Kes meist ei ole näinud Spielbergi filmi "Jurrasic Park". Samuti teame, et on olemas igasuguseid dinosauruseid - kiireid ja aeglasi, suuri ja väikeseid, ogalisi ja vähem-ogalisi jne. Igatahes leitakse igal aastal ühe uusi ja uusi dinosauruste jäänuseid.
Põhja-Ameerika ülikoolid on vaatluse alla võtnud dinosauruste suguküpsuse, mida püütakse määrata luude abil.
Jaanuaris kirjutas sellest Science Daily. Antud lugu on ise järgmine:
Kuigi dinosaurused on arenenud roomajatest ning kellest omakorda on evolutsiooni käigus arenenud tänased linnud, sarnaneb dinosauruste kasvamine ning seksuaalne küpsemine rohkem imetajatele. Nii vähemalt väidavad California Ülikooli teadlased.
Uurimus näitas, et dinosaurused arenesin nö. noorukieas väga kiiresti, mis on omane mäletsejalistele. Lisaks tuli välja, et nad saavutasid seksuaalse küpsuse kiire arengu (noorukiea) lõpu faasis, enne kui nende keha oli saavutanud normaalse kehakaalu. Paljud imetajad, kaasa arvatud inimesed on võimelised sigima juba enne kui nad on kehaliselt välja arenenud. Teadlased oletavad, et dinosaurused olid sigimise seisukohalt varaküpsed ning selle üheks põhjuseks oli ka nende suur suremus täiskasvanueas.
Uurimuses vaadeldi kolme emase dinosauruse fossiilseid jäänuseid. Võetud proovid näitasid, et dinosauruse luu sisemine struktuur sarnaneb tänapäevase linnu luukoega. Näiteks munejal kanal on kaltsiumirikas luukude, mis deponeerib luuüdi õõnsusesse kaltsiumi enne munemist. Kuna dinosaurused olid munejad, siis arvatakse, et nende puhul toimus kaltsiumi paigutamine luudesse sarnaselt lindudega enne ovulatsiooni.
Viimasel 15 aastal on uuringud selgitanud dinosauruste kasvamist. Nende luud moodustuvad ringidena nagu puudel aastaringid. Seega, kui puul üks ring näitab ühte kasvuaastat, siis dinosaurused kasvasid sünnijärgselt väga kiiresti ning jätkasid kasvamist peaaeguni kuni olendi eksistentsi lõpuni. Kuigi varem on dinosauruseid võrreldud roomajatega, siis on viimased uuringud näidanud, et dinosauruste arenesid kiiremini ning nende luudel oli parem verevarustus. Rääkides selgroogsetest, siis nii kiire kasvuga on osad linnud ja imetajad. Linnud ja väiksemad imetajad arenevad kiiresti kui füüsilise küpsuseni ning saavad seejärel suguküpseks. Kuid suured imetajad saavutavad suguküpsuse enne kui nende kasv aeglustub. Samas on raske hinnata millal võisid dinosaurused saavutada suguküpsuse, kuna seniste skeleti leidude põhjal on seda rakse hinnata.
Uurijad kasutasid luude uurimisel Põhja-Ameerikas enim leitud Tenontosauruse jäänuseid. Luude kasvuringid viitasid sellele, et isend oli olnud tiine kaheksa aastaselt. Teadlaste arvates oli nimetatud dinosauruste puhul tegemist isenditega, kes olid ühtlasi ka saakloomad. Seega tuli neid sigitada üsna noores eas.
Igatahes on Utah’ Ülikooli teadlastel kogutud suurel hulgal fossiilseid jäänuseid, millest püütakse eelpool mainitud väidetele kinnitust leida.
Vt. ka http://www.sciencedaily.com/releases/2008/01/080114173919.htm
Uurimus näitas, et dinosaurused arenesin nö. noorukieas väga kiiresti, mis on omane mäletsejalistele. Lisaks tuli välja, et nad saavutasid seksuaalse küpsuse kiire arengu (noorukiea) lõpu faasis, enne kui nende keha oli saavutanud normaalse kehakaalu. Paljud imetajad, kaasa arvatud inimesed on võimelised sigima juba enne kui nad on kehaliselt välja arenenud. Teadlased oletavad, et dinosaurused olid sigimise seisukohalt varaküpsed ning selle üheks põhjuseks oli ka nende suur suremus täiskasvanueas.
Uurimuses vaadeldi kolme emase dinosauruse fossiilseid jäänuseid. Võetud proovid näitasid, et dinosauruse luu sisemine struktuur sarnaneb tänapäevase linnu luukoega. Näiteks munejal kanal on kaltsiumirikas luukude, mis deponeerib luuüdi õõnsusesse kaltsiumi enne munemist. Kuna dinosaurused olid munejad, siis arvatakse, et nende puhul toimus kaltsiumi paigutamine luudesse sarnaselt lindudega enne ovulatsiooni.
Viimasel 15 aastal on uuringud selgitanud dinosauruste kasvamist. Nende luud moodustuvad ringidena nagu puudel aastaringid. Seega, kui puul üks ring näitab ühte kasvuaastat, siis dinosaurused kasvasid sünnijärgselt väga kiiresti ning jätkasid kasvamist peaaeguni kuni olendi eksistentsi lõpuni. Kuigi varem on dinosauruseid võrreldud roomajatega, siis on viimased uuringud näidanud, et dinosauruste arenesid kiiremini ning nende luudel oli parem verevarustus. Rääkides selgroogsetest, siis nii kiire kasvuga on osad linnud ja imetajad. Linnud ja väiksemad imetajad arenevad kiiresti kui füüsilise küpsuseni ning saavad seejärel suguküpseks. Kuid suured imetajad saavutavad suguküpsuse enne kui nende kasv aeglustub. Samas on raske hinnata millal võisid dinosaurused saavutada suguküpsuse, kuna seniste skeleti leidude põhjal on seda rakse hinnata.
Uurijad kasutasid luude uurimisel Põhja-Ameerikas enim leitud Tenontosauruse jäänuseid. Luude kasvuringid viitasid sellele, et isend oli olnud tiine kaheksa aastaselt. Teadlaste arvates oli nimetatud dinosauruste puhul tegemist isenditega, kes olid ühtlasi ka saakloomad. Seega tuli neid sigitada üsna noores eas.
Igatahes on Utah’ Ülikooli teadlastel kogutud suurel hulgal fossiilseid jäänuseid, millest püütakse eelpool mainitud väidetele kinnitust leida.
Vt. ka http://www.sciencedaily.com/releases/2008/01/080114173919.htm
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar