsuse kiire arengu (noorukiea) lõpu faasis, enne kui nende keha oli saavutanud normaalse kehakaalu. Paljud imetajad, kaasa arvatud inimesed on võimelised sigima juba enne kui nad on kehaliselt välja arenenud. Teadlased oletavad, et dinosaurused olid sigimise seisukohalt varaküpsed ning selle üheks põhjuseks oli ka nende suur suremus täiskasvanueas.
Uurimuses vaadeldi kolme emase dinosauruse fossiilseid jäänuseid. Võetud proovid näitasid, et dinosauruse luu sisemine struktuur sarnaneb tänapäevase linnu luukoega. Näiteks munejal kanal on kaltsiumirikas luukude, mis deponeerib luuüdi õõnsusesse kaltsiumi enne munemist. Kuna dinosaurused olid munejad, siis arvatakse, et nende puhul toimus kaltsiumi paigutamine luudesse sarnaselt lindudega enne ovulatsiooni.
Viimasel 15 aastal on uuringud selgitanud dinosauruste kasvamist. Nende luud moodustuvad ringidena nagu puudel aastaringid. Seega, kui puul üks ring näitab ühte kasvuaastat, siis dinosaurused kasvasid sünnijärgselt väga kiiresti ning jätkasid kasvamist peaaeguni kuni olendi eksistentsi lõpuni. Kuigi varem on dinosauruseid võrreldud roomajatega, siis on viimased uuringud näidanud, et dinosauruste arenesid kiiremini ning nende luudel oli parem verevarustus. Rääkides selgroogsetest, siis nii kiire kasvuga on osad linnud ja imetajad. Linnud ja väiksemad imetajad arenevad kiiresti kui füüsilise küpsuseni ning saavad seejärel suguküpseks. Kuid suured imetajad saavutavad suguküpsuse enne kui nende kasv aeglustub. Samas on raske hinnata millal võisid dinosaurused saavutada suguküpsuse, kuna seniste skeleti leidude põhjal on seda rakse hinnata.
Uurijad kasutasid luude uurimisel Põhja-Ameerikas enim leitud Tenontosauruse jäänuseid. Luude kasvuringid viitasid sellele, et isend oli olnud tiine kaheksa aastaselt. Teadlaste arvates oli nimetatud dinosauruste puhul tegemist isenditega, kes olid ühtlasi ka saakloomad. Seega tuli neid sigitada üsna noores eas.
Igatahes on Utah’ Ülikooli teadlastel kogutud suurel hulgal fossiilseid jäänuseid, millest püütakse eelpool mainitud väidetele kinnitust leida.
Vt. ka http://www.sciencedaily.com/releases/2008/01/080114173919.htm
Uurimus näitas, et dinosaurused arenesin nö. noorukieas väga kiiresti, mis on omane mäletsejalistele. Lisaks tuli välja, et nad saavutasid seksuaalse küpsuse kiire arengu (noorukiea) lõpu faasis, enne kui nende keha oli saavutanud normaalse kehakaalu. Paljud imetajad, kaasa arvatud inimesed on võimelised sigima juba enne kui nad on kehaliselt välja arenenud. Teadlased oletavad, et dinosaurused olid sigimise seisukohalt varaküpsed ning selle üheks põhjuseks oli ka nende suur suremus täiskasvanueas.
Uurimuses vaadeldi kolme emase dinosauruse fossiilseid jäänuseid. Võetud proovid näitasid, et dinosauruse luu sisemine struktuur sarnaneb tänapäevase linnu luukoega. Näiteks munejal kanal on kaltsiumirikas luukude, mis deponeerib luuüdi õõnsusesse kaltsiumi enne munemist. Kuna dinosaurused olid munejad, siis arvatakse, et nende puhul toimus kaltsiumi paigutamine luudesse sarnaselt lindudega enne ovulatsiooni.
Viimasel 15 aastal on uuringud selgitanud dinosauruste kasvamist. Nende luud moodustuvad ringidena nagu puudel aastaringid. Seega, kui puul üks ring näitab ühte kasvuaastat, siis dinosaurused kasvasid sünnijärgselt väga kiiresti ning jätkasid kasvamist peaaeguni kuni olendi eksistentsi lõpuni. Kuigi varem on dinosauruseid võrreldud roomajatega, siis on viimased uuringud näidanud, et dinosauruste arenesid kiiremini ning nende luudel oli parem verevarustus. Rääkides selgroogsetest, siis nii kiire kasvuga on osad linnud ja imetajad. Linnud ja väiksemad imetajad arenevad kiiresti kui füüsilise küpsuseni ning saavad seejärel suguküpseks. Kuid suured imetajad saavutavad suguküpsuse enne kui nende kasv aeglustub. Samas on raske hinnata millal võisid dinosaurused saavutada suguküpsuse, kuna seniste skeleti leidude põhjal on seda rakse hinnata.
Uurijad kasutasid luude uurimisel Põhja-Ameerikas enim leitud Tenontosauruse jäänuseid. Luude kasvuringid viitasid sellele, et isend oli olnud tiine kaheksa aastaselt. Teadlaste arvates oli nimetatud dinosauruste puhul tegemist isenditega, kes olid ühtlasi ka saakloomad. Seega tuli neid sigitada üsna noores eas.
Igatahes on Utah’ Ülikooli teadlastel kogutud suurel hulgal fossiilseid jäänuseid, millest püütakse eelpool mainitud väidetele kinnitust leida.
Vt. ka http://www.sciencedaily.com/releases/2008/01/080114173919.htm
kolmapäev, 13. veebruar 2008
Teadusuudis Vikerraadios
Tervitus üle pika aja!
Enamus teadushuvilisi teab, et Vikerraadios on igal hommikul teadusminutid, mida veab Priit Ennet. Neid on võimalik kuulata igal pool tunnil. Täna hommikune uudis oli sellest, kuidas juba kolmekuused beebid mõistavad arvude erinevust. Prantsuse teadlased eesotsas Veronique Izardiga Lõuna-Pariisi Ülikoolist on avastanud, et juba sedavõrd õrnas eas inimlastel on välja arenenud esemete hulga hindamisele pühendunud närvivõrgustik. Avastus annab tuge teooriale, et arvutunnetus on inimestel kaasa sündinud. Varem on Izard näidanud, et täiskasvanutel ja 4-aastastel lastel töötleb arvudega seonduvat infot teatav kindel ajuosa. Nüüd mõõtsid nad eriliste mütsikeste abil ajulaineid 36 imikul. Beebidele näidati ekraanil järgemööda mitmesugusel hulgal mitmesuguseid esemeid. Enamasti oli mitmel pildil järjest sama arv samu esemeid, näiteks neli parti. Aeg-ajalt aga eset vahetati või muudeti selle arvu. Ja selguski, et ka juba kolmekuused lapsed reageerivad eseme vahetusele ja arvu muutusele eri ajuosadega, just nõndasamuti nagu täiskasvanudki.
Pean nüüd mõtlema, kas täheldasin eelpool kirjeldatut oma poja juures aasta tagasi? Pole aimugi. Ilmselt pole see minu valdkond, kuid tänud teadlastele, kes tõid selle teabe meieni! Aitäh, oleme taas targemad! Ja uudishimulikumad.
Uudis ise pärineb New Scientist'ist
http://www.newscientist.com/article/mg19726425.600-babies-reveal-natural-gift-for-numbers.html
Enamus teadushuvilisi teab, et Vikerraadios on igal hommikul teadusminutid, mida veab Priit Ennet. Neid on võimalik kuulata igal pool tunnil. Täna hommikune uudis oli sellest, kuidas juba kolmekuused beebid mõistavad arvude erinevust. Prantsuse teadlased eesotsas Veronique Izardiga Lõuna-Pariisi Ülikoolist on avastanud, et juba sedavõrd õrnas eas inimlastel on välja arenenud esemete hulga hindamisele pühendunud närvivõrgustik. Avastus annab tuge teooriale, et arvutunnetus on inimestel kaasa sündinud. Varem on Izard näidanud, et täiskasvanutel ja 4-aastastel lastel töötleb arvudega seonduvat infot teatav kindel ajuosa. Nüüd mõõtsid nad eriliste mütsikeste abil ajulaineid 36 imikul. Beebidele näidati ekraanil järgemööda mitmesugusel hulgal mitmesuguseid esemeid. Enamasti oli mitmel pildil järjest sama arv samu esemeid, näiteks neli parti. Aeg-ajalt aga eset vahetati või muudeti selle arvu. Ja selguski, et ka juba kolmekuused lapsed reageerivad eseme vahetusele ja arvu muutusele eri ajuosadega, just nõndasamuti nagu täiskasvanudki.
Pean nüüd mõtlema, kas täheldasin eelpool kirjeldatut oma poja juures aasta tagasi? Pole aimugi. Ilmselt pole see minu valdkond, kuid tänud teadlastele, kes tõid selle teabe meieni! Aitäh, oleme taas targemad! Ja uudishimulikumad.
Uudis ise pärineb New Scientist'ist
http://www.newscientist.com/article/mg19726425.600-babies-reveal-natural-gift-for-numbers.html
esmaspäev, 4. veebruar 2008
Tähelepanu noored teadushuvilised!
Ma olen paaril korral juba maininud, et möödunud aasta lõpus alusatas tegutsemist noortele mõeldud teadusajakiri Akadeemiake. Nüüd on aga väljas juba ajakirja teine number.
Selles numbris on võimalik lugeda lõuna-urvalinnust, ööliblikate söödaeelistustest Põhja-Muhu kadastikus, rebaste päeva kommetest, Emajõe veetasemest Tartus jpm. huvitavat.
Mulle kui endisele kaitseväelasele pakkus rohkesti huvi Sandra Süda artikkel "Minu isa Afganistani sõjas". Seda lugu võiks kokku võtta autori sõnadega, et kahju on sellest, et oleme unustanud need noored Eesti mehed, kes võitlesid Afganistanis. Mitte vabatahtlikult!
Kellel nüüd tekkis huvi ajakirja oma artikkel saata, siis selleks on aega 1. juunini ning loodetavasti trükitakse teie lugu ära juba sügiseses numbris.
Mõnusat ära olemist Akadeemiakese seltsis!
P.S. Oskan veel nii palju öelda, et ajakiri on kättesaadav nii Rahvusraamatukogus kui Tartu Ülikooli raamatukogus.
reede, 1. veebruar 2008
Kogu tõde alkoholist?
Leidsin mõni aeg tagasi BBC teaduse lehekülgedelt huvitava info, mis puudutab alkoholi tarbimist ning lükkab ümber nii mõnegi müüdi, mis puudutab alkoholi "kasulikke tegureid". Hea blogi lugeja, loodan, et alljärgnev tabel on piisavaks argumendiks, et järgmisel korral jätaksite poes veinipudeli ostata ning kulutaksite selle millelegi muule. Nt. spordivarustusele või mis veelgi parem, ostate mõne teadusajakirja. See on sada korda parem lõõgastus kui vägijoogid!
Allikas: http://www.bbc.co.uk/science/hottopics/alcohol/index.shtml#for_against1
Allikas: http://www.bbc.co.uk/science/hottopics/alcohol/index.shtml#for_against1
Tellimine:
Postitused (Atom)